Kas õnne saab raha eest osta? (1)

Kas õnne saab raha eest osta?
Filosoofid on ammustest aegadest arutlenud selle üle, mida on inimestel vaja selleks, et olla õnnelik. Kas see raha ja rikkus, nauding , tunnustus või hea tervis? Tegelikult on tähendab õnn inimeste jaoks erinevaid asju. Mõnele on tähtsam maine varandus , teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Õnne ei ole võimalik kindlate kriteeriumide järgi defineerida, sest selle määrab iga inimene ise. Aga, kas ikkagi on võimalik raha eest õnne osta?
Tõde on ilmselt kusagil vahepeal. Majanduslik kitsikus ja vaesus ei jäta õnnetundele palju ruumi, kuid õnn ei seisne ka ainult rahas. Kui inimesel on eluks kõik hädavajalik olemas, siis ei too jõukuse edasine kasv automaatselt kaasa suuremat õnnetunnet ja rahulolu, ei tee aga inimest ka õnnetumaks. Näiteks kui jõukas inimene ostab endale uue auto, samal ajal on tal garaažis juba neli autot, siis see teda oluliselt õnnelikumaks ei tee, vaid pakub mõneks ajaks rahulolu. Kui vaene saab uue auto, siis on ta väga õnnelik. Õnn oleneb, mis inimese vaatenurgast seda vaadata. Ma arvan, et see kõik oleneb inimesest, millised on eluvaated ja vajadused, kuhu keegi oma elus jõuda tahab ja mida tähtsaks peab.
Raha võib olla lademetes, aga selle eest ei saa kunagi osta seda, mida elus kõige rohkem hindame või vajame. Materiaalsed väärtused ei pääse ligilähedalegi sellele, mida inimene oma hinges ihkab. Olgu see siis armastus, mõne lähedase elu, kes on meie seast lahkunud või perekond – need ei ole ostetavad, müüdavad ega vahetatavad. Rahas ei saa hinnata nende väärtust, sest need on inimese elus hindamatud. Need määravad õnnetundes väga suure osa, mida rahas mõõta ei saa.
Kõike, mida raha eest saab osta teeb õnnelikuks, aga raha ise mitte. Raha teeb õnnetuks, sest raha kulutamise planeerimisel tekib inimesel tavaliselt stress . Küll on seda mammonat liiga vähe, järgmine kord on liiga palju ja siis ei oska valikut teha. Kulutamiseelne kimbatus muudab inimese vahetult enne „õnne“ ostmist masendusse ja kui ta lõpuks väljubki poest koos kaubaga, siis on ta üürikest aega õnnelik ja asub uuesti vaagima oma eelnevaid mõtteid : „Kas sai ikka õige valik tehtud?“, „Äkki oleks ikka...“ jne. Inimese teeb õnnelikuks see , kui ta saab osta mingi uue asja, aga raha kui vahend ja väärtus ning kuidas seda kasutada, muudab ta hoopiski õnnetuks.
Raha ei ole kohe kindlasti üks õnnelikkuse esmaseid põhjuseid. Küll aga on tal siiski kandev roll ning kaudselt on ta siiski ikkagi üks õnnelikuks olemise osasid. Kui saad endale lubada seda, mida hing ihaldab, tekitab see rahulolu, mis omakorda teebki meid muretuks. Lõpuks on õnnelikumad need inimesed, kel on lähedased ja soojad suhted oma pereliikmete ja sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle alusel, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Õnn ei ole rahas, kuid rikkus ei tee inimesi õnnetuks. Õnne valemit ei ole olemas, vaid iga inimene on oma õnne sepp .