Erinevaid eest keele mõisteid (0)

Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad �hiskonnale olulisi p�evakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus ). Alus- lauses tegijat n�itav k��nds�na nimetavas, harvemini ka osastavas k��ndes (Lind laulab). Demagoogia - teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult p�hjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised m��rused- lauses erinevatele k� simustele vastavad m��rused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudk�ne-k�neleja �tlus on edasi antud vahendaja s�nastuses (� petaja � tles , et pidu on l�bi). Kokkuv�te- teksti ( kirjandi ) viimane l�ik, mis r�hutab olulisimat ja toob selgelt v�lja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid �� kull , ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad t��le inimese kujutlusv�ime, m�juvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt , eepos jne). Lause- v�ljendab mingit terviklikku tegevust v�i m�tet, lause keskmes on � eldis ehk tegus�na p�� rdeline vorm (Aksel s��b pirukat). Lausel� hend - �eldiseta s�nar�hm, mille peas� naks on tegus�na k��ndeline vorm, k�ige sagedamini nud-, tud-kesks�na, des- ja mata-vrom (K�ed pestud, istuti lauda). Lihtlause- lause, mis v�ljendab �hte tegevust ja milles on �ks �eldis (Isa triigib). Liitlause - lause, mis v�ljendab kaht v�i enamat tegevust- lauses on kaks v�i enam �eldist (Vend luuletab, �de puurib). Lisand- nimis� naline t�iend, mis v�ljendab lauses p�his�na m�istet teis(t)e s�na(de)ga (Kooli majandusjuhataja Malle ostis v�rvi). M�iste- eseme v�i n� htuse oluliste omaduste ja tunnuste kogum. M��rus- lauseliige, mis m�rgib tegevusega seotud asjaolusid: kohta, aega, viisi, hulka. M��ruseks v�ib olla k��nds�na k� igis k��netes, nimis�na ja kaass�na �hend v�i m��rs�na (Eile k�ndisin katusel). Nimi- kindlale olendile, isikule, kohale, tootele, asututusele, perioodikav�ljaandele antud nimi, mis kirjutatakse l�biva suurt� hega (Artur, Eesti, Miisu, Reks). Otsek �ne- lause, kus kellegi k�ne on edasi antud k�neleja enda s�nastuses (Ema �tles:" Hakkame teatrisse minema."). Pealkiri- on teosel, dokumendil , sarjal. Kirjutatakse esisuurt�hega ja jutum�rkides ("Kevade"). P�imlause- liitlause, mis koosneb pealausest ja �hest v�i mitmest sellele alistatud k�rvallausest (Muutusin r��msaks, kui teda n�gin). Rektsioon - alistusseos, kus verb (tegus�na) m��rab selle, missuguses vormis on teised ema juurde kuuluvad s�nad (p�hinema millel?). Rindlause- liitlause, mis koosneb kahest v�i enamast k�rvuti asetsevast samav��rsest osalausest (Mesilased sumisevad ja s��sed pinisevad). Samaliigilised m��rused- samale k�simusele vastavad m��rused ( Hommikul , p�eval ja � htul k�isin trennis). Samaliigilised t�iendid- lauses erinevate olendite, esemete, n�htuste samaliigilisi tunnuseid (nt v� rvus , suurus, materjal) iseloomustavad t�iendid (Mul on sinised, punased, roosad p� ksid ). Sihitis - n�itab, millele v�i kellele on tegevus suunatud. Tavaliselt on sihitiseks osastavas, omastavas v�i nimetavas k��ndes olev k��nds�na (Ma otsin inimesi). Sissejuhatus- teemat tutvustav ja teksti (kirjandi) p�hiosa juurde juhatav l�ik. Tarbetekstid - sisaldavad argielus ja ametlikus suhtlemises vajalikku teavet (elulookirjeldus ehk CV, avaldus, seletuskiri). Teabetekstid- sisaldavad t�pset, s�stemaatilist ja kontrollitud infot (uurimus, referaat). Teemaarendus- teksti (kirjandi) p�hiosa, mis koosneb l�ikudest. Tekst- kindlas olukorras kindlal eesm�rgil kasutatud keel. Iga tekst moodustab omaette t�hendusliku terviku. T�iend- lauses k��nds�na juurde kuuluvad t�psustav(ad) s�na(d) (Pisike tigu puges p�hku). Verbita lausel�hend- lause s�nar�hm, milles puudub tegus�navorm (Anne astus �ue, sussid jalas ). V�ljendtegus�na- tegus�na ja k��nds�na �hend, millel on �lekantud t� hendus (�pin p�he). �eldis- lause tuum, mis v�ljendab tegevust v�i olemist. �eldiseks on enamasti tegus�na p��rdeline vorm ( Koerad karglevad r��must). �eldist�ide- lauses tegus�na olema juurde kuuluv k��nds�na nimetavas, harvemini ka osastavas k��ndes (Elu on imeline ). �hendtegus�na- tegus�na ja m��rs�na �hend (andis alla). �te- s�na v�i s�nar�hm, mis n�itab, kelle v�i mille poole lauses p��rdutakse (Ats, mis su kodulehek�lje aadress on?).