50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
suvalinekasutajanimi
Õppematerjali autor
2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest. Tänapäeval tuntakse mitut viirushepatiitide tekitajat, millest kõige tuntumad on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. A-hepatiidi viirus levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalvahekorra ajal. C- hepatiidi viirus levib peamiselt kokkupuutel verega. Mitu päeva pärast nende haigusnähtude tekkimist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda
rühma rotaviirused. Rotaviirused säilivad hästi saastunud pindadel, kätel, joogivees ja kuumtöötlemata toidus. Hävivad desinfitseerivate klooriühendite toimel. NAKKUSALLIKAS: haige inimene. LEVIMINE: - fekaal-oraalsel teel ja osalt piisknakkusena 13 - kõige sagedamini haige väljaheitega saastunud käte, toidu või vee vahendusel. - Haiglas võivad rotaviirused levida väikelaste mähkmete kaudu. - Viiruste eritumine väljaheitega algab enne haigusnähtude ilmumist ja kestab 10 – 21 päeva alates haiguse algusest. - Viirusega saastunud esemed on nakkusohtlikud mitu päeva. - sageli haiglanakkuse tekitajaks - soolenakkuse puhangute põhjustajaks hooldekodudes, lasteaedades jt kollektiivides. SÜMPTOMID/ HAIGUSNÄHUD: avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna. - ilmuvad 1–3 päeva pärast nakatumist ja kestavad 4-6 päeva, harva kauem. - algab palaviku
Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem tunnus igale soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas (ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni? TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused.
- elektrilöögi oht - ning muud samalaadsed tegurid Töökeskkonnaspetsialist- korraldab ettevõtte töökeskkonnaalast tööd - esindab tööandjat nendes küsimustes Volinik- jälgivad töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmist oma töölõigus - esindavad töötajaid Isikukaitsevahendid- Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs. Mis on vaktsineerimine?- Vaktsineerimise eesmärk on kogu elanikkonna või teatud riskirühma kaitsmine tähtsamate (ka ohtlike) nakkushaiguste eest. Mis on vaktsiin?- Vaktsiiniga viiakse organismi viiruse osiseid. Pilet4
Toidumürgitus on haigus, mis tekib mingit mürgist ühendit sisaldava toidu söömisel. Enamasti on mürgituse põhjustajaks mikroobid (bakterid, hallitusseened) või nende mürgid ehk toksiinid. Harvem esineb toidumürgitusi, mis pole seotud mikroobidega. Toidu sisse satuvad mikroobid või nende toksiini tavaliselt inimese ja looma kaudu ning on võimalik, et ka saastunud esemete kaudu. Toitu valmistades on mitu erinevat võimalust kuidas saab stafülokoki bakter toidu sisse, kas läbi inimese hingamisteede või siis saastatud käte kaudu, näiteks kui kätel esineb mõni haav. Stafülokoki bakterile on optimalseks paljunemise temperatuuriks toatemperatuur. Sellistel tingimustel paljuneb bakter kiiresti ja eritab mürgiseid toksiine. Need toksiinid põhjustavadki mürgitusi. Toiduainete kaudu levivaid nakkushaigusi: Salmonelloosi tekitab Salmonella bakter. Botulism tekitab C. Botulinium bakter
Paul Fürbringer 1888. a. võttis kasutusele kirurgilise käte antiseptika alkoholi sisaldava lahusega. Halsted 1889 a. oli esimene, kes võttis seoses lõikustega kasutusel kummikindad. Hügieeni ekspert Karl Flügge - 1905. a. tegi vahet kirurgilisel ja hügieenilisel käte antiseptikal. 3 PÕHIMÕISTED Aseptika kõik tegevused, mille abil püütakse nakkuseid vältida. Selle eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate eest. Antiseptika haigustekitajate hävitamine või nende paljunemise pidurdamine antiseptiliste vahenditega. Eristatakse füüsikalist, mehhaanilist, keemilist ja bioloogilist haavaravi meetodit. Antiseptikum aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pidurdab (bakteriostaatiline toime). Dekontaminatsioon tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta
Samuti peab enesekontrolliplaani vahel olema ka tervisetõendid, mida väljastab perearst. Tervisetõendid tuleb uuendada iga kahe aasta tagant. Toidu puhul on tegemist valdkonnaga, kus lisaks üldistele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele tuleb järgida spetsiifilisi nõudeid ja norme. Kõigi nõuete eesmärgiks on tagada tarbijatele ohutu toidu kättesaadavus, samuti aga võimalus teha teadlikke valikuid. Professionaalne toidukäitleja peab omama põhjalikke teadmisi sellest, kuidas köögis tagada toiduohutus. Toidukäitleja tagab, et kõik tema juhtimise all olevad tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad asjakohastele hügieeninõuetele. Alates 1. juulist 2007 on toiduohutuse ja -järelevalve korraldajaks Põllumajandusministeerium ning järelevalveasutuseks Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev Veterinaar- ja Toiduamet. Hügieen on teadus tervise kaitsmisest. Toidu hügieeniline käitlemine väldib haigestumise riski
DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende „piduriteta“ on rakk vastuvõtlikum mutatsioonidele, kromosoomiaberratsioonidele, kofaktorite mõjule – kasvajaks arenemisele. Infektsiooniga reageerimisel on oluline nii loomulik kui rakuline immuunsus. HPV suudab maha suruda või peituda immuunvastuse eest. On väga madal antigeeni ekspressiooni tase (v.a. lõplikult diferentseerunud naharakkudes) ja ta on suht- koht immuunpriviligeeritud kohas replikatsiooni ajal. Kaitsva tsütolüütilise reaktsiooni jaoks on vaja põletikulist vastust. Haigused. • Tüügas. Healoomuline isepiirduv nahaproliferatsioon, mis taandub ajas. Tavaliselt kätel-jalgadel. Esialgne infektsioon lapsepõlves või varases täiskasvanueas. Inkubatsioon tüüka moodustumiseni kuni 3-4 kuud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid