Eesti professionaalne kõrgkultuur Eesti 19. sajandi lõpus, 20. alguses oli riik, kus hakkasid tasapisi tekkima erinevad professionaalse kultuuri osad, järjest tulid kirjanikud, näitlejad, sportlased, muusikud, skulpturistid ja muud tähtsad tegelased. Rahvuslik kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks, vahel toimub areng vastukaaluks baltisaksa ja vene kultuurimõjudele.Sajandi teisest poolest Tartu ülikoolis arvukamalt eestlastest õppejõude (Mihkel Veske, Karl August Hermann; haridus Leipzigi Ülikoolist). 1860. aastatel alanud rahvaluule kogumisest saab Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi
Rajaja oli endine Kreeka ori Livius Andronicus. Rooma kirjandus võttis palju eeskuju Kreeka kirjandusest. 8. Ladina keele perioodid : Rooma kirjanduse perioodid : 9. Arhailine ajajärk (VI-IV eKr); 1) Kirjanduse alged (? – 241 eKr), iseloomustus, autorid, peamised jooned Kirjanduse alged Rahvaloominguline ajajärk 10. Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr); iseloomustus, autorid, peamised jooned Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid. Eeposte loomine. Draama ja retoorika areng. 11. Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); iseloomustus, autorid, peamised jooned Silmapaistvad luuletused. Kõrgetasemeline proosa. 12. Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117); iseloomustus, ausotrid, peamised jooned Seneca tragöödiad Filosoofiline proosa. 13
Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel põhinevasse loomingusse toob kargust eesti rahvaviis ning rahvuslikku paatost Lydia Koidula, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jt. Isamaaluule. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas, 1873. aastast kuni elu lõpuni töötas köster-organistina ja õpetajana Ukrainas, Poltaava saksa koguduse koolis. Aleksander Saebelmann-Kunileid suri 27. juulil.1875.aastal Ukrainas Poltaavas. Olles kõigest 29 aastane. Looming
Oodide sõnastus on ülev. Nad on kirjutatud riimita vabavärsis, tuginevad Rooma ja Saksa eeskujudele ning selle pärast ka keerukas lauseehitus: kasutab palju võrdlusi ning metafoore. Tuntuimad oodid on ´´Kuu´´ ja ´´Laulja´´. Tema vaimseks testa- mendiks peetakse luuletust ´´Mardi Luteruse päeval´´, milles luuletaja näeb ette oma peatset surma ning kirjutab sellest, mis temast maha jääb. Pastoraalid ehk karjase- laulud tuginevad samuti antiik-eeskujudel, kuid sisaldavad eestipäraseid motiive ja on dialoogi kujulised. Tuntuim pastoraal on ´´Ott ning Peedo´´. K. J. Peterson suri kopsutuberkuloosi, olles vaid 21-aastane. Friedrich Robert Faehlmann(1798-1850) Fr. R. Faehlmann kasvas pärast ema surma mõisniku peres. Tema isa oli päris- orjusest vabastatud ja töötas mõisa valitsejana. Faehlmann omandas saksakeelse koolihariduse ja asus õppima Tartu ülikooli arsti- teaduskonda. Faehlmanni elu kõige pingelisemad aastad olid 1840-ndad
44 muinasjuttu ja 18 muistendit. Need on rahvasuust kuulduud lugude ainetel loodud terviklikud kunstiteosed, mida võib värrelda vendade Grimmide ja Andreseni muinasjuttudega. ,,Ennemuistsed jutud" on stiililt raskepärane, kuid samas pildi-, värvi- ja fantaasiarikas raamat. See on Kreutzwaldi loomingu kõike kunstiküpsem teos. Kreutzwaldi luule paremik ilmus kogus ,,Viru lauliku laulud" (1865). Ta lõi saksa eeskujudel rea omas ajas õnnestunud luuletusi ja ballaade, mille sisuks on mõtisklused kodust, isamaast, usust, priiusest, loodusest, armastusest. Kreutzwald oli eeskujuks ja autoriteedika Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja teistele luuletajatele.
Kadrioru lossi fuajees asub Milo Veenuse marmorkuju koopia, kuju valmistati 1858. aastal Itaalia marmorist ja kuju tegi Antonio Canova. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Alumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges Prantsuse stiilis (geomeetriline). Lossist mereni ulatuv pargi osa aga Inglise stiilis. Pargi keskosa oli plaanis taastada Itaalia-Prantsuse regulaarpargi kujul. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, kuid enam seda ei tehta. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed
- Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. - Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe
Tulud läksid peamiselt tarbimiseks, tootlikke kapitalimahutusi tehti väga harva. Järkjärgult kasvas mõisa kui asustuskeskuse tähtsus. Peale mõisniku ja tema sugulaste elas seal ka arvukas mõisapere, mis koosnes lihtrahvast - mõisasse teenima võetud talupoegadest. Mõisateenijate kiht arenes käsikäes mõisamajandusega. Nemad vahendasid taludesse ka mõisakultuuri elemente. Enamik uuendusi nii talurahva rõivastuses kui elamusisustuses põhineb otseselt mõisa eeskujudel. Nii peegelduvad rahvapäraste toolide kujunduses kunstistiilide muutused barokist historitsismini. Ampiirmoest pärit pikitriibulised seelikud said tuntuks mõisas teeninud tüdrukute kaudu. Mõisasundijad nagu valitsejaabid, kupjad, kiltrid, aidamehed, kirjutajad, virtinad jt. kuulusid mõisapere koorekihi hulka ja moodustasid sellest ligi 10%. Teenijarahva hulka kuulusid toapoisid ja -tüdrukud, kokad, kutsarid, tallimehed, aednikud. Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised
Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Kui kalmes oli mitu maetut, siis keskel oli perekonnapea ja ülejäänud paiknesid keskse kivikirstu ja ringi vahelisel alal. Eesti üks vanimaid kivikirstkalmete rühmi pärineb IX-VIII saj. eKr. See avastati Jõelähtmes Tallinn-Narva maantee ääres. Kivikirstkalmed olid valitsevaks kalmevormiks kuni I sajandini pKr. Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed. Neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. Kivikirstkalmega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid. Lohkude omaaegne tähendus pole teada. Arvatavasti on tegemist Skandinaaviast lähtunud kivikultusega, millel võivad olla seosed ka esivanemate
o Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. o Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. o Proletaarid ehk varatud linnaelanikud. Kõik nad olid Rooma kodanikud. 4. Kuidas ennustati VanaRoomas? Jumalad vihikust Roomlaste ennustuskunst põhines peamiselt etruskide eeskujudel. Sellega tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid augurid. Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest, nagu näiteks pikselöögist, ja paljudest juhuslikest seikadest. Vahest kõige olulisem oli siiski lindude lennu järgi ennustamine, millele augurid erilist tähelepanu pöörasid. 5. Aastaarvud: Rooma linna asustamine 753 aastat eKr. Ristiusk võeti vastu
haaras Eeskujud · Loetu mõjul valmis draama "Leobold ja Adelaide" kus tegevustik oli niivõrd dramaatiline, et nelikümmend kaks inimest kaotas elu · Weberi kõrvale ilmus peagi Beethoven Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9. sümfoonia 1833. a. algas Wagneri iseseisev elu · Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures · Kirjutas Itaalia eeskujudel põhineva ooperi "Armastuse keeld" (1834-1836) · Magdeburgis lavastas selle, kuid väheste proovide tõttu teose ettekanne ebaõnnestus Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad · Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi · 1837. aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale · 1839. aastal lahkus Wagner saladuskatte all Riiast väikesel kaubalaeval Londoni suunas · Tormi tõttu tuli ette võtta hädamaandumine
Nende rõivad lao tuvad keha ümber sügavate liikumist tulvil voltidena. Mainitud kahe figuuri ja nende kõrval paikneva ettekuulutuse stseeni Neitsi ning vastasoleval uksepõsel kujutatud templisse toomise stseeni Siimeoni vahel on terav stilistiline kontrast. Antud figuuride liikuvus on vähemmärgatav ning pigem rõhutatakse vertikaalsust. Seda võib eriti täheldada riietuse puhul. Eliisabeti ja Maarja stiil põhineb ilmselt Amiens'i eeskujudel ning arvatavasti on ka selle sculptor sealtsamast pärit. Vastas asuvas palestikus on kujutatud templisse toomise stseeni koos Joosepi ja Siimeoni ning nende kõrval seisva moekalt riietatud, esialgselt Maarja teenijatüdrukuks peetud naisterahvaga. Nende figuuride autorlus on aga omistatud teisele skulptorile, niinimetatud Joosepimeistrile. Samuti peetakse tema tööks ka ettekuulutuse stseeni inglit, kelle kuulus naeratus näib sama ilmekas kui Joosepi nägu.
3. Segatüüpi eepos kajastas reaalseid sündmusi, kus läbipikitud jumalate inimtegevusse olid vahelesegamisega. Segatüüpi eepose näideteks võivad olla ka Vergilius ja Naevius oma katsetusega Puunia soda (Bellum Punicum), kirjutatud Saturnilistes värssides. Rooma eepik Silius Italicus (u. 25-101) eeposes Punica kirjeldas Liviusele tuginedes II Puunia sõda. Lisaks võib eristada ka nn „väike eepos“, mida viljelesid hellenistlikel eeskujudel neoteerikud ning mille nimetus oli epüllion. Mütoloogilistest teemadest eelistati kangelaslike tegude ülevusele väikseid seiku ja suuri kirgi ning nende emotsionaalsest esitust. Näiteks , Catullus 64, Peleuse ja Thetise pulm, kus pulmavoodi katte kujutisest areneb edasi Theseuse ja Ariadne lugu. Historiograafia Historiograafias ehk ajalookirjanduses võib rõhutada viis liiki: 1. Vanimate rooma ajalooliste ülestähenduste mõju tõttu oli endiselt
Karl Maria von Weberit kohtab, Weberi teos ,,Nõidkütt"-> Wagner sellest suures vaimustuses. Draama ,,Leobold ja Adelaid" Eeskujudeks Beethoven, Wilhelmina Schöder Devrient, Wagneri olemus ooperist- laulja peab olema võrdväärne orkestritega. Kuntsilised otsingud 1833-1839 Iseseisva elu algus. Koorijuht Würtsburgi teatri juures. Muinasjutulise sisuga esiooper ,,Haldjas". Tajus Saksa ooperi puudust. 1834 artikkel ,,Saksa ooper"->väga kriitiline. Ooper ,,Armastuse kuld" Itaalia eeskujudel. Oli Magdeburis linnaooperi teatris dirigent. Kööningsberg-> Riia (1837, ooperiteatri muusikadirektor) ->"Rienzi" idee leidmine (Prantsuse Suur ooper). 1839 põgeneb Riiast. Pariis 1839-1842 ,,Lendav Hollandlane" loomise idee. Ooperikuningas Mayerbeer. Lõi aktiivselt muusikat- avamäng "Faust", romansid, ooper ,,Lendav Hollandlane" 1840-42 ilmus 24 kriitilist artiklit.Hakkas maailma nägema auahnena, hakkas rohkem rõhku pöörama sotsiaalsetele väärtustele. Kirjutiste toon terav.
W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. -9- J.Racine P. Corneille Kokkuvõte Klassitsism algas Suure Prantsuse revolutsiooni lõppedes. Selles referaadi koostamisel sain teada, et Beethoven ja Mozart elasid klassitsistlikul ajastul. Varem ei teadnud, et klassitsism oli antiikaja eeskujudel toetuv stiil. Sain teada ka, et kunstnikud värvisid tihti tuhmide värvidega ja varjunditeta. Klassitsistlikul ajastul olid populaarseimad kirjanikud P. Cornielle, J. Racine, Moliere ja N. Boileau. Klassitsistlik arhitektuur, maalikunst, muusika, teater ja kirjandus jätsid tugeva jälje ajaloos. - 10 - Kasutatud kirjandus Pildid pärnevad Google`st 8. klassi õpik Wikipedia
renoveeritud. 18. sajandi pargipaviljonis (Lusthaus) ja 19. sajandi algul rajatud külalistemajas tegutsevad Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Endises lossi köögimajas avati 1997. aastal Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. Täielikult on taastatud lossi väravate vastas asuv 19. sajandi algul rajatud puidust vahimaja. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. Muuseumis nähtu. Kõige rohkem meeldis mulle pidusaal, mis oli ehitatud läbi kahe korruse, oma kaunistuste, mõtete ja värvidega (sinine, valge, roheline, kuldne). Seal sain ka teada, et sel ajal ei tehtud ühtegi asja ilma mõtteta (piltide, esemete tähendused). Seinte ääres on vastastikku kaks ahju (vastasseinte ääres), mis sobivad oma kaunistustega väga hästi
"Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), milles selgitas eepose põhisündmustikku lugude kaupa. 1860-te I poolel jõudsid lugejate ette tõlke- ja algupärast luulet sisaldavad luuletuskogud "Angervaksad" (1861) ja "Viru lauliku laulud" (1865). Hilisemas eas iseloomustab Kreutzwaldi loomingut süvenemine usundlik-filosoofilistesse küsimustesse. Kogu "Rahunurme lilled" III (1871, 1875) sisaldas tõlkeid ratsionalistlikust usulüürikast. J. W. Widmanni poeemi "Buddha" (1869) eeskujudel alustas Kreutzwald hilises eas poeemi "Lembitu", millest pidi saama tema eluküsitluse kokkuvõte (1885; uustrükk 2003). Kreutzwaldi ilukirjandusliku loomingusse kuuluvad ka kaks näidendit. Huvi teatri vastu sai alguse 1820-te Tallinna perioodil, draamateoste mugandusteni jõuab Kreutzwald 1860-te teisel poolel mugandades kaasaegse saksa romantismi menukirjaniku E. C. von Houwaldi värsstragöödiad "Tuletorn" ja "Vanne ja õnnistus", teosed ilmusid eesti
sajandi pargipaviljonis (Lusthaus) ja 19. sajandi algul rajatud külalistemajas tegutsesid kuni Kumusse kolimiseni Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Endises lossi köögimajas avati 1997. aastal Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. Täielikult on taastatud lossi väravate vastas asuv 19. sajandi algul rajatud puidust vahimaja. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. Gerard ter Borch. Naine veiniklaasiga u.1665. Nigvlste Keskaegse Tallinna üks uhkemaid sakraalhooneid, 13. sajandil kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik peegeldab läbi sajandite ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv
sportimise ja sõpradega suhtlemise koha pealt.(8) 8 KOKKUVÕTE Referaati kirjutades sain teada palju uusi fakte enesehinnangu ja selle kujunemist mõjutavate tegurite kohta. Sain teada, milline on madala, milline kõrge ja milline ülikõrge enesehinnanguga inimese oletatav käitumine. Lapse enesehinnangu kujunemist saavad kõige rohkem mõjutada vanemad. Oluline roll on ka õpetajatel ja eeskujudel. Peale vanemate mõjutavad enesehinnangu kujunemist veel sõbrad, tuttavad ja teised kellega laps suhtleb. Hinnang langetakse oma käitumisele, sellele, kes sa oled ja sellele, kuidas sa ennast väärtustad. LISA Motivatsioonihierarhia 9 KASUTATUD MATERJALID 1. Krista Rüütel(Tallinna Ülikool, psühholoogia eriala). Referaat 1
Selle ajal ehitati ümber kogu linn. Linna keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad. Väljaku lähedal olid toredad templid ja avalikud ehitised, millest on välja kaevatud suuri varemete osi. Linna ümbritses suur müür. Uuenesid ka elumajad. Lihtsatele vanaitaalia elumajadele ehitati juurde uus kreekapärane osa sammasõu ehk peristüül. Vasakul on vanaitaalia traditsioonide kohaselt ehitatud osa, mille keskuse moodustab aatrium; paremal liitub sellega kreeka eeskujudel teostatud osa , milles keskel on peristüül. Majad olid algul ühe-, hiljem ka kahekorruselised. Iseärasuseks on, et fassaadile ei pandud suurt rõhku. Sisekaunistustes valitses inkrustatsioonistiil. Tuha alt välja kaevatud Pompei põhjal võib öelda, et heaolu ja kõrge kultuuritase ei piirdunud ainult suurlinnadega, vaid ulatus ka tagasihoidlikesse Itaalia linnakestesse (Vaga 1999: 111-112), (Kõiv 2006: 162).
6) Kuningriigi ajal kujunesid välja klassid - patriisid, plebeid ja orjad. Vabariigi ajal (89 eKr) anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Alguses ausatsid roomlased loodusjõude ja vaime, selle kõrvalt ka inimlisekujulisi jumalaid. Enamik rooma jumalaid kujunesid ilmselt otsestel etruski ja kreeka eeskujudel. Rooma jumalate eesotsas seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter (vastas kreeka Zeusile), kelle tähtsaim pühamu asus Rooma lin-nas Kapitooliumi künkal. Religioon oli Roomas tihedalt riigi(võimu)ga seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi heaolu sõltub otseselt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Roomlased suhtusid
sajandi pargipaviljonis (Lusthaus) ja 19. sajandi algul rajatud külalistemajas tegutsesid kuni Kumusse kolimiseni Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Endises lossi köögimajas avati 1997. aastal Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. Täielikult on taastatud lossi väravate vastas asuv 19. sajandi algul rajatud puidust vahimaja. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. 9 Gerard ter Borch. Naine veiniklaasiga u.1665. 10 4. Nigvlste Keskaegse Tallinna üks uhkemaid sakraalhooneid, 13. sajandil kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik peegeldab läbi sajandite ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15
2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. · Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena)
kiriku finantse valitseda tema tingimuste kohaselt. Seevastu konservatiivid keeldusid teda õigeusklikuks valitsejaks pidamast- ta veiderdas, mehkeldas välismaalastega ja nägi nende moodi välja- habemata ja võõrastes riietes. Peetril puudus sümpaatia õigeuskliku vagaduse suhtes. Sõjategevus Peetri üks kaalukamaid ukaase oli teenistusastmete tabel, kus vanad vene auastmed tõrjuti kõrvale, uued välismaistel eeskujudel loodud tegid aga selget vahet sõjalis-, tsiviil- ja kohtuastmetel. Antud ukaasi olulisemaid punkte oli, et inimese positsiooni ühiskonnas määrab ära tema teenistuaste mitte aga tema sünnipära. Selle punkti algeid võis näha juba Peetri ,,mängupolkudes" Preobranzenskis ja Semjonovskis, kus hoolimata seisusest tuli alustada kõige madalamast astmest. Ühest küljest oli see tabel hea, kuna andis võimaluse alamkihtidel
Kunstilised otsingud Ooperid "Haldjas"; "Armastuse keeled"; "Rienzi" 1833-1839 1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu. Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks. Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit "Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836). Teos põhineb Itaalia eeskujudel. Vahepeal oli helilooja elutee kulgenud Magdeburgi, kus ta 1834. aastal sai linna ooperiteatri muusikadirektori ja dirigendi ametikoha. Siin kiirustas ta ooperi "Armastuse keeld" lavastamisega. Väheste proovide tõttu ebaõnnestus teose ettekanne. "Ma lootsin etteütlejale ja oma dirigendikepile," rääkis autor. Muusikadirektorit Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad. Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi, sealt aga 1837. aastal Riiga
Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 58- meetrise läbimõõdu-ga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Lisaks esineb kalmeid, kuhu on surnuid maetud veel keskse kivikirstu ja ringi vahele. Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad. Ilmselt Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnutejäänused. Osa surnuid oli maetud veel maahaudadesse, mida tunnistavad mõne hilisema kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Iga sugupõlv rajas seejuures oma kivikirstkalme.
Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid) o pühamud riiki kontrolli all, usupidustused riiklikud ettevõtmised o preestrid olid riigiametnikud valiti eluks ajaks o Augustuse ajal austati keisrit kui jumalat · Ennustamine o põhines etruskide eeskujudel o riigile ja riiklikel huvidel o augurid ennustamisega tegelevad preestrid o sibülliraamatud Kreeka pärisolu ennustajanna Sibülli poolt kirjutatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid · Kreeka kultuuri mõju o (usk eelpool mainitud) o haridus pöörati tähelepanu vaimsele haridusele; õpiti kreeka keelt ja kultuuri; Kreekas kõnekunsti õppimine o teater rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid;
.Linnuse keskne pikergune ruum (megarin) eelkäijaks hilisemale kreeka templile. Eriline tähelepanu kindlustatud väravatel kuulus Mükeene lõvivärav: kolm suurt kivitahukat all ja ülal nende peale toetuv kolmnurkne kiviplaat, sammastele toetuvad 2 kõrgreljeefiks tahutud elukat. Paleede sisekujundus toretsev rikkalikud luksuslikud friisid, freskod,sambad kaetud sõjasaagiks saadud kullaga. Maalidel leitud sarnasust Egiptuse Uue Riigi ornamentikaga. Sama stiil ka kreeta eeskujudel. Ka kunstnikke kutsuti Kreetalt. Olemus aga totaalselt kreeta kunstist erinev. Periodiseering: Kreeta-Mükeene e Egeuse mere saarte kultuur Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuuriks nimetatakse kõrgelt arenenud pronksiaja kultuuri tänapäeva Kreeka territooriumil (Küklaadid, Kreeta saar, Mandri-Kreeka). Kolm pronksiaja perioodi langevad teatud määral kokku Vana, Keskmise ja Uue Riigiga Egiptuses. Daatumid leitud egüptoloogidele toetudes. Esimene kõrgelt
Eestis laiendati juba olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid. Esimese maailmasõja aastateks (1914-1918) kujunes Eestist Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkond, tööstustööliste arv viiekordistus. Ettevõtted kuulusid Venemaa suurettevõtjatele, baltsisakslastele, kuid oli ka eestlastest ettevõtjaid. Rohkesti oli siia investeeritud ka Saksa, Prantsuse ja Ingile kapitali. 5) Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus Eesti kutseline kultuur kujunes küll baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks. Tase, mille eesti kirjandus, kunst ja muusika 19. Saj lõpuks saavutasid, oli võrreldav siin sajandeid viljeldud baltisaksa kultuuri tasemega. Eestlastest õppejõud TÜ-s: Mihkel Veske, K. A. Hermann J. Hurt, M. J. Eisen – rahvaluule kogumine F. R. Fahelmann, F. R. Kreutzwald – rahvuslik ilukirjandus J. Köler – I eestlasest kunstihariduseda maalikunstnik
metallplastika (pronksist Kimäär Arezzost – annab tunnistust meisterlikust pronksivalu tehnikast). Saviplastika – sarkofaagid surnute kujudega kaanel (figuuride proportsioonid tavaliselt valed, detailid aga õnnestunud; sarkofaag, millel on naise ja mehe skulptuur, lösutavad sarkofaagi kaanel). Suurt osa etendas ka templite kaunistamisel. Pronksteostest tuntuimaid Marsi figuur Todist (teostatud Kreeka eeskujudel). Hilisemast ajast ka Kõneleja figuur. Kõrgel järjel ka portreekunst. Esindatud ka kiviskulptuurid (Kesk- ja Põhja-Etruurias leitud hauaaltarid ja – steelid), mis on kaunistatud madalate reljeefidega. III ja II sajandisse kuuluvad kastid surnute põletatud jäänustega. Valmistatud alabastrist enamasti ja värvitud ning kullatud. Kaanel surnu lamav figuur moonutatud proportsioonidega. Külgedel reljeefid kujutistega
Jupiteri isa, Saturnus, oli põllutööde ja viljakuse edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars, kes kaitses ka talupoegi ja karjusi. Marsi järgi sai nime märtsikuu. Kodukolde jumalanna Vesta kehastas terve Rooma riigi koldetuld, mis põles lakkamatult foorumil jumalanna ümara põhiplaaniga templis. Tule eest kandsid hoolt suursugustest suguvõsadest pärit preestrinnad Vesta neitsid. Roomlaste ennustuskunts põhines pemaiselt etruski eeskujudel ja kandis ka nimetust disciplina etrusca. Kuid nagu kogu religioon, nii oli ka ennustamine allutatud riigile ja riiklikele huvidele. Sellega tegelesid augurid, kes olid riigi poolt määratud preestrid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritalituse juurde. Kõige olulisem oli lindude lennu järgi ennustamine. Kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti aga Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole. Haridus Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülessanne
"Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks. 1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu. Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks. Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit "Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836). Teos põhineb Itaalia eeskujudel. Muusikadirektorit Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad. Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi, sealt aga 1837. aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale. Ent ka siine tegevus ei tõotanud rahulolematule ja terava kriitikaga noormehele head. Teatri lauljad ja orkestrandid avaldasid peagi pikkade proovide ja dirigendi detailidesse tungiva põhjalikkuse pärastrahulolematust.
tööjõudu b) uued agrotehnilised võtted levisid ka talurahva hulgas c) jätkus talude päriseksostmine, kuid olid ka renditalud d) sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks haruks piimakarjakasvatus e) hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetised, muretseti põllutöömasinaid, tegeleti sordiaretusega Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus 1. Kutseline kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, kuid arenes sellest sõltumatuks 2. Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske, Karl August Hermann olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz 3. Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen rahvaluule kogumine, alus rahvaluuleteadusele 4. Fr. R. Fahelmann, Fr. R. Kreutzwald rahvuslik ilukirjandus 5. Miina Härma, Aleksander Lätte, Rudolf Tobias, Artur Kapp Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased 6. Johan Köler rahvuslik maastiku-ja portreemaal 7
puudub eraomand, kehtib üldine töökohustus ning valitsemisviis on demokraatlik. 1.4. Renessanss: Inimest väärtustava ellusuhtumise najal otsiti eeskujusid antiikajast. Renessanss (pr k renaissance – taassünd) on murrang Itaaliast alguse saanud vaimuelus ja kultuuris, kui püüti kõiges eeskuju võtta antiikaja (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) poeetidest, filosoofidest ja kunstnikest. Kunstis hakati antiikaja eeskujudel kujutama alasti inimkeha, mida keskaja kristlikus ühiskonnas oli peetud häbiväärseks ja patuseks. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 4 Arhitektid jäljendasid oma töödes antiikaja templeid, kust võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Senisest veelgi suurema hoolega uuriti antiikfilosoofide kirjatöid. Idealiseeriti
13. Milline oli teatrietenduste rituaalne taust Kreekas (vt. Tragöödialeksikon, lk. 313-316)? Mask, muusika, koor. Tragöödia tõlkes soku (tragos) laul (ode) rituaalne soku ohverdamine Dionysosele. Müüdid tekkisid rituaali sõnalise saatjana. Dionysosle olemuseks ümberkehastumine, ühendas tõe ja väljamõeldise jumala kultus (teatri sünd nö) 1960ndatel kriitika. 14. Millised silmapaistvamad arhitektuurimälestised Euroopas on loodud antiikaja eeskujudel? Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/it_vara_arhitektuur.htm 15. Millised keeled on välja kasvanud ladina keelest?
4. Tsemenditehased Aseris ja Kundas 5. Maapiirkondades rajati tellise- ja lubjatehaseid, villa-, jahu- ja saeveskeid. 6. Sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri Ühistegevus: 1. Piimaühistud – piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898) 2. Eesti Laenu- ja hoiuühisus – võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks (1902) 5) Eesti rahvusliku kultuuri algus Eesti kutseline kultuur kujunes küll baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks. Tase, mille eesti kirjandus, kunst ja muusika 19. sajandi lõpuks saavutasid, oli võrreldav siin sajandeid viljeldud baltisaksa kultuuri tasemega. 1. Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske, Karl August Hermann – olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz 2. Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen – rahvaluule kogumine, alus rahvaluuleteadusele3. Fr. R. Fahelmann, Fr. R. Kreutzwald – rahvuslik ilukirjandus 3
1. ISLAM: 1.1. Araabia poolsaare looduslikud olud ja varane ühiskond: Araabia poolsaar on suuremalt jaolt kaetud kõrbete ja poolkõrbetega. Niisutuspõllundust oli võimalik viljeleda ainult poolsaare lõunaosas – Jeemenis. Enamik rahvastikust elatas ennast kaamelite rändkarjakasvatusest (beduiinid). Karavaniteede äärde kujunesid aja jooksul kaubalinnad, millest tähtsaimaks kujunes Meka. Foiniikia tähestiku eeskujudel kujunes välja araabia kiri. Ühtset riiklust poolsaarel esialgu välja ei kujunenud. Elati sõltumatute patriarhaalsete hõimude ja suguvõsadena, mis omavahel tihti vaenutsesid (vastastikune veritasu). Levinud oli mitmenaisepidamine. Paljude jumalate kõrval (polüteism) austati ka looduslikke objekte. Tähtsaim neist oli must meteoriit, mis oli müüritud Meka linnas asunud Kaaba templi (ar k kaaba – kuup)seina sisse
keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius.
Kr.) läänepoolsed kontaktid mõjutasid tublisti Eesti elanike kombeid. Kui varem maeti siin surnuid maasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Reeglina maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, kelle tähtsus oli sellel ajajärgul tublisti kasvanud. Kui kalmes oli mitu kadunukest, siis paiknesid ülejäänud keskse kivikirstu ja ringi vahelisel alal. Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed, kus piirdekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kivikirstkalmed olid Eestis valitsevaks kalmevormiks kuni I sajandini p.Kr. (R. Kalle, ... 2005). Keskmisel rauaajal (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) maeti sageli edasi vanadesse olemasolevatesse tarandkalmetesse. Uued sel perioodil rajatud kivikalmed kujutasid endast aga ilma sisekonstruktsioonideta lihtsaid kivikuhelikke. Olulise muutusena hakati panustena lisama relvi (V. Lang, ..
surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula sõnadele) põhinevad soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud Tartus 1869. aastal toimunud I üldlaulupeo kavas. Kunileid oli ka I üldlaulupeo üks juhte. Friedrich Saebelmann- Friedrich August Saebelmann oli Eesti üks esimesi muusikaharidusega heliloojaid, ta tegutses ka koorijuhi ja pedagoogina. Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel loodud paarkümmend koorilaulu ja mõned klaverisaatega soololaulud. Teoseid: Serenade", ,,Lilleke" Aleksander Thomson- Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70-st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded. Ühe esimese muusikust rahvaviiside kogujana püüdis ta eesti rahvaviisi iseloomu sisse elada ja vältida seadmisel saksapära. Meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel püüdis ta kasutada juba
21. peab vastama lihtsalt ja mitte ülemäära keeruliselt. 22. vastata küsimustele, kus sa tunned, et ei teki ebamugavust. 23. ebakindlus konfidentsiaalsuse suhtes. Tuleb leida keegi, kellega arutleda. Supervisioon, kovisioon. (1962) Kõik nõustajad vaatavad oma kliente läbi kolme liiki professionaalsete prillide. 1. mõtestavad kliendi lahti reageerivate olenditena (biheiviorism) 2. püüavad psühhoanalüüsi eeskujudel mõtestada kuivõrd kliendi reflektsioonid on programmeeritud alateadvuses 3. vaatavad kliente nende isiksuse kujunemise protsessis. Tänapäeval liitub kognitiiv-käitumuslik pool. Kliendi ootused võivad olla täiesti kohatud. Psühholoog ,,peaks esitama palju küsimusi, lahendama keerulised probleemid, võtma vastutust, juhtima vestlust, jagama võrrandeid". Mudelid (kliendi ootused) 1
aastani Eesti haldujaotus Jüriöö ülestõusust keskaja lõpuni Riigid Vana-Liivimaal ● Tartu piiskopkond (Tartu); ● Saare Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula, Haapsalu); ● Ordu riik (Liivi ordu valdused, Riia, Võnnu, Viljandi); ● Taani valdused (Tallinn)- Eesti hertsogkond; ● Usulises mõttes oli Põhja-Eesti Tallinna piiskopkonna mõju all. Läänikorraldus: ● Vana-Liivimaal kujunes välja Lääne Euroopa eeskujudel tuginev läänikorraldus; ○ maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); ○ lääni omanik (läänimees ehk vasall) peab teenima oma isandat sõjaliselt; ○ lääni territooriumil elavad talupojad on läänimehe ees maksukohuslased. ● Osa läänimeestest olid eesti päritolu, kunagiste tähtsate eestlaste järeltulijad; ○ Taani kuninga valduses oli neid umbes 10%, aga nad saksastusid kiiresti.
juba Saksamaal. ·Johann Christoph Brotze- 1742-1823. Oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu- uurija. Ta kogus üle kogu Liivimaa rahvalaule, kirjeldas kombeid ning joonistas üles inimeste eluolu, rahvariideid, muinas- ja kultuurimälestisi. Brotze kogutud materjal aitab tänapäeval mõista 18. sajandi lõpu Liivimaa eluolu, rahvakombeid ja -kultuuri. ·Barokk- vt eelmine peatükk. ·Varaklassitsism- Nimetuse "varaklassitsism" on Saksa eeskujudel saanud kogu periood enne 18.-19. sajandi vahetust. Tartu raekoda. Toompea loss. Väga mitmed mõisad. ·Vennastekoguduste liikumine- Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Tegelesid aktiivselt misjonitööga. ·Eestikeelne Piibel- Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles 1715
ei suuda võistelda Prantsusmaa või Saksamaa gooti stiilis kirikutega, aga sõjad on Inglismaad küllaltki vähe puudutanud, küllaltki hästi säilinud. Londoni kuulsaim gooti stiilis kirik Westminster Abbey (kus kroonitakse inglise kuningaid) on ümber ehitatud ja läänefassaat pole päris ehtne Põlengus hävis ka mitmeid kirikuid Põhja-Inglismaal on küllaltki hästi säilinud Yorki kirik. Hispaania ehitised Hispaania gooti katedraalid on ehitatud ka prantsuse eeskujudel 2 läänefassaadi torniga, mis pole nii suured kui Prantsusmaal (Hispaania oli jagunenud mitmeks väikseks kuningriigiks) Neist katedraalidest kuulsaim Burgose katedraal Põhja-Hispaanias Sinna on maetud Hispaania rahvuskangelane Cid ("Laul minu Cidist) koos abikaasaga Itaalia ehitised Itaalias on ehitatud kõige suurem gooti kirik Milano katerdaal (fiaalidega), piiskopi residentskirik, 15.saj keskpaigas ehitatud, mahutab 40 000 inimest
saartest Hiinani ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrikani. Ptolemaiose kaasaegne oli kuulus arst Galenos, kes täiendas Hippokratese pärandit oma kogemustega. ROOMA JUMALUSED. Ka roomlased austasid antropomorfseid jumalusi. Üks selliseid oli lõpu ja alguse jumal Jaanus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida võis mõista kui vaatamist ette ja taha, sisse ja välja, tulevikku ja minevikku jne. Enamik rooma jumalaid oli aga kujunenud kreeka eeskujudel. Zeusile vastas Jupiter, Herale Juno, Athenale Minerva, Poseidonile Neptunus, Hephaistosele Vulcanus, Apollonile Apollo, Aphroditele Venus, Artemisele Diana, Aresele Mars jne.
Teatud pühamud spetsialiseerusid jumalate tahte väjauurimiseks manteion (meie mõistes oraakel). Jaapani usundid Jaapani ajalooperioodid: · Nara ja Heian (710-1192) · Kamakura (1192 1333) · Muromachi (1338-1573) · Azuchi-Momoyama (1573-1603) · Edo (1603 1868) · Meiji (1868 1912) Need nimed viitavad sageli linnade nimedele. ,,Kojiki" (712) (ülestähendusi vanadest asjadest) kirjutatud Hiina eeskujudel. Leiti, kuidas hiina hieroglüüfe kasutada jaapanipäraselt. Yamato ja Izumo hõimud esijaapanlased. Asutus Jaapani saartele tuli lõunapoolseima saare kaudu ja põhiline kultuur jäi pidama Honshu saare keskpaika. Kami hingeolend; jumal; siirhing võib end erinevates objektides end ilmutada. Fuji mägi on üks neist kohtadest, kus kami võib end ilmutada. Kõige algelisemad pühapaigas moodustati nööriga ümbritsedes ja kami kutusti sinna sisse.
o Ebakindlus konfidentsiaalsuse suhtes ebakindlust peaks aitama leevendada see, et tuleb leida keegi, kellega saaks infot arutada ntks kovisioon või supervisioon 1962 Gordon Allport: kõik nõustajad vaatavad kliente läbi 3 sorti professionaalsete prillide: 1. Mõtestavad kliendi lahti reageerivate olenditena (biheiviorism aluseks) 2. Püüavad psühhoanalüüsi eeskujudel mõtestada kuivõrd kliendi reflektsioonid on alateadlikud 3. Vaatavad kliente nende isikuks kujunemise protsessis (humanistlik) 4. Kognitiiv-käitumuslikud prillid (ei kuulu enam Allporti alla) Kliendi ootused vs nõustaja ootused nõustamisele Kliendi ootused nõustajale Need ootused võivad olla täiesti kohatud, et nõustaja võtaks vastutuse, seletaks lahti
3 semestrit ülikoolis. Tema luulelooming ei ole eriti mahukas. Statistika toob esile vaid 25 luuletust. Looming jäi pikaks ajaks tundmata, pidi mööduma terve sajand, enne kui Noor-Eestlased tema luule taasavastasid ja ilmutasid kolmandas vihikus. See oli omal moel loogiline, et Noor-Eesti selle avastas, sest nende eesmärk oli viia luule Euroopa tasemele ja Petersoni luule oli ainus, kust aimus seda taset. Eriti Petersoni oodid (pidulikus keeles luuletus antiiksetel eeskujudel) sisaldavad erksaid ,,värve", on filosoofilised. Päeva loojaminemine. 5. Johann Heinrich Rosenplänter ,,Beiträge" Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846. Tema esimese eesti-ainelise teadusliku väljaande rajaja. Kaks korda aastas välja antav ajakiri ,,Beiträge". Muljetavaldav saavutus. Ajakiri ilmus 1813-1832 - 20 vihikut. Kogumaht üle 3500 lehekülje. Peamiselt saksakeelne väljaanne ja sisaldas saksakeelseid uurimusi eesti keele kohta. Sisaldas ka eetikeelseid tekste. Koondas
meetrumi kasutamine · Teemad: · 1) armastus selle mitmepalgelisuses, armukadedus, vihkamine; · 2) pilge kõrgemalseisvate isikute aadressil; · 3) lihtrahva põlgamine. 118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud? Kogu 116 luuletusega: armastus selle eri nüannsides (kiindumus, armukadedus...) Esimene kreeka arhailise luule eeskujudel kirjutanu Roomas (Sappho stroof ja teemad) Isiklike tunnete valamine luulevormi 3 tsüklina: 60 lühiluuletust armastatud Lesbiale 8 pikemat ballaadilaadset luuletust ja pulmaluuletust 48 epigrammi 119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused? 1) Kreekas: kaebe ja leinaeleegiad, Roomas järgijaks üksnes Ovidius (Kurvad laulud, Kirjad Musta mere äärest)
Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast: jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau' jt vabariiklaste ideid. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon - sedastas kõikide inimeste võrdsust. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariik vajab kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni. Unstuseks antiiksetel eeskujudel ,,vooruste vabariik". Vooruste jaoks vajalik inimete tegelik võrdsus ja riigipoolne kasvatamine (riigipoone kontroll inimeste üle, vabariiklik ideoloogia kiriku asemel) Vabakslastud orja mütsike - vabaduse sümbol revolutsiooni ajal, vendlus - ühendatud käed medaljonil, võrdsus - lood. 1 Katsed tuua antiikaegset vabadust uusaega - terror. Võimalik konstitutsionaalse monarhia kujul.
annaabi.ee 
