Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria eesti kirjandus - 15 õppematerjali

Filoloogia >> Eesti kirjandus
eesti kirjandus - ta ületas Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt.
7
doc

Eva Lootsar

Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Sealseteks põhiaine...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
26 allalaadimist
8
doc

Elu nullpunkt

"Elu nullpunkt" Peet Vallak Puusepp Reos Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige. Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges. Villem pidas plaane Liinaga, aga kuna kogu küla rääkis, et Villem võtab Anne endale naiseks, jäi puusepp Liinast ilma. Peale seda hakkas ta mõtlema, et võiks siis ikkagi Annega naituda, mis sest, et Ann vanuse poolest ta tütar võiks olla. Kuid oli juba liiga hilja. Ühel õhtul tuli Ann jällegi Villemi juurde ja teatas, et leidis endale omavanuse noormehe, kellega abiellub. Nii jäi puusepp kõigist naisekandidaatidest ilma....

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
216 allalaadimist
6
doc

"Valgus Koordis" Leberecht

Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi va...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
158 allalaadimist
5
doc

"Kaugekõne" K. A. Hindrey

aastal Abja mõisas. Saksapärase Hindrey nimega kirjanik pärineb eesti talupojasoost, kuid ta on üles kasvanud mõisamiljöös ning üldse on talle suurt mõju avaldanud saksakeelne keskkond. Sakslaste mõju oli nii suur, et tulevane kirjanik pidi endalt küsima, kas ta tahab sakslaseks või eestlaseks kujuneda. Hindrey käis mitmeski koolis, isegi kahes välismaises, kuid ühtegi kooli ta ei suutnud lõpetada. 1904. aastal lahkus pooleli jäänud haridusega mees Prantsusmaalt ning sõitis Tartusse, kus sai tööd ,,Postimehes". Tema sulest on ilmunud ka pilkelehti ja karikatuure. 1928. aastal loobub K. A. Hindrey ajakirjanikukutsest ja siirdub n-ö vabakutseliseks. Ja sellega algab tema elu kõige viljakam ajajärk. Hindrey oli mitmekülgne kirjanik, kes kirjutas nii noortele kui vanadele, nii memuaare, romaane kui ka l...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
84 allalaadimist
44
ppt

Venekeel

VENE TÄHESTIK (KIRILLITSA) Autor: Diana Rozhkova Paikuse Põhikool Vene tähestikus on 33 tähte. Neist 10 märgivad täishäälikuid Täishäälikute hääldus /a/ /o/ /e/ /u/ /õ/ /i/ /je/ /jo/ /ju/ /ja/ 21 märgivad kaashäälikuid Kaashäälikute hääldus /b/ /v/ /g/ /d/ /z/ /z/ /j/ /k/ /l/ /m/ /n/ Kaashäälikute hääldus /r/ /s/ /t/ /f/ /h/ /ts/ /ts/ /s/ /sts/ Kahel tähel - - PUUDUB HÄÄLIKULINE VASTE Vene tähestiku suur- ja väiketähed , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ??? MIKS OLID MÕNED TÄHED PUNASEGA MÄRGITUD? ...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
86 allalaadimist
2
docx

A. H. Tammsaare "Ma armastasin sakslast" essee.

H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Lugesin A. H. Tammsaare romaani ,,Ma armastasin sakslast", mis räägib traagilisest armastusloost kahe noore inimese vahel. Antud tekst on sõnastatud peategelase Oskari pihtimusena. Tammsaare kirjutas oma teoses: ,,Ma olen valmis neid põrandaidki suudlema, mida see käsi küürinud." See eesti talupoisist Oskari lausutud fraas annab edasi väga suurt kirge ja austust teise inimese vastu. Armastatuks osutub aga balti parunipreili Erika, kes oma seisuse poolest kuulub hoopiski kõrgemasse klassi. Kas selline armastus saab olla tõeline? Ühest küljest võib neid tundeid vaadelda kui rüütli ja daami vahelist armastust. Oskar näeb Erikas naist, kelle tasemele ta iialgi ei küündiks. Teoses toob Tammsaare nii mitmeidki võrdluseid: ,,Väike võib suuremat, alam ülemat armastada, mitte vastupidi. Hunt ulub kuu peale, aga kuu pole tänini ühegi hundi peale ulunud, niisugune on maailma kor...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
93 allalaadimist
4
doc

Peet Vallak “Elu nullpunkt” ja “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”

Tema kirjastiil on kergest hoomatav ja kaasaviiv. Kui esimesed novellid "Elu nullpunktis" on sünge varjundiga ning kujutavad pigem tegelaste õnnetut saatust, siis lõpupoole ja eriti Lambavaras Näpsi lorijuttudes saab lugeda lustlikemaid lugusid ning endiselt kirevate tegelaste kentsakaid ja muigama panevaid elu keerdkäike. "Epp Pillarpardi Punjapa potitehases" on samuti kirjutatud võrdlemisi humoorikas võtmes. Ühendavaks lüliks nii süngete ja kohati kõhedate lugude ning lõbusamate juttude vahel on aga Vallaku uskumatult kirevad ning erinevad karakterid. Iga järgmise loo tegelaste puhul saab paralleele tõmmata ka tänapäeva inimesega. Kui ümbritsev maailm muutub ja areneb, läheb sellega kaasa ka inimene, aga põhiline loomus jääb. Lahkus, kadedus, isekus, lootus, härdus, õiglus, viha, armastus, kahjurõõm jms on ja jääb inimese sisse. Nii o...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
64 allalaadimist
2
doc

Karl Ristikivi “Hingede öö”

Selles on iga kord midagi uut avastada ning kokkuvõttes ei olegi seda minul võimalik üleni analüüsida. Esmakordsel lugemisel olin ma sarnaselt paljude teiste lugejatega pidevas ootuses­ millises suunas tegevus kulgeb ja milline on lõppresultaat. Mulle meeldib, et juba loo juba üsna varajases staadiumis tekitatakse lugejasse salapärasuse tundmus. Peategelane satub imelikku majja, kus on veidrad inimesed. Olukord on tema jaoks sama võõras kui lugeja jaoks. Ta ei tunne sealt majast mitte kedagi­ või äkki siiski tunneb? Alguses kirjeldatud tegelased saavad loo kulgedes endale mingid rollid, mis vahepeal muutuvad millekski hoopis muuks. Peategelane kisutakse maja atmosfääri. Tal ei ole seal kohta ning ta ei otsigi seda, ta lihtsalt kulgeb sinna kuhu teda suunatakse. Iga tegelasega, keda ta kohtab on tal mingisugune erilaadi vahekord ning kõik näivat...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
73 allalaadimist
2
doc

Karl August Hindrey “Kaugekõne”

Kohe esimese loo "Argus" kulgedes tabas mind ebameeldivuse värin. Kuna ma varemalt pole tema loominguga kokku puutunud ehmatas see kurb ja natuke õõvastav lugu mind päris ära. Mõte surema jäetud koerast jäi samamoodi piinama nagu loo peategelast ennast. Edasi lugedes sai aga selgemaks, et taotluslik pole mitte see jälk pilt koerast ja tema arglikust, tegutsemisvõimetust peremehest vaid hoopis inimese sisemaailmast ja filosoofiast. Võibolla need psühholoogilised keerdkäigud ja põiked inimeste analüüsi erinevatest lähtepunktidest tegidki lugemise natuke keeruliseks ja mitte hästi sujuvaks. Paljudes novellides esines liiga palju tegelasi, kellest mõnel peatuti pikemalt, siis liiguti põgusalt järgmistest üle ainult selleks, et vahepeal kellegi juurde ootamatult tagasi pöörduda. "Noored baltlased" ning "Haiged hinged" vajasid isegi paaris kohas ülelugemist, kuna sündmused...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
34 allalaadimist
2
doc

Juhan Smuul “Kirjad Sõgedate Külast”

"Sõgedate küla" ­ see pidi midagi imelist olema. See, et Sõgedad ei olnudki eriti sõgedad, oli osati pettumus, aga nimesaamise lugu mulle meeldis. Romaanis oli oluline koht meremeheelul ja meremeeste omavahelise arutlemisega kogu teos ka algab. Palju on looduskirjeldusi ja loodusel on pea kõigis kirjades oma kindel roll. Ka esimene kiri algab murega tapetud puude pärast. Põhiliseks ning auväärseks ideeks on siinkohal, et loodust tuleb hoida ja ilus kodumets ei saa olema vaid küttemetsaks. Selles kirjas on ära mainitud ka paljud edasised tegelased. Kuigi alguses arvasin ka selle teose olevat üsna sügavalt nõukogude hõngulise, oli rohkem rõhku pandud inimesele kui võimule, mille all ta elab. Kuigi meeldetuletusi ajastust oli siiski siia sinna sisse sätitud. Teises kirjas on juttu naistest. Naistele on auasi olla tubli nõukogude inimene. Kui kedagi on seinalehes...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
28 allalaadimist
2
doc

Hans Leberecht “Valgus Koordis”

