Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria eesti kultuurilugu - 5 õppematerjali

Ajalugu >> Eesti kultuurilugu
9
docx

Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva

sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris ­ Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draamateatri näitlejad. Lif...

Eesti kultuurilugu - Tallinna Ülikool
13 allalaadimist
5
docx

Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT DARJA SMOLJAK KELA1 EESTI KULTUURILUGU P2NC.00.264 Essee "Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas" Lektor: Ivo Posti NARVA 2017 See nimi ­ Igor Severjanin , on lapsepõlvest minule tuttav. Tema nägu, karmide sügavate kortsudega, meenutab minule India liidrit. Puudu jäi ainult sulg mustade juuste vahel. Igor Severjanin ( Igor Lotarev- kodanikunimi) sündis 1887 aastal Peterburis. Umbes kaheksa aastaselt hakkas Severjanin luuletama. Unustamatu mulje jättis temale Põhja- Venemaa Suda jõgi ja Andola. Nende kohtade mälestuseks valis luuletaja endale pseudonüümi Igor Severjanin. Side Eestimaa ja Lotarevide perekonna vahel pärineb eelmise sajandi seitsmekümnendatest. Tulevase luuletaja isa ­ Vassili L...

Eesti kultuurilugu - Tallinna Ülikool
3 allalaadimist
38
docx

Ateismist Eestis

kirikiri.eearticle.php3?id_article=92 Atko Remmel 1 Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi Eestis poliitiliste sündmuste kaudu: Ateismi levik XX sajandi alguses (kuni EWni) Ateismi areng EW ajal Ateism nõukogude võimu perioodil 1940-1941 võitleva ateismi esmatutvustamine Eestis 1945-1956 - vaikne aeg, mil toimus ateismipropaganda peamiselt loengute ja trükiste abil 1957-64 - aktiivse usuvastase kampaania periood, mille algustähtajaks on esimeste uute tavandite - noortepäevade - esmatutvustamine. Selle ja järgneva jaotuse piirid on mõnevõrra ebaselged ja tinglikud. Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate võitlus...

Eesti kultuurilugu -
3 allalaadimist
36
pptx

PÄRAST ÄRKAMIST JA ENNE ISESEISVUST

Saksa mõisnike omavalitsus jäid alles, ehkki kohtu-, Tartu Ülikooli venestamine  Raskem löök baltisaksa kultuurile oli Tartu Ülikooli venestamine, mis ei tähendanud ainult vene õppekeelele üleminekut, vaid ka paljude õppejõudude lahkumist, suure hulga vene üliõpilaste sissevoolu ja alma materi senise õhustiku muutumist. Rahvaharidus  Kogu haridussüsteem ja ametlik asjaajamine, v. A. Valdkonnad, mida valdas luteri kirik, viidi järsult üle vene keelele. Eriti raskelt mõjutas see rahvaharidusele. Rahvaharidus  Kõigepealt kaotas koha enamik senisest õpetajatest, kes ei osanud vene keelt. Juba vallakoolides pidid lapsed õppima vene keeles kõiki aineid peale usuõpetuse ja emakeele.  Ka omavahel tuli lastel kõnelda vene keeles ja selle nõude vastu eksijaid karistati mitmesuguste leidlike meetoditega. Poliitiline elu  Eesti poliitilises elus oli kujunenud olukorra tõttu võimalik tegutseda vaid kaudsete vahenditega.  Venestusaja kesksemateks tegelasteks kujunesid kaks ajalehetoimetajat – Jaan Tõnisson 1896. aastal Karl August Hermannilt omandatud “Postimehe” ja Ado Grenzstein “Oleviku” eesotsas.  Nende meeste ja nende ajalehtede vahel toimunud võitluse tuumaks oli väikerahva elujõulisuse küsimus. Revolutsioon  1905. aasta revolutsioon leidis Eestist eest erinevad rahvuslikud ja sotsiaalsed jõud. Üks tähtsamaid vastuolusid valitses eestlaste ja sakslaste vahel.  Alahinnata ei saa ka marksistlike ideede levikut ja tekkinud klassivastuolusid. Juba 1862. aastal olid Kreenholmi tehase töölised streikinud.  Alahinnata ei saa ka marksistlike ideede levikut ja tekkinud klassivastuolusid. Juba 1862. aastal olid Kreenholmi tehase töölised streikinud. Eestikeelne haridus  Revolutsiooni...

Eesti kultuurilugu - Keskkool
2 allalaadimist
10
doc

Järva-Peetri kirik

Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...

Eesti kultuurilugu - Keskkool
1 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun