Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas raha eest saab osta haridust? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kas raha eest saab osta haridust?
„Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea,“ kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab juba kodust, kus vanemad hakkavad õpetama lastele numbreid ja tähti. Selle omandamine on hädavajalik, et saaks elus hästi toime tulla. Haridus on, või vähemalt peaks olema elus üks tähtsamatest asjadest. Selle omandamine peaks olema ikkagi eelkõige iseendale ja ainult iseendale, pole mõtet hakata õppima teiste jaoks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega üpriski suured kulud. Kas tulevikus tasuvad need kulud ennast ära? Õnneks on meie riigis põhi-ja keskhariduse omandamine tasuta, sest igal inimesel on ju vaja haridust, et elus kuidagi hakkama saada. Õpilasel on kohustuslik omandada põhiharidus ning edasi saab ta juba ise valida, kas läheb edasi õppima gümnaasiumi või siis kutsekooli. Lisaks keskharidusele õpitakse ametikoolis selgeks ka amet. Kõik see on tasuta, võib-olla on mingisugused väiksemad kulutused, aga mingit üüratut summat kindlasti pole. Mina leian, et meil ei tohiks olla erakoole, mis väidavad, et neilt on võimalik saada parem haridus kui tavalistest koolidest ning nõuavad selle eest kõrget õppemaksu. Samas hiljem tulevikus avastatakse, et haridus on samasugune nagu neil õpilastel, kes õppisid tavakoolis. Maakohtades elavad õpilased, kes tahaksid minna kuhugi linna gümnaasiumi või kutsekooli, peavad oma rahakotti natuke rohkem kergendama kui linnas elavad tudengid . Käies koolis, mis on kodust kaugel, läheb üpris kulukaks. Linnainimestel on aga hea kerge, sest kõik koolid on käe – jala juures, ei ole vaja maha sõita nii pikki teid ja ei kulu nii palju raha. Minnes Ülikooli on lugu sama, mõned õpilased saavad omandada seal hariduse tasuta, mõned peavad aga samas suuri summasid maksma. Nt. teoses „Tõde ja õigus II“ pidi hariduse eest maksma. Kui Indrek Mauruse kooli läks, kästi tal kohe mingi summa raha välja käia, nii palju kui tal võimalik anda oli. Lõpuks ei olnud sellest rahast ikkagi mingisugust kasu, sest Indrek väga palju targemaks ei saanud, kui siis ainult natukene. Hariduse ostmisel ei ole mõtet, kui sa sellest hoolimata targemaks ei saa. Raha pole nüüd ka nii kõikvõimas, et targaks suudab teha.
Kas raha eest saab osta haridust #1 Kas raha eest saab osta haridust #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor carolhh1234 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kas haridus on investeering
2
docx

Kas haridus on investeering?

Kas haridus on investeering? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega suured kulud. Kas haridusele kulutatud raha on otstarbekalt kulutatud ning kas haridus on investeering, mis end tulevikus tasub? Kuigi tasuta haridust ei eksisteeri, on meie riigis võimalik vähemalt põhiharidus omandada üsnagi väikeste kuludega. Samas ei tohiks meil eksisteerida erakoole, mis väidetavalt pakuvad parema kvaliteediga hariduse omandamise võimalust, kuid samas nõuavad selle eest õppemaksu. Sellega on eelistatud rikkamad inimesed. Riik peaks sellise ebavõrdsuse suhtes midagi ette võtma, et põhihariduse omandamiseks oleksid kõigil võrdsed võimalused.

Eesti keel
Referaat teemal-Kes peab maksma hariduse eest-
12
doc

Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"

TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata.

Kutse-eetika
Soome haridussüsteem
12
odt

Soome haridussüsteem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................

Võrdlev koolikorraldus
Kas ülikool või kutseõppeasutus
3
doc

Kas ülikool või kutseõppeasutus

Tööturg vajab 25% akadeemilise, 25% rakendkõrgharidusliku ja 50% kutseharidusliku ettevalmistusega töötajaid. Eestlastel on põhjust olla uhke oma kõrgelt haritud rahva üle. Paraku on tegemist vaid särava fassaadiga. Paljude kõrgkoolide kvaliteet on kehv ning tasulise kõrghariduse pakkumisest on saanud tulus äri. Kutsehariduse maine on null ning näha pole, et asi lähiajal paraneks. Haridusseaduse kohaselt jaguneb haridus üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvialahariduseks. Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks või kutse saamiseks vajalike teadmiste ja oskuste süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsehariduse üks osa on seega ka kõrgharidus. Paraku on välja kujunenud, et kõrgharidus nagu polekski tööeluks vajalike teadmiste omandamine, vaid enesearendamise kursus, et jõuda kõrgema intellekti tasandile

Eesti keel
Haridussüsteem Suurbritannias
24
doc

Haridussüsteem Suurbritannias

Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid...............................................................22 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe.

Inglise keel
TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

3) Milliseid võimalusi on leida abi Taani õppima asumisel? 4 Töö väljundiks on pakkuda abi ja nõuandeid noorele, kes soovib selle teekonna ette võtta ning koondada kokku vajalik info nii abistavatest organisatsioonidest ning juba Taanis viibivate noorte kogemused ja õpetlikud näpunäited. 5 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE Välismaal õppides saab noor avardada oma silmaringi, panna end proovile uues keskkonnas, sõlmida uusi ja kasulikke tutvusi. Kindlasti annab välismaal elamine ja õppimine kogemusi teiste rahvaste kultuurist, tutvustab erinevusi eestlaste ja taanlaste kommete ja traditsioonide vahel. Näiteks kõik intervjueeritavad, kelle käest küsida mõnda erinevust Eesti ja Taani vahel, tõid peamiseks erinevuseks riigilipu kasutuse. Kõik väitsid kui ühest suust, et riigilippu

Geograafia
Õpilaste väärtushinnangud
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

.............................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3. Sõprade olulisus...........................................................................................................16 3.4. Raha tähendus...............................................................................................................17 3.5. Kohustuslik sõjaväe teenistusse minek........................................................................19 3.6. Välismaale kolimine ja reisimine.................................................................................20 KOKKUVÕTE........................................................................................................................

Uurimistöö
Kasvatus Jaapani traditsioonis
11
doc

Kasvatus Jaapani traditsioonis

Talvel tegelesid talupojad majapidamistöödega. Naised kudusid ja ketrasid, mehed tegelesid remonttöödega. Ka talupoja peredes peeti kinni kindlast hierarhiast. Maaomanikest talupoegade üle peeti talupoegade registrit ja määrati neile selle järgi asjakohaseid makse. Vaesed maata talupojad olid arvel budistlike kloostrite kogukondades. Igal inimesel külas oli oma sotsiaalne asend. Maaomanikud-talupojad moodustasid viie pere kaupa grupid, mis vastutasid iga liikme maksuvõla eest. Kui võlg jäi tasumata, karistati kõiki. Talumajapidamises maksid samad moraalsed reeglid. Rikkamad talupojad polnud ,,isaks" mitte ainult oma poegadele, vaid ka oma sulastele, vaestele naabritele. Talupojad olid pidevalt võlgades, mõnikord oli saak mitu aastat ette panditud. Tütarde müümine lõbumajadesse oli talupoegade seas tavaline, sest see tähendas kas või ajutist väljapääsu kitsikusest. Kui enam kuidagi hakkama ei saanud, algasid rahutused.

Pedagoogika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun