Noor olla pole sugugi kerge (3)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Nimetu

või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes.

Eesti kirjandus

4

odt

Noor olla on raske

Nad ei tea, et tänapäeval lapsepõlvest muretusse täiskasvanuikka jõudmiseks ja endale normaalse elu tagamiseks, tuleb noortel hakkama saada nii suure probleemipuntraga, mis paneks proovile ka kõige vaimselt tugevama täiskasvanu stressitaluvuse. Olgu probleemiks siis kas kool, suhted eakaaslastega või hoopiski vanematega. Väga paljude probleemide põhjustajaks noorele on kool. Haridussüsteem on muutunud väga palju keerulisemaks ning õpilastelt nõutakse üha rohkem. Noor veedab tavaliselt koolis oma päevast 6-8 tundi. Peale seda läheb ta koju ja lahendab seal koolis antud koduseidülesandeid, sõltuvalt päevast umbes 2-4 tundi. Kui noor peaks suutma jääda haigeks siis koolis järelejõudmine on väga väga keeruline. Koolipäevad on alati üpris pingelised. Päevas on mitu kontrolltööd, plus veel mõned tunnikontrollid. Pingete maandamiseks aga jällegi aega ei ole. Nii tekibki stress, mille mitte välja ravimisel võib tekkida väga tugev depressioon

Kirjandus

13

pdf

Juhtumite kirjeldused

"Ja loomulikult ei hakka ühelgi tööandjal hale viirusekandjast." Nende linnake on karm linn. Seal on ka normaalsetel inimestel väga raske tööd leida. Kuidas siis end elatada kavatseb? "Praegu on olud mõneti paranenud, emal on üsna palju tööd." On pidanud emaga plaani arendada oma ettevõtlust. "Nüüd on mul palju aega ees siin istuda. Tahan läbi lugeda hulga raamatuid ettevõtluse kohta." Nii loodab ehk ka emale kasulik olla. "Ideid mul jagub." (Räägib mõningatest oma mõtetest, mis vähemasti esmapilgul ei kuulu fantaasia valdkonda). Probleemi näeb ka selles, kuidas vabaduse tingimusis mitte lasta end ahvatleda doosi võimalikkusest. Teab, et pärast HIV + sokki, mis nende linna tabas, on heroiin hakanud linnast kaduma. See tähendavat ka juba palju. Ka on ta teadlik sellest, et kui süstimist jätkab, siis on suur tõenäosus kiiresti siit ilmast lahkuda.

Sotsiaaltöö

9

docx

Koolistress

Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus

Psühholoogia

11

doc

Lastekodu

Teiselt poolt ahendab lastekodulapse teadmisi lastekodu ja mänguväljaku inventar. Laps ei saa näha ega teada midagi näiteks ribikardinast, flopikettast, köögikombainist, õmblusmasinast, tööriistakomplektist, noa teritamisest jne. 1.2 Esimene eluaasta Erinevused lastekodu ja kodus kasvava lapse vahel ilmnevad juba esimesel eluaastal loiduse, apaatsuse, vähese elurõõmu, alanenud tunnetusaktiivsuse ja emotsionaalsete väljendustega. Neil pole võimalust kiindumuse tekkimiseks täiskasvanutesse, nad on umbusklikud, kinnised ja passiivsed. Erinevalt eakaaslasest võib üheaastane lastekodulaps küll väljendada rõõmu mänguasja üle, kuid seda ei saa mingil juhul nimetada õnnelikkuseks. Esimesel eluaastal tekivad sisemised struktuurid on seega deformeerunud ja mõjuvad negatiivselt kogu edasisele arengule. 1.3 Teine ja kolmas eluaasta Teisel ja kolmandal eluaastal ilmneb seoses pidurdusega kommunikatiivse tegevuse arengus

Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

5

doc

4 kirjandit

minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ­ ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu ­ soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius ­ välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus ­ nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata püüdlema lahenduste poole. Ent samas ei saa ka end koos oma huvidega tahaplaanile unustada, kuna oma elu tahab ka elamist. Ja kuigi ette

Kirjandus

10

docx

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Kiusaja kiusamise põhjused: · Tahab tähelepanu saada. · Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. · Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. · Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. · Tal on lihtsalt igav. Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad? · Need on õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa, kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda. · Et hirmust kiusajatele vastu astuda üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda. · Just nemad saavad kiusamist lõpetada

Arengupsühholoogia

16

doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid negatiivseid emotsioone. Kuid kõik oleneb inimesest, kes neid tundeid kogeb. On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned toibuvad kergesti ja ei vaja nõu ega tuge, mõne jaoks võib mõni mure olla aga selline, millest ülesaamine võtab kaua aega ja vajab abistavat sekkumist. Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel elu hetkedel aidata, toetada nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Küsimus on aga, kas kõik inimesed on nendest olemasolevatest võimalustest teadlikud ja oskavad, julgevad vajadusel abi küsida? Antud ainetöö teema valisin, kuna tundsin huvi end rohkem arendada ja viia kurssi

Pedagoogika

Kommentaarid (3)