Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas end viiruste eest kaitsta? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas end viiruste eest kaitsta?
Astrid ja Karoliiina
Kuidas end viiruste eest kaitsta?
Igal sügisel ja kevadel tekib paljudel probleem haigestumisega, mida tekitavad erinevad viirused .
Selleks, et ennast nende eest kaitsa tuleb vastavalt riietuda ja ennast kuidagi kaitsta. Öeldakse, et pole olemas halba ilma vaid on halb rõivastus.
Selleks, et kaitsta ennast nii viiruste kui ka külma eest, tuleb riietuda vastavalt, nii, et isegi kõhe ei hakkaks. Välja vaadates võib ilm tunduda soe ja ilus, sest päike paistab, aga kevadine ja sügisene päike on alati petlik ja tegelikult ei ole väljas soe. Lihtsam on panna endale rohkem riideid selga , kui külmetada, sest alati saab neid seljast ära võtta.
Ka söömine ja käte pesemine mängib siin olulist rolli, seda tuleks teha alati enne sööki. Kätele koguneb väga palju baktereid ja kui pesemata käsi suhu , ninale või silma toppida, siis võib sealt nii mõnegi viiruse endale saada. Kindlasti tuleks seda teha enne sööki. Selleks, et terve püsida, peame me ka korralikult toituma – hommikul , lõunal ja õhtul. Eriti olulist rolli mängib hommikusöök, mis peaks olema korralik. Ka vitamiinide söömine, tee joomine ja rohelise söömine tuleb kasuks. Kui korralikult toituda, ei tule ka viirused nii kiiresti ligi.
Keha peab saama ka igapäev piisavas koguses puhkust ja vedelikku. Vesi täidab kõhtu ja on kasulik, ning tuleks juua vähemalt paar klaasi vett päevas. Meie keha vajab ka palju puhkust, tuleks magada vähemalt 7 tundi ning pidada kinni kindlatest kellaaegadest, millal magama minna. Kui meie keha on harjunud mingi kellaajaga ja kui minna hiljem või varem, siis tõenäoliselt ei tule und ja järgmine päev oleme väsinud.
Et kaitsta ennast eriti ohtlike viiruste eest, peame me end aegajalt vaksineerima.
Vaksiin annab selle viiruse vastu immuunsuse ja kaitseb meid. Vaktsiini põhimõte seisneb selles, et kui me oleme haigusetekitajasse nakatanud, siis hakatakse meie kehas vastavaid antikehi tootma , kuid inimene ei ole tegelikult nakatanud. Kui nüüd peaks inimene sellesse naktuma, siis kehas on juba antikehad olemas ning me oleme selle haiguse suhtes immuunsed. Antikehad hävitavad haigusetekitajaid.
Vaktsiine on kahte tüüpi – elusvaktsiinid , inkativeeritud vaktsiinid ja komponentvaktsiinid. Pärast vaktsiini manustamist, võtab aega, enne kui keha harjub immuunsusega.
Kuidas end viiruste eest kaitsta #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Astrid Strandberg Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vaktsineerimine
14
doc

Vaktsineerimine

Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 ­ inimese katku vaktsiini. 4 Miks on vaktsineerimine vajalik? Haiguse vältimine on alati parem kui põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Vaktsineerimine on olnud väga tõhus - riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid haigusi Eestis kas enam üldse ei esine või esineb neid harva. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik olemus hakkab ununema

Bioloogia
Immunoloogia I eksamikonspekt
21
docx

Immunoloogia I eksamikonspekt

Valguline antigeen peab olema degradeeritud peptiidideks (antigen processing). On kaks teed, endogeenne ja eksogeenne. Degradeeritud peptiidid seonduvad MHC molekulidega (raku sees) ja seejärel kompleks peptiid-MHC transporditakse raku membraanile ja paisatake raku pinnale, seda nimetatakse antigeeni esitlemiseks e. antigen presentation. MHC I-ga on seotud endogeensed peptiidid, mis protsessitekse raku tsütoplasmas. Endogeensed antigeenid produtseeritakse viiruste poolt, replitseeruvad peremees rakus, protsessitakse proteolüütilises süsteemis ja esitletakse MHC I klass molekulide poolt. Intratsellulaarsed valgud lõigatakse lühikesteks peptiidideks proteosoomi poolt. Protesoomi kaks subühikut genereerivad peptiide, mis seonduksid eriti hästi MHC I molekulidega. Lõikamine toimub protesoomi kanalis. Peptiid, mis genereeritakse tsütosoolis, transpordirakse ERi, mis võimaldaks interaktsiooni MHC molekulidega. TAP võimaldab seda transporti

Immunoloogia i
Spordifüsioloogia II
28
docx

Spordifüsioloogia II

 Lihasvärin muudab glükogeeni varud soojuseks (sportlasele potensiaalselt töövõimet vähendav) - värin toimub allpool rasvkudet *Pruun ja valge rasvkude Rasvade talletamine- pruun- toodab sooja(karupoeg-peab ise harjuma väliskeskkonnaga) Rasvade mobiliseerimine- valge Rasv on isolaator, aktiivne kude Higinäärmed  Inimese keha pinnal on umbes 2,6 miljonit higinääret  Peopesadel kõige rohkem, sest aitavad kaitsta ja elastsust hoida. Kõige vähem kaelal ja seljal.  Naistel on rohkem higinäärmeid, aga meeste omad on aktiivsemad  Higinäärmeid on kahte tüüpi 1) Ekriinsed (merokriinsed): sügaval epidermises asuvad toruja kujuga, naha pinnale avanevad, kõige enam levinud- lõhnatu 2) Apokriinsed: kaenla all, kubeme piirkonnas, pealael, avanevad karvanääpsu, viskoosne, suhteliselt aeglane tootlikkus- bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn

Sport
Vaktsineerimis töö
11
doc

Vaktsineerimis töö

see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist hakkasid beebidel rasked hingamishäired ja seisakud, mis kulmineerusid 16l päeval suure kriisiga, kus osa beebisid suri. Kui teadlased võrdlesid oma uurimistulemusi teiste registreeritud surmajuhtumitega DTL vaktsiini tagajärjel, siis leidsid nad sama seaduspära. Dr. Schreibner on veendunud ja ta on seda korduvalt oma raamatute ja uurimustega tõestanud, et vaktsineerimine on peamine hällisurma põhjustaja.

Bioloogia
Viirused
58
pdf

Viirused

DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende „piduriteta“ on rakk vastuvõtlikum mutatsioonidele, kromosoomiaberratsioonidele, kofaktorite mõjule – kasvajaks arenemisele. Infektsiooniga reageerimisel on oluline nii loomulik kui rakuline immuunsus. HPV suudab maha suruda või peituda immuunvastuse eest. On väga madal antigeeni ekspressiooni tase (v.a. lõplikult diferentseerunud naharakkudes) ja ta on suht- koht immuunpriviligeeritud kohas replikatsiooni ajal. Kaitsva tsütolüütilise reaktsiooni jaoks on vaja põletikulist vastust. Haigused. • Tüügas. Healoomuline isepiirduv nahaproliferatsioon, mis taandub ajas. Tavaliselt kätel-jalgadel. Esialgne infektsioon lapsepõlves või varases täiskasvanueas. Inkubatsioon tüüka moodustumiseni kuni 3-4 kuud

Bioloogia
Juhtumi analüüs - Personalijuhtimise eriala
11
doc

Juhtumi analüüs - Personalijuhtimise eriala

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Juhtumi analüüs Koostas: Reelika Setskova Juhtumi analüüs 2011 JÕHVI Eriku pikkus 178 cm ja kehakaal 95 kg viitavad ülekaalule. Tema kehamassi indeks on 30. Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame- veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.(Allikas:http://kehamassiindeks.com/). Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Maarika puhul siis vastavalt 98: (1,78 x 1,78) = 29,98 ümmardatult 30. Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse puhul normaalseks,

Tervisepsühholoogia
Dr-Abbas Qutab
12
doc

Dr. Abbas Qutab

Dr. Abbas Qutab Kyäni Meditsiinilise ja Teadusliku Nõukogu juhataja Dr. Abbas Qutab on Kyäni Meditsiinilise ja Teadusliku Nõukogu juhataja ning ühtlasi tark ja andekas lisajõud Kyäni meeskonda. Dr. Qutab'il on teaduskraadid meditsiini, orientaalse meditsiini ja kiropraktika alal ning doktorikraad ayurveeda meditsiini alal. Ta on üks väheseid USA arste, kellele on antud audoktori kraad Maailma Tervise Organisatsiooni Charted University poolt tema tegevuse eest alternatiivmeditsiini edendamise valdkonnas. 2003. aastal ta sai USA Kongressi poolt "Aasta Arsti" aukirja oma aktiivse tegevuse eest NRCC Rahvusliku Terviseedendamise ja Taastusravi Reformide Komiteelt. Dr. Qutab reisib väga palju ning on õpetanud tuhandetele arstidele nii USAs, kui ka Euroopas, kuidas integreerida alternatiivset meditsiini oma praksisesse. Olles mitme ajurveedilist meditsiini käsileva teose kaasautor, on ta ka vastava nõukogu poolt kinnitatud naturopaatilise

Meditsiin
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

* Mille poolest on kahe avaga seedesüsteem parem kui ühe avaga? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Too kolm näidet selgrootute kehaehituse väliste iseärasuste kohta, mille järgi saab otsustada tema toitumise üle. 2. Millist kasu ja millist kahju võivad putukad tekitada taimekasvatusele? 3. Koosta lk 45 põhjal skeem selgrootute toiduobjektide kohta. 4. Meenuta, millisesse loomarühma kuuluvad korallid. Milline seedimistüüp on korallidel? 5. Kuidas saavad eluks vajaliku energia parasiitussid, kellel puudub seedeelundkond? 6. Arutlege, miks on suured põllualad, kus kasvatatakse ühte liiki taimi (nt kartuleid), kahjurite suhtes rohkem ohustatud kui väikesed põllulapid, kus kasvavad erinevad kultuurid (nt kartulipõllud vahelduvad teravilja- ja köögiviljapõldudega). --- 48 Peatükk: 28. Kuidas selgrootud hingavad? Peatükist saad teada * Mis on hingamine? * Millised on selgrootute hingamisviisid? Olulised mõisted * raamatkopsud

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun