50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
saiaspetspets
Õppematerjali autor
Liivimaa on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti territooriumil. erritoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väine jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana-Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia Peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond). Erandiks võiks lugeda Taanile kuuluvat Põhja-Eestit (Eestimaad, kuid pärast 1346. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa. 16 sajandi keskel alanud Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära.
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu
Lääne piiskopkond. Liivi ordu- ordumeister, kõik möödavendade poolt vallutatud alad Liivi ordu kasutusse 1242- Jäälahing. Peipsi järvel toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja venelaste vahel. Liivi ordu sai lüüa. Aleksander Nevski lõi sakslasi ning millega pandi paika ida- ja läänekristluse piir (peipsi järv). Ordi sai lüüa venelaste poolt. 1297 - esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vastu Riia linn ja temaga liitunud peapiiskop, samuti Tartu ja Saare-Lääna piiskopid. Liivi ordu suutis vaimulike ühisrinde lõhkuda. 1302 sõlmiti ordu juhtimisel Paides teiste siinsete poliitiliste jõudude liit(konföderatsioon) Riia linna ja peapiiskopi vastu. Linnade arenemine- maa vallutuse järel hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad. Võimalikuks tegi selle juba linnaliste asulate olemasolu enne sakslaste tungi. Linnadeks
isalt pojale. Maa-aadel- vasallsuguvõsade haaramine rohkem maad endale. Taani hindamisraamat 1241- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Jäälahing 1242- toimus Peipsi jääl, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst a. Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. 14. Linnad keskajal 9 keskaegset Eesti linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Tallinn sai 1248 linnaõigused, Kuressaare 1563 aastal. Piiskopiõigus- Raad- linna võimuorgan ehk maistraat, vastavalt linnaõigusele. Selle ülesanded: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist.
isalt pojale. Maa-aadel- vasallsuguvõsade haaramine rohkem maad endale. Taani hindamisraamat 1241- on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Jäälahing 1242- toimus Peipsi jääl, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst a. Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. 14. Linnad keskajal 9 keskaegset Eesti linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Tallinn sai 1248 linnaõigused, Kuressaare 1563 aastal. Piiskopiõigus- Raad- linna võimuorgan ehk maistraat, vastavalt linnaõigusele. Selle ülesanded: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist.
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus
pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimuda, jumalate, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. *Maagia- Põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Eestis tunti rohkesti mitmeid tervendavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. *Nõidumine- et sõnadel oli vägi, said targad- inimesed, kes omasid erilist väge-, nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.s. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Lk.34- 37 (Meinhard, Kaupo, Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227)
1167. a pühitseti Eestimaa piiskopiks Fulco keele kristlik sõnavara näitab, et esimesed kokkupuuted ristiusuga pidid olema idapoolsed ja vallutuseelsed (rist, papp, raamat jm) 1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 1227) Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 1212): sakslaste tung itta 12. sajandil Drang nach Osten esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid