Kirjanduse kodutöö Arvamus
„Kui palju õnne saab raha eest osta.“
Claudia Dreifusi intervjuu sotsiaalpsühholoogi Daniel Gilbertiga (New Yor Times 2008)
Vastused
küsimustele.
Lugemine 1.Analüüsi pealkirja vastavust tekstile. Põhjenda oma seisukohti. Pealkiri oli: "Kui palju õnne saab raha eest osta?" kuigi tekstist esialgu pikemal vaatlusel selle vastust ei leidnudki. Pigem oli selline jutt, et kuidas inimesed reageerivad mingile juhtunule, olgu see positiivne või negatiivne. Alles lõpu poole sai pealkirjale sobiva vastuse leitud. 2.Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks?
Kodune töö 1. Analüüsi pealkirja vastavust tekstile. Põhjenda oma seisukohti. Mina arvan, et see pealkiri ei sobi sellele tekstile, kuna rohkem räägib ta mis üldse õnn on. Intervjueeritav vastab ainult ühes lõigus küsimusele: "Kui palju õnne saab raha eest osta?", ülejäänud tekst räägib üldisemalt õnnest. Minu arvates võiks olla selle teksti pealkiri: "Mis on õnn?", kuna intervjuu on nii laia tekstiga st põhiteema on ikkagi õnne kohta, mitte selle ostmise. 2. Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks. Arvan, et keeruliseks teevad õnne tunnetamise, näiteks harjumus. Kui sa ikka liiga tihti saad kingitusi, siis see muutub harjumuseks ja enam ei paku nii palju rõõmu, kui harva said neid. Lisaks veel ma arvan, et kurb meel või halbade asjadele mõtlemine teeb õnne
Kas raha teeb õnnelikuks? Raha on üldine seaduslik maksevahend. Raha on paberitükk , millel on kindel väärtus. Õnn on aga igale ühele erinev. Et teist inimest õnnelikuks teha ei pea alati raha olema. Õnn ei ole rahas, kuid ometi teeb raha inimesed õnnelikus. Esialgu hakati kõige laiemat rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla ja hõbedatükikesi poleks vaja igakord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla, hõbeda või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankadele ja pandimajade tsekid ning võla kirjad ja alles pärast seda ilmus paberraha.
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla
.............................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3. Sõprade olulisus...........................................................................................................16 3.4. Raha tähendus...............................................................................................................17 3.5. Kohustuslik sõjaväe teenistusse minek........................................................................19 3.6. Välismaale kolimine ja reisimine.................................................................................20 KOKKUVÕTE........................................................................................................................
R. W. Emerson Kui näed, kui paljud on sinust ees, siis mõtle, kui paljud on sinust taga. Seneca Võib olla rahu ilma rõõmuta ja rõõmu ilma rahuta, kuid mõlemad koos moodustavad õnne. J. Buchan Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus. L. Tolstoi Vahel ei tule inimesed selle pealegi,et nad elavad õnnelikult. L.de Vauvenargues Õnne saladus seisneb võimes välja minna oma mina ringist. G. W. F. Hegel Õnn on hea tervis ja halb mälu. I. Bergman Õnn on vahepeatus liiga palju ja liiga vähe vahel. C. Pollock Õnn pole eesmärk, vaid eluviis. Tundmatu Iga inimene on oma õnne sepp. Appius Caecus Naudi end; on juba hiljem kui sa arvad. Hiina vanasõna Tarkuse kunst seisneb selekteerimisoskuses. William James Seda, kes ei võta nõu kuulda, ei saa ka aidata. Benjamin Franklin Sina oled enamiku Sinuga juhtuvate asjade põhjus. Nikki Lauda Kus pole puudu tahtest, seal ei tule puudu ka võimalustest. Hispaania vanasõna
Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on Poolik lause osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, Üsna ülevaatlik annotatsioon, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne tuuakse välja nii kirjatöö olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me eesmärk, olulisemad elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu annotatsioonis arusaamatuks, tähtsama eesmärgi õnne. kuidas autor tõestab
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard
Kõik kommentaarid