Vundamendi isoleerimine külma ja radooni eest (0)

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST 4
1.1 Veekoormused 4
1.2 Välishüdroisolatsioon 5
1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad 5
2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST 6
3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST 10
3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas 10
3.2 Radoonisisalduse mõõtmine 11
3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine 11
3.4 Vundamendialune tuulutus 12
3.5 Sokli tuulutus ehk radoonivöö 12
KOKKUVÕTE 14
VIIDATUD ALLIKAD 15

SISSEJUHATUS

Vundament on tähtis ehituskonstruktsioon. Liiga nõrga vundamendi puhul võib hoone praguneda või viltu vajuda, mida hiljem parandada on peaaegu võimatu. Liiga tugev vundament- neid näeb aga väga sageli – raiskab ülemäära materjali ja tööjõudu. Vundamendi ehitamine on raske ja ebameeldiv, eriti savipinnase puhul, seotud mehhanismide hankimisega, murdega vihma- ja pinnasevee pärast, määriva betoonitööga. Seepärast väärib vundamendite ehitus hoolikat läbimõtlemist ja tööd ei tohi venima jääda. Kui vundament on valmis, on veerand ehitamise murest ja vaevast möödas.
Suurte majade vundamente ei rajata orgaanilisele pinnasele ( muld , turvas) ega külmumispiirist kõrgemale. Väikemajade puhul need reeglid ei kehti, sest koormused on väikesed ja pole mõtet teha tarbetut tööd vundamendi süvistamiseks. Palkidest talumajad ehitati väga madala vundamendiga- pandi lihtsalt kivi iga nurga alla ja sellest piisas. Tänapäeval teevad väikemajade ehitajad sageli nii võimsaid vundamente, et nende peale võiks viiekorruselisi kivimaju püstitada. [1]
Eramajade ehitusel on levinuimad vundamentide tüübid lint (4)-, plaat (3)-, post (2)- ja (1) vaivundament . Enne ehitustööd on vajalik vundamendi mahamärkimine, mille peab tellima geodeedilt. Geodeet märgib maha hoone nurgad ja kõrgusreeperi ning vundamendi asukoha koordinaadid määratakse projektiga. [2]
Vundamendi tüübi määrab projekteerija vastavalt geoloogiale ja pealisehitusele. Projekteerija koostab projekti, mis koosneb erinevatest staadiumitest: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt, mis tagavad detailsuse ja ulatuse . Tööprojekti üheks osaks on vundamendi tööprojekt, kus sisalduv tehniline informatsioon nagu vundamendi tüüp, tehniline lahendus armeerimisele ja betooni klass on ehitajale aluseks eelarve koostamisel. [2]
1) Vaivundament [10] 2) Postvundament [11]
3) Plaatvundament [12]
4) Lintvundament [13]

1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST

Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarandisse või läbi selle. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhvitust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks st kokkuvõttes ebatervislikeks. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti- st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus.
Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarandis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem.
Tarandi kujundamisel tuleb vältida ka tema niiskumist veeauru tiheduse mõjul. Selle ohu vältimiseks võib kasutada auruisolatsiooni või tarandi õhutamist. [4]

1.1 Veekoormused

Pinnaseniiskus on pinnases olev kapillaarselt seotud, kapillaarjõudude mõjul liikuv vesi. Koormusjuhtumist “pinnaseniiskus” saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune ning selle vahetu ümbrus on täidetud vett mittesiduva materjaliga. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Selleks peab pinnase vee läbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada. [5]
Mittesurveline vesi on tilga või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vett siduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaž. Kui hoone ümber puudub drenaaž, võib sademete korral vett siduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone allosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. [5]
Koormusjuhtum “lühiajaline surveline vesi” eeldab, et hoone ehitussügavus on kuni 3 meetrit, pinnas vett siduv, puudub drenaaž ja mitmeaastaste mõõtmistega leitud põhjavee kõrgeim tase jääb vähemalt 30 cm vundamendi tallast allapoole.Koormusjuhtumi “surveline vesi” eelduseks on, et hoone allosa asub põhjavees. Pinnase tüübil ja ehitussügavusel ei ole tähtsust. [5]

1.2 Välishüdroisolatsioon

Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi.
Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada.
Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisi liikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. [5]

1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad

Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks müüritisse paigutada müüritise ladumise või betoneerimise käigus. Kui tihendamiseks kasutatakse ehitusvahtu ja rullvõrutihendit, peaks manteltoru läbimõõt olema ca 4 cm suurem läbiva toru läbimõõdust ja pikkus ca 3 cm väiksem kui seina paksus, et seina välisküljele saaks teha manteltoru otsani faasi. Täiendavalt sisseehitatud läbiviigud tuleb alati vormistada flantsiga manteltoruga. Survelise vee korral kasutatakse spetsiaalseid presstihenditega läbiviigusüsteeme. [5]
5) Vundamendi sokli hüdroisolatsioon [14]
8) Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustamine [15]

2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST

Vundamentide ja soklite soojustamisel on määrava tähtsusega lisaks piisavale soojapidavusele ka materjalide hea vastupidavus niiskusele ja koormusele. Meie piirkonna ehituspraktikas enim kasutatavad soojustusmaterjalid on oma soojapidavuselt üldjuhul kõik võrreldavad, s.t. nende soojajuhtivuse näitajad erinevad vähe. Kuid vastupidavus niiskusele või koormustele võib neil materjalidel olla mitmeid kordi erinev. Vundamentide ja soklite soojustamisel on tegemist suurte niiskus- ja kasutuskoormustega: sadeveed, pinnase koormus ning osakeste liikumine, nihked , külmumine- sulamine jm võivad materjale tugevasti kahjustada ning tarindi soojapidavus võib seeläbi oluliselt kannatada. Eesti ja E. Liidu tootjad soovitavad antud otstarbel kasutada polümeerseid EPS (paisutatud vahtpolüstüreen, reeglina valge värvusega) või XPS (pressitud vahtpolüstüreen, roheka või sinaka värvusega) plaate . [3]
Ühe tüüpveana võib siinkohal välja tuua kasutatavate toodete mittevastavuse eeltoodud tingimustele: sageli on kasutatud EPS plaate, kuid väiksema tugevuse ja/või suurema veeimavusega. Teine tüüpviga on soojustuse täiendav kaitse niiskuse eest: hüdroisolatsiooni kiled vms materjalid asetatakse soojustusplaatide ja täitepinnase vahele. Tegelikult ei vaja vundamentide jm välisperimeetri soojustusplaadid täiendavat kaitset niiskuse eest. Kui on vajalik hüdroisolatsiooni vm niiskustõkke kasutamine, siis tuleb see paigaldada (näit. kleepida) vahetult vastu vundamenti või soklit vms ning alles seejärel paigaldada XPS või EPS soojustusplaadid. [3]
Vundamenti oleks kõige parem soojustada kevadest sügiseni. Talvel on see töö juba raskem, sest pinnas on külmunud. Koos vundamendi soojustamisega oleks arukas ära teha ka hüdro -isolatsioonitööd ja radoonikaitse, kui seda on vaja. [6]
Isoleerimata vundament jääb talvel külmaks, mistõttu hoone põrandad võivad olla külmad. Samuti võib esineda külmakerkeid, kui vundament pole piisavalt sügavale rajatud või kui pinnases puudub külmakerkeisolatsioon. Kui paigaldamata on jäänud ka hüdro- isolatsioon , siis niiskub vundament külmaga ja laguneb. [6]
Nüüdisaegsete majade puhul esineb soklisoojustuse probleeme harvem, enamasti on soojustusega arvestatud, kuid pahatihti on soojustuskiht ebapiisav. Teravam on probleem põrandaküttega hoonete puhul, kus põrandate temperatuur on tänu küttekehadele kõrgem. Siis põhjustab ebapiisav soojustuskiht ka suuremaid kadusid. [6]
Vundamendi sokli osa tuleks soojustada, kas seest või väljastpoolt nii, et põrandaga kohakuti ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks ja kütmisele kulub palju energiat. [6]
Iga hoonet vaadelda eraldi, sest mõnikord võib vana hoone mõtlematu lisasoojustamine kasu asemel hoopis kahju teha. Lisasoojustusega ei tohi rikkuda vana hoone niiskus režiimi. Vanadel hoonetel , millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks sokliosa soojustamisest sel põhjusel pigem loobuda . [6]
Vanade soklite saneerimine on ebamäärasema tulemusega ja võib kõige hullemal juhul kasu asemel hoopis uusi muresid kaasa tuua. 15-aastaste ja vanemate majade soklid on üldjuhul soojustamata ja pahatihti on ka vundamendi hüdroisolatsioon korralikult tegemata. Nii jõuab pinnaseniiskus vundamenti ning tõuseb sealt kapillaare mööda kuni seinakonstruktsiooni kaitsva hüdrotõkkeni. Kuivõrd niiskus sealt edasi ei pääse, siis aurub ta hoone seest tuleva soojusvoo mõjul välisõhku. Kui sokkel nüüd väljastpoolt soojustada, tekib niiskuse teele takistus ja see võib hakata kontsentreeruma sokliossa. [6]
Kui rääkida sokli soojuskadudest, siis ühiku kohta (W/m2) on need vanadel hoonetel enamasti suured, ületades soovitatavat tulemust mitmeid kordi, hoone kogu energiabilansist moodustab see vaid mõne protsendi. [6]
9) Vundamendi soojustamine [16]

3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST

3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas

Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. [7]
Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. [7]
Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted . [7]
Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest. [7]
Värvitu ja lõhnata radoon kuulub intertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse . Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on lühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris - tema sisaldus välisõhus on ainult 10-20 Bq/m3. [8]

3.2 Radoonisisalduse mõõtmine

Radoonisisalduse väljaselgitamiseks tuleb teha mõõtmised. Vastavalt Eesti Standardile EVS 840:2009 tuleb radoonisisaldust mõõta kütteperioodil vähemalt kaks kuud. Kütteperioodil tuulutatakse ruume vähem, samuti on siis maapind hoone ümber suurema tõenäosusega külmunud, ning radoonisisaldus hoones paremini mõõdetav. Erandjuhtudel, näiteks enne korteri või maja ostmist, samuti radooni lekkekohtade otsimiseks on otstarbekas mõõta radoonisisaldust ka muul ajal ning lühema perioodi jooksul. Sellisel juhul tuleb arvestada, et aasta keskmine radoonisisaldus võib tegelikult olla kõrgem, seetõttu soovitav on kütteperioodil teha kordusmõõtmine. Mõõtmisseadmeid on mitmeid, alfatundlikest filmidest täisautomaatsete elektrooniliste detektoriteni.
Kuigi Eesti Standardi EVS 840:2009 kohaselt ei tohi radoonisisaldus hoonete elu- töö- ja puhkeruumides ületada 200 Bq/m , on vanemates hoonetes radoonisisaldus tihti palju kordi kõrgem. [9]

3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine

Kiire ja tõhus vahend radoonisisalduse vähendamiseks hoones on hoone ventilatsiooni ehk õhuvahetuse tõhustamine. Lihtsaim ning kindlaim moodus selleks on akende ja uste avamine ning selliselt ruumide tuulutamine. Talvekuudel aga ei ole pidev tuulutamine mõeldav. Seega, kui radoonisisaldus on hoones aastas keskmiselt kõrgem kui 400 Bq/m , tuleb tõhustada ventilatsiooni, lisades sissepuhke- või väljapuhkeventilaatorid. Kindlasti tuleks konsulteerida spetsialistiga, kes oskab leida hoone jaoks individuaalse lahenduse. Valesti paigaldatud või tõhustatud ventilatsiooni tõttu võib siseõhu kvaliteet hoopis halveneda. Väljapuhke tõhustamisel võib radoonisisaldus hoones suureneda , sest hoones tekib alarõhk, mis intensiivistab radooni sisseimbumist. Sissepuhke tõhustamine elimineerib suures osas küll radooni probleemi, kuid ülerõhu tõttu võib seintes tekkida liigne niiskus, mis kahjustab hoone konstruktsioone ning 3 tekitab hallitust ja vammi . [9]

3.4 Vundamendialune tuulutus

Vundamendialuse tuulutuse põhimõte on juhtida radoon põranda alt enne hoonesse tungimist välisõhku. Selleks lõigatakse lahti hoones ühes või enamas toas põrand, kaevatakse välja tagasitäide ning tekkinud ava täidetakse killustikuga. Killustiku sisse paigaldatakse radoonikaev. Radoonikaevust viiakse toru läbi sokli välisesse tuulutustorusse, mis lõpeb kas pinnase lähedal ja kaetakse mütsiga või viiakse katusele. Sundtuulutuse korral lisatakse tuulutustorule elektriventilaator, mille tööd täisautomaatse juhtimise korral reguleerib ruumi paigaldatud radooniandur. Valmis hoonele on vundamendialuse tuulutuse ehitamine komplitseeritud . Kindlasti on vaja teada vundamendi lõiget ning kommunikatsioonide asetsemise plaane, võtta arvesse maapinna niiskus, pinnasevee tase, lisaks põrandaaluse võimalik liigne jahtumine talvekuudel jms. Enne tuulutussüsteemi ehitamist tuleb kindlasti konsulteerida spetsialistiga, kes teeb ventilaatori võimsuse, kaevu suuruse ning asukoha arvutused. Kui hoones on täielik põrandaküte, on kirjeldatud meetme kasutamine praktiliselt välistatud. [9]

3.5 Sokli tuulutus ehk radoonivöö

Olukorras, kus sisetööd (põranda lammutamine ) on mingil põhjusel välistatud, tuleb hoonele läheneda väljaspoolt ning näiteks paigaldada radoonivöö. Selle põhimõte on tagada gaasile maapinnast kergem väljapääs kui on läbi põranda või seinte hoonesse tungimine. Selleks kaevatakse lahti sokli väline osa, täidetakse see killustikuga, millesse asetatakse radooni dreenimiseks toru. Vastavalt radoonitasemele ning vundamendi ehitusele puuritakse läbi sokli avad, mille kaudu võimaluse korral ventileeritakse põrandaalust tagasitäidet. Radoonivööst viiakse toru läbi pinnase välisesse tuulutustorusse, mis lõpeb pinnase lähedal mütsiga, või viiakse see toru katusele. Kui kasutatakse sundtuulutust, lisatakse tuulutustorule elektriventilaator, mille tööd reguleerib täisautomaatse juhtimise korral ruumi paigaldatud radooniandur. Radoonivöö ehitamisel tuleb jälgida pinnasevee taset, sokli maaaluse osa niiskuskindlust ning soojustust. Takistuseks võivad osutuda haljastus ja maapinnas asetsevad kommunikatsioonid. Radoonivöö pikkus ning sügavus sõltub radooni tasemest, vundamenditüübist ning pinnase iseloomust . [9]
6) Radooni hinnangulised tasemed siseruumides erinevates valdades [15]
7) Radooni liikumine hoonetes [18]
10) Radoonikile [19]

KOKKUVÕTE

Vundament on tähtis ehituskontrukstioon. Vundamendite ehitus väärib läbimõtlemist ja tööd ei tohi venima jätta. Kui vundament on valmis, on veerand ehitamise murest ja vaevast möödas. Vundament on hoone aluseks, mille parandamine hiljem on võimatu või väga kulukas. Vundamendi ehitusel tuleb kindlasti silmas pidada vundamendi isoleerimist.
Vundamendi isoleerimine niiskuse eest kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest, sellega väldime vee tungimist hoonesse mis vähendaks hoone kontruktsioonide tugevust ja kestvust.
Vundamenti isoleerimist külma eest oleks kõige parem teha kevadest sügiseni. Isoleerimata vundament jääb talvel külmaks, mistõttu hoone põrandad võivad olla külmad. Samuti võib esineda külmakerkeid, kui vundament pole piisavalt sügavale rajatud või kui pinnases puudub külmakerkeisolatsioon. Kui vundament pole isoleeritud külma eest hakkab ta lagunema .
Väga tähtis on ka vundamendi isoleerimine radooni eest. Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest.

VIIDATUD ALLIKAD

[1] T. Masso, „Väikemajad,“ Tallinn: Tallinna Valgus, 1990, p. 248. lk 65-79
[2] „Kõik eramaja ehitusest 2016 , Kuidas ehitada vastupidav vundament?“ Äripäev 2016 [Võrgumaterjal]
Available : http://www.aripaev.ee/veebiraamat/2016/02/01/kuidas-ehitada-vastupidav-vundament#3 [Kasutatud 14. oktoober, 2017 ]
[3] „Tüüpvead ja vigade vältimine soojustamisel“; Peep Pihelo soojustusvaldkonna konsultant Consultion OÜ. [ Intervjuu ] Ajakiri ELAMU, detsember 2008
[4] J. Tamm, Hooned. I osa, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2008, p. 70. lk 12-26
[5] Ehitusinfo „Vundamendi hüdroisolatsioon“ [Võrgumaterjal]
Available: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?hydroisolatsioon [Kasutatud 14. oktoober, 2017]
[6] „Vundamendi soojustamiseks on viimane aeg “; Kaire Talviste ; ärileht.ee ; 01.11.2007
[7] „Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2008-2017“ 25. aprill 2017 [Võrgumaterjal]
Available: http://envir.ee/et/radoon [Kasutatud 14. oktoober, 2017]
[8] Keskkonnaamet ; Radoon [Võrgumaterjal]
Available: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/radoon [Kasutatud 14. oktoober, 2017]
[9] Keskkonnaamet ; Radoon pdf [Võrgumaterjal]
Available: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/kiirgus/RADOONfinal2.pdf [Kasutatud 14. oktoober, 2017]
Pildid:
1) Vaivundament; Available: http://vaivundament.ee/wp-content/uploads/2015/12/VAI-1024x768.jpg [Võrgumaterjal] [10]
2) Postvundament; Available: http://annmar.ee/wp-content/uploads/2017/02/Postvundament.jpg [Võrgumaterjal] [11]
3) Plaatvundament; Available: https://imgsrv.kuldnebors.ee/dynamic/timg/b/0/b0bdf9e79aa00573fe37051d54d2e467.jpg [Võrgumaterjal] [12]
4) Lintvundament; Available: http://www.vundamendid.com/wpcontent/uploads/2015/06/lintvundament.jpg [Võrgumaterjal] [13]
5) Vundamendi sokli hüdroisolatsioon; Available: http://pvhehitus.ee/wp-content/uploads/2015/03/PVH-Ehitus_0225502a407ac85f.jpg [Võrgumaterjal] [14]
6) Radooni hinnangulised tasemed siseruumides erinevates valdades; Available: https://sisu.ut.ee/sites/default/files/kiirgusest_tuumajaamani/files/radoon_siseruumides.jpg [Võrgumaterjal] [15]
7) Radooni liikumine hoonetes; Available: http://www.ehitusuudised.ee/storyimage/EH/20160531/CM/160539992/AR/0/AR-160539992.jpg [Võrgumaterjal] [16]
8) Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustamine; Available: http://2.bp.blogspot.com/-sSfkALGQrJQ/Ue6w4lm-rhI/AAAAAAAAM-g/mqk15dp0xTw/s1600/vundamendi+hu%CC%88droisolatsioon7.jpg [Võrgumaterjal] [9]
9) Vundamendi soojustamine; Available: http://www.viimistlusehitus.ee/images/artiklid/17.jpg [Võrgumaterjal] [17]
10) Radoonikile; Available: http://www.xn--radoonitrjekeskus-ozb.ee/public/galleries/eramaja_pirital/.gallery_pictures/25072008376.jpg [Võrgumaterjal] [18]