Mõneti tundub teos natuke fantastilisena. Kõigepealt on väiksed ja vaesed head inimesed ja nemad asuvad võitlusesse suure ja kurjaga. Teel ületatakse igasugused raskused ja üheskoos saavutatakse võit kurjuse ja halva üle. Kõlab natukene muinasjutulikult. Üleüldse on kogu teos väga mustvalge ning halle varjundeid nagu polekski, aga samas see ju ongi sotsialistliku realismi tunnusjooni. Nõutud on võltsimatu ajaloolis-konkreetse tõelisuse kujutamine selle revolutsioonilises arengus ning ühtlasi peab teos ka kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Kui näiliselt vastas sotsialistlik kirjandus ka kõikidele nendele nõuetele, siis tegelikkuses oli olukord pigem vastupidine. Kirjanduses vohas lõputu ilustamine ja sotsiaalne optimism, seejuures varjati tegelikke vast...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
44 allalaadimist
2
doc

Anton Hansen Tammsaare “Ma armastasin sakslast”

Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" "Ma armastasin sakslast" on traagiline armastuslugu Erika ja Oskari vahel, mida minu arvates iseloomustavad kõige paremini sellised sõnad nagu klasside vahe ja välja rääkimata mõtted. Nii Oskari enese kui ka Erika kirjeldusest võib välja lugeda, et nad olid keskpärase välimusega ning üsnagi vaesel järjel inimesed. Oskar on lihtne korporandist üliõpilane, kes on õpingud rahaliste raskuste tõttu katkestanud ning töötab väiksepalgalisel ametikohal, Erika on pärit vaesunud saksa paruni perekonnast ja töötab koduõpetajannana. Oskar oli noor ja tal ei olnud elus kindlat sihti. Erikaga kohtus ta perekonna juures, kellelt üüris tuba. Ta ei armunud Erikasse esimesest silmapilgust ning ei teadnud isegi miks ta end teda esmakordselt koju saatma pakkus. Armastus tärkas temas aga õige pea ning seejuures tõstis pead ka klassidevaheline suhe. Mingil moel asetas ta Erika kuskile endast kõrgemale ning imetles teda madalama...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
76 allalaadimist
22
ppt

Heiti Talvik

 novembril 1904 Tartus. Ta oli eesti luuletaja.  Tema isa oli pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu Ülikoolis.  Heiti ema oli aga tuntud pianist.  Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse.  1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi.  Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu  Ülikooli filosoofiateaduskonda.   1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama,mi llele  andis tõuke Tuglas, kellega tal oli ka kirjavahetu s.  Aastal 1934 ilmus Talviku esimene  luulekogu „Palavik“.   Samal aastal sai Talvikust Eesti  Kirjanikkude Liidu liige.  1937. aastal ilmus temalt  luulekogu „Kohtupäev“.  1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga.  1945. aastal Talvik arreteeri...

Eesti kirjandus - Keskkool
3 allalaadimist
6
docx

Mehis Heinsaare raamatu “Ebatavaline ja ähvardav loodus” analüüs

aastal ning leidis pärast ilmumist laialdaselt meediakajastust. Novellikogumik valiti 2010. aastal ilmunud 25 kõige kaunima raamatu hulka ning Kulka kirjanduse sihtkapital valis selle üheks viiest parimast proosateosest, mis 2010. aastal eesti kirjanduses ilmus. Raamatu kunstilise poole eest hoolitses Priit Pärn, keda teatakse peamiselt küll animafilmirežissöörina, kuid kes on siiski antud teosele teinud ülimalt omapärased, raamatu sisuga haakuvad ja tõlgendamiseks rohkelt ruumi jätvad illustratsioonid. “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ei ole tavaline ilukirjanduslik teos selle kõige kitsamas mõistes. Tegemist on novellikoguga, täpsemalt koosneb raamat 28 lühinovellist, mis tunduvad esmapilgul omavahelist seost mitte omavat, kuid lähemal lugemisel võib leida mitmeid ühtseid motiive ja keskseid teemasid. Nagu raamatu pealkirigi vihjab, võiks tegemist olla läbinisti loodusest pajatava raamatuga, kuid kuigi looduskirjeldustel on raamatus üpris suur osakaal, siis on nende roll konteksti loomisel veidi laialdasem. Loodus ja loodusnähtused on päris mitme narratiivi loomisel sageli oluliseks edasiviivaks jõuks ja ootamatute pöörete põhjustajaks....

Eesti kirjandus - Keskkool
55 allalaadimist
5
docx

Luuleanalüüs: Doris Kareva Penelope

Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. 1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida algab 11-silbiga ja...

Eesti kirjandus - Tallinna Ülikool
13 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun