Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria eesti filoloogia - 13 õppematerjali

Filoloogia >> Eesti filoloogia
thumbnail
9
doc

Morfoloogia. Pöördekategooria liikmed

Morfoloogia Pöördekategooria liikmed Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsed vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad vormid, mis normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning milles pöördsõna morfoloogilised kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Seevastu võivad mõnes infiniitses vormis väljenduda hoopis käändsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsetel vormidel puuduvad mitmed tegusõnale omased tunnused ning nad lähenevad sõnali...

Filoloogia → Eesti filoloogia
46 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Morfoloogia. Eesti keele käänded

Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. ...

Filoloogia → Eesti filoloogia
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

600-sõnaline kokkuvõte ajakirjast "Oma keel"

Hoidjakeelele omastest joontest Uurijad on väitnud, et lapse kõnes peegeldub temaga suhtleva vanema keel. Lastega suheldakse lihtsamini kui täiskasvanutega. Eesti keeles peaaegu puuduvad hoidjakeelealased uuringud ning leidub vaid üksikuid viiteid hoidjakeele sõnavara ja lõuna-eesti hoidjakeele fonoloogilise struktuuri kohta. Uurimisvaldkonnas esinev teatav terminoloogiline ebakindlus on põhjus, miks tuleb pikemalt juttu asjakohastel terminitel ja nende kujunemisel. Artiklis on peetud oluliseks vaadelda hoidjakeelele omaseid jooni ning eesti hoidjakeele muutumist lapse kasvades. Kirjutises on vaadeldud ühe ema ja lapse vahelist suhtlus vanuses 4 aastat ja seejärel 7 aastat. Võrdluseks on toodud andmeid ema ja täiskasvanu vestlusest. Tähelepanu on pööratud hoidja kõne sarnasusele täiskasvanuga, millised iseloomulikud jooned on säilinud, millised kadunud. Lastekeel, hoidjakeel, ammede keel ja...

Filoloogia → Eesti filoloogia
48 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mulgi vanasõnad

Mulgi vanasõnad Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä (Helme) Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal pool õigust ei ole (Helme) Ega määrit vanger ei röögi (Tarvastu) (altkäemaks) Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu) Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu) Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga ­ Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu) Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja i...

Filoloogia → Eesti filoloogia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

“Iliase” eepos.

"Iliase" eepos. "Ilias" on vanakreeka eepos,mille autoriks peetakse pimedat laulikut, joonlast Homerost.Homeros on veel ka "Odüsseia" autor,kaheltakse kas need eeposed on olemas olnud. Iliase tegevus toimub Trooja Sõja 10.aastal.Sõja alguse põhjuseks peetakse kolme jumalanna-Aphrodite,Athena ja Hera vahel sellepärast,et tülijumalanna Eris oli nenede sekka visanud õuna,mis pidi minema kõige ilusamale naisele. Kohtunikuks kutsuti Paris,võttes altkäemaksu-saada endale kõige kenam naine-Helena. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu,et Helena tagasi saada. Ülemjuhatajaks on Agamemnon. Tähtsal kohal Achilliuse ja Agaemnoni vaheline tüli,sellepärast Achillius keeldub võitlusest. Tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste juurde,et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus tapab Hektori. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamisek...

Filoloogia → Eesti filoloogia
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

...

FLEE.02.042. Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus Majandusteaduskond, sügis 2013 Nimi: Tanel Rebane Rühm: B Kuupäev:13.10.2013 Meiliaadress: [email protected] I KONTROLLTÖÖ 1. Kust otsid keeleabi? Kui tead mitut allikat, esita kõik. Vastuseks ei sobi google.com,...

Filoloogia → Eesti filoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Globaliseeruv maailm I

docstxt/14446731100027.txt

Filoloogia → Eesti filoloogia
3 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)

Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...

Filoloogia → Eesti filoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Johan Vilhelm Snellman

JOHAN VILHELM SNELLMAN ANASTASIA TOPKINA JOHAN VILHELM SNELLMAN • 12. MAI 1806 STOCKHOLM – 4. JUULI 1881KIRKKONUMMI VALD • SOOME POLIITIK JA KULTUURITEGELANE, ÜKS FENNOMAANIDE JUHTE LAPSEPÕLV • KRISTIAN HENRIK SNELLMAN – LAEVAKAPTEN • MARIA MAGDALENA RÖRING • LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST • KOLIS H...

Filoloogia → Eesti filoloogia
4 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Inglise laenud eesti keeles

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Annika Vesselov Inglise laenud eesti keeles Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine.................................

Filoloogia → Eesti filoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
10
docx

EETIKA TEADUSTÖÖS

EETIKA TEADUSTÖÖS Referaat Tallinn 2016 Sisukord Mis on eetika?......................................................................................................... 3 Eetika teadustöös................................................................................................... 3 Eetika meditsiinis................................................................................................... 4 2 Mis on eetika? Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste elukorralduse ja ühiskondlike käitumis harjumuste seletamisega. Eetika ehk disipliini põhiülessanne “ on siduda inimese teoreetiline maailmakäsitlus üldiste praktiliste näpunäidetega, kuidas selles maailmas toimida.“ Eetikat on vaja ühiskonda, et luua mingid kindlad reeglid või käitumisnormid, mi...

Filoloogia → Eesti filoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Descartes-Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid

Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused (Arutlus meetodist) 1. Minu hinnang artikli põhiväited · Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt.. 2. Põhilised argumendid · Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus ­ me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõiste...

Filoloogia → Eesti filoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul

Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul ÕIGUSKEELE KORRALDUSE PÕHIMÕTETE KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja ...

Filoloogia → Eesti filoloogia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun