Aleksander
Saebelmann-Kunileid
(22.11.1845-27.07.1875)
Elulugu
Aleksander
Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril.1845 aastal Pärnumaal
Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise
hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit .
16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari ,
mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus
koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert
Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jajaraja111
Õppematerjali autor
sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu tähtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid kätt ka soorvormidega. Eesti mususikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Kunileid Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald- 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks.Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.Muusikahariduse omandas ta Valgas Cimze seminaris, lõpetades kooli aastal 1868. Ta oli üks I üldlaulupeo juhtidest. Aastatel 18711873 oli Kunileid köster ja kooliõpetaja Peterburis, Gattsinas ja Kolppanas.
Rajati kihelkonnakoolide võrk, mis edendas kõikjal koorilaulu ja pillimängu arngut (Põltsamaal, Tormas, Laiusel, Kanepis jm.). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni ,,Eesti laulik", Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni ,,Wanemuise Kandle Haeled"). 1913 avatakse ,,Estonia" teater, võimalik oli lavastada oopereid ja operette. 1919 avatakse muusikakoolid Tartus ja Tallinnas. Aleksander Kunileid Saebelmann (22. november 1845 27. juuli 1875) oli helilooja, Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed. Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869
Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetajasoovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 õppematerjalide eest 1015 rubla.Õpetust anti saksa keeles olulised olid muusika ja pedagoogika Aastal 1871 muudeti töökorraldust ja õpilasi hakati vastu võtma igal aastal. Õppeaega pikendati kolmelt aastalt neljale.Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused. 8.Eesti esimesed mittekutselised heliloojad: -Aleksander Kunileid Saebelmann ( 22. XI 1845 27. VII 1875) Helilooja. Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed. Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869
tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus. 8. Nimeta tegelasi, kes olid seotud laulupidude korraldamise ja ettevalmistamisega. (nimi, amet, tegevusala seoses laulupeoga) Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. 9. Iseloomusta eesti esimeste asjaarmastajate heliloojate loomingut, nimeta teoseid. Miks neid nimetatakse asjaarmastajateks? (4 heliloojat, igaühest eraldi) Aleksander Saebelmann-Kunileid- Aleksander Saebelmann-Kunileid oli helilooja, koorjuht ja
orelimängu ja kompositsiooni. Rajati kihelkonnakoolide võrk, mis edendas kõikjal koorilaulu ja pillimängu arngut (Põltsamaal, Tormas, Laiusel, Kanepis jm.). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni „Eesti laulik“, Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni „Wanemuise Kandle Haeled“). 1913 avatakse „Estonia“ teater, võimalik oli lavastada oopereid ja operette. 1919 avatakse muusikakoolid Tartus ja Tallinnas. Aleksander Kunileid Saebelmann (22. november 1845 – 27. juuli 1875) oli helilooja, Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed. Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. 7 aastal ning töötas seejärel samas õpetajana
sõnad olid 10 minutiga valmis. Lüdig ei tahtnud Kuhlbarsist maha jääda ja asus siis viisi kirjutama. Kuid siis keegi nõudis, et oleks rohkem hääli kui neli, sest mulgid ei pidavat leppima tavalise koorilauluga. Lüdig vastas, et tal ükskõik ja kirjutas 15 minutiga valmis 7 häälse viisi. Laul oli valmis ja pealkirjaks sai Kuhlbarsi mõeldud ,,Koit". Endale see laul meeldib väga, kuna see on väga ilusa ja kõlava meloodiaga. Kaunimad laulud Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel Selles laulus on ka punkteeritud rütmid, kuid siin ei pea neid väga palju välja hääldama. Laul ei ole just lüüriline, vaid pigem energiat tootev. Tuleks rõhutada takti esimest osa. Pala peaks laulma mahulise ja sügava tooniga, et oleks väge algusest peale. Lugu algab väga võimsalt, siis jääb veidi vaiksemaks ja tempo muutub ka natuke kiiremaks. Edaspidi muutub uuesti võimsamaks ja lõpp on aeglane. Laul räägib sellest kuidas Eesti saab orjusest vabaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid