Noor olla pole sugugi kerge (3)

Noor olla pole sugugi kerge
’’Noorus on hukas ’’ – see on ilmselt üks tuntumaid lauseid , mis iseloomustaks tänapäeva noorust . Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva . Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda.
Noortel võib olla igasuguseid muresi – riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida. Vanemate kasvatusest oleneb suhteliselt kõik. Kui neile ei saa oma muresi rääkida koguneb see enda sisse ja avaldub viha ja ülbusega teiste vastu. Kui vanemad on aga head ja usaldusväärsed avaldub seepositiivselt ka lapse suhtes.
Muresi võib tekitada ka kohanemisvõme. Ikka juhtub et pere peab mujale kolima ja lapsed peavad jätma hüvasti oma vana kodu, kooli ja sõpradega. Kas nad suudavad uues koolis leida uusi sõpru, või on nad liiga erinevad ega tule uue keskkonnaga toime? Kui uues kohas üksikuks jäätakse, süüdistatakse selles ehk vanemaid. Ning see tekidab suhetesse nendega veelgi rohkem pingeid. Aga võib-olla saadakse uues kohas uued ja teistsugused sõbrad, kes mõjutama hakkavad. Eeskujulikust õpilasest tehakse joodikust pätt? Soov saada uusi sõpru ja sobituda teistega võib panna enda isiksust muutma . Teismelisel on vahel raske jääda iseendaks. Kuid see kelleks muutusid võib teisi rohkem eemale peletada kui tegelik Sina, kuna see tundub võlts või on hoopiski vale arusaam millised inimesed kellelegi meeldivad.
Suhted vanemate ja sõpradega on rasked aga suhted vastassooga võivad olla veelgi keerulisemad. Veel ei teata mis on päriselt armastus ja arvatakse, et kahe inimese vahel, kes üksteisele lihtsalt meeldivad on kohe suur armastus. Paljudele on vallalisus probleem ja sellepärast ollaksegi masenduses . Kuid kui see staatus muutub tõmbavad mõned ikka ringi ega mõtlegi suhte hoidmisele. Ning eneserikutud suhte purunemisele järgneb masendus ja enesehaletsemine.
Noorte suur mure on kindlasti ka nende välimus. Vahel pingutakse meigiga liiga üle ise arvates, et olevad nüüd jube ilusad. Ka poistele ei meeldi paksu krohvikihiga tüdrukad ja kõik teavad seda. Aga ikkagi muidu normaalse näonahaga tüdrukud teevad seda. Suur mure on ka riided. Vanematelt nõutake tohutuid summasi, et saaks osta omale kalled firmariideid . Ja kui sellist võimalust ei ole on jällegi uus mure juures.
Hullemaid asju mis tesmeeas juhtuda võib on ilmselt ühe vanema või lausa mõlema vanemate surm või abielu lahutamine. Nii tuntakse end igat võimaliku moodi süüdi. Kas siis oleks pidanud vanematega paremini rääkima või paremini õppima? Surma puhul on üksikvanem ise masenduses ja ei pruugi vanema kaotanud last tähelegi panna. Nii jäädakse oma murega üksi. Kui üksikvanem leiab omale uue kaasa võib see teismelisele tunduda ehk reetmisena. Või ta on uue vaneme üle hoopiski õnnelik? See kõik oleneb mis nurga alt asja vaatata.
Kui ei olda enam laps aga ka mitte täiskasvanu tahetakse ikka olla pigem see viimane. Kuna arvatakse et siis otsustad ainult ise oma mureda üle ja võib kõike teha. Kuid siis tuleb juurede ka vastutus enda eest. Alaealisena oli vastutus ju vanemate kanda. On ahvatlused kõik vara ära proovida aga siis ei ole enam tulevikus midagi uut oodata. Joomised ja suitsetamised hakkavad olema juba järjest nooremas eas. Ahelsuitsetajad on ka juba liigagi noorelt. Juba kuuendas klassis oli mingi konkurss ’’ Suitsuvaba klass’’. Niisiis 12-13 aastaselt peaks juba suitsetamise vastu võitlema? Enam pole ju mingi probleem alaealisena tubakat ja alkoholi pooditest kätte saada ning kanepit ja teisi narkootikume on ka piisavalt suures tutvusringkonnas suhteliselt lihtne saada. Ja nüüd ongi probleem- kas peaks tegema nii nagu teevad peaaegu kõik? Sutsetama, jooma ja kõike muud veel mida veel alaealine ja ka täisealised teha ei võiks? Või veel ootama veidi kuni oled piisavalt vana ja mitte riskima? Vanemad ka hoiatavad, et lükkaksime oma esimese vahekorra võimalikult kaugele. Aga ikkagi paljud arvavad , et ise teab ikka kõige paremini. Aga kui süütus kaotatake suvalise inimesega paneb ikka mõtlema, et oleks ikka pidanud veidi ootama. Aga tagasi seda enam võtta ei saa. Vahel teavad vanemad elust natukene rohkem ja nende arvamusega võiks natukenegi arvestada.
Ka koolis on noorukieas kõiksuguseid probleeme. Kellelegi võib tunduda ei mõni õpetaja diskrimineerib teda. Kas siis paneb ebaõiglaseid hindeid või avaldub see kuidagi teisiti. Pinget tekitab ka vanemate surve headele hinnetele. Kui vanemad ise on targad tahetakse, et ka pere järelkasv oleks selline. Aga keegi ei suuda õppida üle oma võimete. Kooli probleemiks võib olla ka kiusamine klassikaaslaste poolt. Kuigi minu arust on seda üldiselt vähemaks jäänud, ka nooremates klassides. Oli ju kunagi ajalehes suur uudis, et jõukast ja muidu heast perest tark ja ilus tüdruk poos end oma seinakapis üles, kuna teda kiusatakse koolis. On ka tõsist koolivägivalda aga minu koolis seda õnneks vist ei ole. Koolis käimise isu võtab ära ka see kui pole koolis sõpru. Ei pruugita olla eemaletõugatud aga sõpru ka ei ole. Koolist võib leida absoluutselt igasugu probleeme.
Noor olla polegi sugugi kerge ja päris üksi on seda veelgi raskem läbi elada. Kuid toime peab ikka kuidagi tulema . Kui ise et tea veel elust suurt midagi peaks olema keegi, kes räägiks mida teha, kuidas elus hakkama saada ning aidata suurte valikute tegemisel. Võib-olla suurustatakse see noorukiiga veidi üle. Küll hakkama saame.