100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariliis tisler
Õppematerjali autor
Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2.Kass vajab head kodu................................................................................................................8 2.3.Vabadus on kassile ohtlik.....................................................
.....................................................................................................5 3.SARNASUS SUURTE KASSLASTEGA.........................................................................................6 4.TÕUKASSIDE ARENG EESTIS......................................................................................................7 5.KASSIDE JA KOERTE ERINEVUSED...........................................................................................8 6.HOOLITSEMINE KASSI EEST.......................................................................................................9 6.1.KASSIPOEG................................................................................................................................9 6.2.TÕUKASS..................................................................................................................................10 7. KAS VALIDA EMANE VÕI ISANE KASS..................................................................
Samas olin ka paaril korral KG korvpalli võistkonnas. Osalesin ka klassidevahelisel kossuvõistlustel. 5. Kuidas hindad üldisi sportimisvõimalusi KG s? Väga headeks. Kuna kõik oli olemas. Ujula, saal, metsajooksu rajad. 14 6. Kas Sa tegelesid gümnaasiumi ajal peale kergejõustiku veel mõne teise spordialaga? Ei tegelenud. Vaid võistlustel sai vahest mängitud kossu (n: KG eest, klasside vahelistel võistlustel, Kihelkonna valla eest,). Ettevalmistusperioodil sai tegeletud nii jalgpalli, ujumise, võrkpalli kui ka suusatamisega. 7. Kui tihti trenni tegid? Iga päev kell 5 õhtul. Pühapäeviti sai käidud üle nädala ujumas. Laupäev oli üldiselt vaba. 8. Mõjutas sport ka Sinu õppetööd? Ei mõjutanud, kõik mis vaja, sai tehtud. Juba 10. klassis oli plaanis minna TPÜ-sse
Kuressaare Gümnaasium SUITSETAMINE JA SELLE POPULAARSUS KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Uurimustöö Koostaja: Kristiina Kill Juhendajad: Viive Kiil, Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSI
cit: 56). Erutatud inimese silmaterad laienevad ja seda on võimatu teeselda. Kui vikerkestast kõrgemal on näha silmavalgeid, annab see tunnistust hirmust või sokist (Winston 2004: 84). Miks lähevad ehmudes silmad pärani sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumi informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul sellega kaitseb ta oma aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Ka valgustingimused mõjutavad pupille. Kui oleme pimedas või hämaras, avarduvad pupillid, et lasta sisse nii palju valgust kui võimalik, nii et me võiksime näha. Kui oleme ereda valguse
sümptomitega, ent sageli annavad need väiksemad vaevused järele tervendava puudutuse massaazi, refleksoloogia, reiki või shiatsu toimel (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 497). Tervendajad on täheldanud, et paljud haigused saavad alguse pikaajalisest negatiivsest vaimsest stressist. Kui selle vastu midagi ette ei võeta, võib see keha nõrgendada ning muuta selle paljude haiguste tallermaaks. On ülimalt tähtis kanda hoolt oma emotsionaalse mina eest (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 9). Alternatiivmeditsiini üks vaimse tervendamise vorm on reiki. Reiki eesmärk on töötada ülima hüve nimel. See ühendab meid tingimusteta armastuse väega, mis ei tunne aega ega piire ning edendab positiivset ellusuhtumist ja üleüldist empaatiat. Reikit õpitakse selle ala meistri juures, tehes läbi erilise häälestuse: füüsiline keha ja peenkehad häälestatakse iidsete salasümbolite abil
1.3Arvuti osad Arvuti koosneb paljudest osadest. Joonis2(arvuti osad) 1.3.1 Monitor Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta on arvutit pea võimatu kasutada.Tavaline monitor sarnaneb põhimõttelt televiisoriga (Arvuti riistvara 2009). 1.3.2 Korpus Korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka füüsiliste vigastuste eest. Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat (korpus ja toiteplokk 2008). 7 1.3.3 Kõlarid Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks
Mida hakkas Pille tegema? Kuidas Pille jooksis? Mis lõpuks juhtus? Millise näoga oli Pille lõpuks? Miks oli Pille lõpuks rõõmus? 6. Põhjus- liitlause Laual on Nüüd lõpetame lause. Kuula, tibu teeb sinu moodustamine skeem: skeemi alusel eest esimese lause ise ära. Mina küsin --------, täiskasvanu sest....... tibult. Miks jalutas Pille tänaval? Pille abiga lauset lõpetades jalutas tänaval, sest ta tahtis oma kübarat näidata (õpetaja asetab lauale lauseskeemi. Sidendi sest kohapeale asetatakse noop, kuhu on kirjutatud sest).
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid