Eest lipp (1)

Eesti lipu ajalugu.

• Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik .
  
• Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a.
  
• Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud.
  
• Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada.
  
• Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks
  

Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega.
Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust:

• ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge.
  
• , lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit .
  

Värvide tähendus:
 S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks
  M u s t -  pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku , kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks
  V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. 
Riigilipp on riigi ja tema kodanikkonna võrdkuju.
Korras ja õigesti heisatud lipp annab riigipühadele erilise ülevuse.
Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu.
Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp