Karin Valt Edgar Savisaar kogus 39979 häält Koguti volikogu 79 kohast 46 Püstitas sellega ajalooliselt häälterekordi Saavutati absoluutune häälteenamus viies linnaosas Tallinnas koguti 115 074 häält Ehääletades 6 256 Linnapeana jätkab Edgar Savisaar Krossi "julm" eestimeelne kampaania Anvelti esinemine saates "Kolmeraudne" Venelaste protestihääled ning üldistamine Arvestamine nii eestlaste kui ka venelastega Pensionärid Teeremondi rahastamine 25miljoni euroni Rohelise kaardi soodustuste laienemine toidukaupadele Luterikirik Mustamäele Vanalinn autovabaks Koolitoidu panustamine + 2009.a lubaduste täitmine Lasteaia koht igale lapsele Lasnamäe tramm Tallinna vesi linnale Igale tallinlasele töökoht Linnahall Korruptsioon Ülemiste vanake Reklaamklipp "Tallinn liigub" Ajaleht Pealinn Tasuta ühistransport Laul "Kaunis maa" ...
XXX Politoloogia MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Õppejõud: XXX XXX 2014 Miks väljaränne nii kolossaalne on? Kas seda on võimalik peatada? Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on inimeste liikumisvõimalused riikide vahel märgatavalt paranenud ning ka tegelik ränne on kasvanud hüppeliselt. Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saa...
Essee Eesti haridus aastal 2015 Rääkides Eesti haridusest aastal 2015 tuleks vaatada haridust ühiskonna seisukohalt. Seetõttu mõistame me õppimist ja õpetamist tegevustena, mille tulemusel toimunud muutused üksikisikute või organisatsioonide teadmistes pälvivad ühiskondlikku tunnustust või taotletakse nende tunnustamist. Kõigis koolides - alates algkoolist, osalt ka koolieelsetest lasteasutustest, ja lõpetades ülikoolidega- toimub õpetus õppekavade alusel ja kooli lõputunnistuste väljaandmisel kehtib kindel kord. Siinkohal tutvusin ,,Eesti haridusstsenaariumid 2015" kus on koostatud eesmärgiga edendada ühiskonnas diskussiooni Eesti hariduse tuleviku üle, toetamaks haridusstrateegia väljatöötamist avalikkuse osavõtul. Kus oli välja toodud Haridusstsenaariumide 2015 põhieeldused, et aastal 2015 on Eesti kindlalt infoühiskond. Muidugi veel arvutite k...
Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? Maailmas on kahte liiki välisrännet: vabatahtlik ning sundränne. Sundrändeks on tavaliselt kodumaalt põgenemine, looduskatastroofide tõttu väljarändamine või küüditamine. Eesti suurimaks probleemiks on vabatahtlik välisränne, eriti noorte inimeste hulgas. Probleem on nii ulatuslik, et eestlasi nimetatakse ajakirjade artiklites Eesti parimaks eksportkaubaks. Eesti Arengufondi ekspert Imre Mürk on öelnud: "Eesti noorte väljarände kasvu taga on neli mõjujõudu. Esiteks keelebarjääre ja muid erinevusi kaotav globaliseerumine. Teiseks, tööjõuturu tegelik avanemine Euroopa Liidus. Kolmandaks, vananevate, kuid veel jõukate ühiskondade nõudlus usinate töökäte järele. Sellest tulenevad ka riikide aktiivsed sammud tööjõu riiki meelitamisel (näiteks Soome ja Rootsi pakuvad sinna suunduvatele eestlastele tasuta keeleõpet...
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said määramata kodakon...
Nad põgenevad sõjast, näljast, hädast, diskriminatsioonist, loodusõnnetustest ja teistest põhjustest kuid ka immigreeruvad teisse riiki, et raha teenida. Missugused on siis niisuguse tugeva migratsiooni Euroopas ja teistes maailmas, nagu täna, tagajärjed? Kas toob positiivset või negatiivset mõju? Kuidas migratsioon kajastub meie igapäevases elus? Sellises essees ma tahaksin proovida nendele küsimustele vastata ning jagada oma arvamust. Paljudes arenenudes riikides, nagu Saksamaa, on head tingimused immigrantidele: nendele andakse elualust, abiraha, aidatakse tööd leida, aga see ei saa jätkata kaua, sellepärast, et riikide ressursid on kitsad ning kõigepealt valitsus hoolitseb oma kodanikke eest. Kui pagulasi on liiga palju, mõned riigid hakkavad oma piire kinni panna. Meile Eestimaale tulevad immigrantid ka. Meie juurde tuleb umbes kolmsaga seitsekümmend kolm inimesi. Uurimisandmettel see on ainult 2-3 pere iga maakonda. Teiste riikidega võrreldes see on väga väike arv. Tundub, et miks siis ei tuua oma panust sellele asjale? Immigratsioon on üks tänasest tähtsamatest probleemidest. Käsitletav teema tekitab inimestes hirmu, paanikat. Isegi kui sõjaseisukorda ei ole, mõned inimesed elavad halvastes tingumustes ja loevad iga kopikat. Ja siis need, kes rändavad, olid enne imigratsiooni keskklass ning nendel on vaja anda sama elutingimusi nagu varem. Aga mida siis teha oma kodanikuga? On raske kõikidele anda elukohta, töid, toitu jne. See võib olla väga ohtlik immigrantimaale, sellepärast et tihti niisugused pagulased lihtsalt pressivad raha välja ja lähetavad neid oma kodumaale. Niimodi nad arenguvad oma riigi majandust, aga ei too kasu seal, kus nad töötavad. Teine halb asi...
3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................................... 7 3.Hariduse kättesaadavus ja tase...........................................................................8 3.1 Tasemevahed...
Miks põgenikud võivad varastada (nagu Saksamaa ajalehtedes on kirjas politsei juhatuse poolt mitte tegeleda väikeste vargustega), aga kohalikel inimestel ei ole lubatud? Inimesed, kes pooldavad põgenike sisserännet Euroopa territooriumile, räägivad, et ei ole ilus diskrimineerida kultuuri, kombeid ja põgenike käitumist, et tuleb teha kõike põgenike jaoks, et Euroopa oleks nende jaoks meeldivaks kohaks. Muidugi see on õigus, et diskrimineerida nende kultuuri pärast ei ole ilus, aga kõike nende tahteid ei tohi ka täita. Ikkagi võõrasse kirikusse oma riiglitega ei käida... Nüüd võib avada diskussiooni deskriminatsiooni kohalike eurooplaste kohta. Inimesed, kes pole midagi teinud, kes elavad oma kodumaal, kes avasid oma piirid ja püüdsid aidata migrante, sattusid täbarasse olukorda. Ma ei poolda loosungit «Saksamaa sakslastele», «Eesti eestlastele», aga pooldada loosungit «Piirid vabaks, Saksamaa on põgenike riik» mina ei saa. Kõigel on omad piirid. Ma arvan, et põgenike ei ole vaja hellitada toetustega, las lähevad tööle, sõidavad mahajäetud küladesse, tõstavad põllumajandust, sest muidu ei ole õiglane, et põgenike toetused on suuremad, kui pensionid veteraanidel. Et summeerida kõik, mis ma ütlesin, minu arvamus on, et Euroopa kukkub suurde auku. Kui Euroopa ei jaksa nii suurt kogust põgenike vastu võtta, tuleks sellest keelduda, või läbi töötada skeemi eurooplaste mitte väljasurenemiseks, heita välja kaos ja segadus. Kõigepealt tuleks vähendada töötute arvu oma riigis, aga pärast võtta neid vastu. Tuleb täpselt välja töötada seadused ja korraldused, milles peavad kuuletuma nii kodanikud, kui sisserännanud. Ei tohi lasta põgenikel domineerida teiste üle. Ei tohi unustada neid, kes seaduslikult elavad riigis, muidu põgenevad...
juulil 2015 kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks kohaliku omavalitsuse reformi rakendamise ajakava, mida järgides võetakse 1. juuliks 2016 vastu haldusreformi seadus (valitsus.ee, 2015). Peale esimest juulit 2016 tehakse üheseltmõistetavate ja objektiivsete hindamiskriteeriumite järgi selgeks, kes valdadest liidetakse ja kes säilitavad oma nime, kuid võivad suureneda kõrvalasuvate külade või väiksemate valdadega ühinemisel (Rahandusministeerium, 2016). Uued omavalitsused peaksid ajakava järgi tööd alustama 1. oktoobril 2018, peale erakorralisi valimisi (valitsus.ee, 2016). Selleks, et väiksemad vallad saaksid säilitada oma endise nime ja kuju, märgiti perspektiivika valla rahvaarvu piiriks 5000 sissekirjutatud elanikku. Rahandusministeeriumi sõnul valiti 5000 piirmääraks selle tõttu, et 5000 elanikku on suurusjärk, kus hakkab ilmnema toimiv kohalik demokraatia ja kus on piisavalt valikuvõimalusi ja investeeringuid võimaldav eelarve...
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
