"Ilias" ja "Odüsseia". Nende kirjutaks peetakse üldiselt legendaarset pimedat laulikut Homerost (umbes IX saj. eKr.), ometi on ka kirjandusteadlasi, kes väidavad, et need olevat kollektiivtöö saavutused, nn homeriidide omad, kes töötasid proosamüüte ümber värsilisteks. Homerose enda elust ei teata peaaegu midagi. "Ilias" kõneleb Trooja sõja kümnenda aasta sündmustest, "Odüsseia" ühe sõjakangelase Odysseuse eksisõitudest teel Troojast kodusaarele. Neid eeposi pole kirjanduslikult väärtuselt suutnud seniajani ületada ükski teine samaliigiline teos. (Lugeda "Maailmakirjandus I" õpikust lk 13 25 "Iliase" ja "Odüsseia" kohta) Pärast neid kahte eepost on kirjutatud veel terve rida teisi eeposi, millest pole aga säilinud kuigi palju, samuti pole teada paljude autoreid. Vana-Kreeka eeposed võib jagada lausa liikidesse. Esimene liik täiendab ülalmainituid (nende eel- ja järelsündmused) ja neid nimetatakse seetõttu Trooja tsükli eeposteks
jumalate teod, saatuslikud võitlused. (9.kl õpik Sõnalugu) 2.Millest jutustab kangelaseepos? Vastus: Kangelaseepos jutustab rahva suurkujust, kes saadab korda vapraid tegusid ja astub julgelt vastu katsumustele. (9.kl õpik Sõnalugu) 3.Mida nimetatakse rahvuseeeposeks? Vastus: Rahvaluuleainesele tuginevat ning rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osa etendanud eepost nimetatakse rahvuseeposeks. (9.kl õpik Sõnalugu) 4.Mis iseloomustavad eeposi ? Vastus: Eeposi iseloomustavad ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. (9.kl õpik Sõnalugu) 5.Mis on Eesti eepos ? Vastus: Eesti eepos on ,,Kalevipoeg". (9.kl õpik Sõnalugu) 6.Kelle ühislooming on ,,Kalevipoeg" ? Vastus: ,,Kalevipoeg" on eesti rahva ja Kreutzwaldi ühislooming. (9.kl õpik Sõnalugu) 7.Millele avaldas suurt mõju rahvusliku ärkamisaja algperioodil ilmunud teos ,,Kalevipoeg", järgnevatel aastatel ? Vastus: Rahvusliku ärkamisaja algperioodil ilmunud teos avaldas järgnevatel aastatel suurt
kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse. Rousseau (1712-1778) 1) Ründas klassitsismi: a) Rohkem elutõde! b) Kirjutage rohkem lihtsatest inimestest 2) Esitas oma vaateid traktaatides 3) Pooldas tundelist kirjandust romantikute eelkäija 4) Oli sentimentalist: a) Kiriromaan b) Romaan c) Autobiograafiline teos Voltaire (1694-1778) 1) Kirjutas klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi jne. 2) Klassitsist 3) Teosed stiililt teravmeelsed ja elavad Diderot (1713-1784) 1) Toimetas suurt valgustuslikku ,,Entsüklopeediat". 2) Pidas ilukirjanduslikku tööd meelelahutuseks ega rutanud neid avaldama. Romaanid ilmusid pärast tema surma. 3) Realist Inglise valgustuskirjandus · Eesrindlikud ideed pääsesid mõjule proosas · Juhtivaks zanriks kujunes romaan. Daniel Defoe (1660-1731) Romaan ,,Robinson Crusoe" jt seiklusromaanid. Defoe pani aluse inglise realistlikule
Homerost. Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Nii "Iliases" kui ka "Odüsseias" on keskseks kujutusobjektiks inimesed ning peamiseks kujutusvõtteks on tegelaste sõnad ning nende tegude kirjeldamine. Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. Pildid Kasutatud allkiud " Muistne kirjandus" õpik keskkoolile "Ilias Trooja sõda" Koolibri, 1997 http://www.historie
ajast peale ei tea Voltaire’ ajust enam keegi midagi. FILOSOOFIA • Voltaire filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. • Uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. • Erinevalt Rousseau’st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. KIRJANDUSLIK LOOMING • sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. • Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. “Zadig ehk Saatus” • sündmused toimuvad(1747) muistses Babülonis, • seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. • Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja
(,,Kuulsuse narrid"). 9. Kalevipoeg ilmus 1862.aastal. ,,Kalevipojas" on põhilise vabadusidee kõrval ulatuslikumalt välja arendatud mitmed eetilised probleemid: emaarmastuse, kättemaksu, aususe, õiguse jt ideed. Eepose süzeesse on põimitud rohkesti kõrvalepisoode, kus sündmustiku kandjaks on mõni kõrvaltegelane. Süzee paiguti lõdvalt seotud, põhitoonilt eleegiline teos. Koosneb 20 loost+Soovituseks+Sissejuhatuseks. ,,Kalevipoja" saamislugu: üldiselt peetakse eeposi rahvaeeposteks, ,,KP" peetakse kunsteeposeks, sest see sisaldab küll rahva seast lugusid, ent palju mõtles välja Kreutzwald. ,,KP" teos, milles on rahvaluulet, kuid on ühe kirjaniku teos. Võrdlkuseks ,,Kalevala" autori koostatud, aga rahvaeepos. 1839.a Faehlmann ÕESis ettekanne KP muistendiest >I mõte eeposest. Pärast F. Surma tegi ÕES K-le ettepaneku teha eepos. 1853.a esitas K. ÕESile esialgse variandi ,,KP-st". See koosnes 12 laulust, hiljem nimi ,,Alg-Kalevipoeg". 1857-1861
Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire kui kirjanik Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist
Mõlemad kirjutasid filosoofilisi kirjutisi ja filosoofilise kallakuga ilukirjandust. Kahjuks nende teosed aga põletati. Kuid kui Voltaire pidas tähtsaks mõistust ja vaimset haritust ning ei uskunud inimese sünnipärast headust, siis Rousseau uskus looduse poolt antut ja tundeid, et inimene on sündides puhas ja puutumatu. Voltaire kirjanduslik looming on väga mitmekesine. See sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Tema tuntuimate teoste "Zadig ehk Saatus", "Mikromegas", "Candide ehk Optimism"ning "Kohtlane" peamisiteks teemadeks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Ta oli veendunud, et need võidutsevad igal pool ja alati. Prantsusmaal on valgustus olnud tähtsam kui ühesgi teises Euroopa riigis. Sealsed
"Lugu Igori sõjaretkest" aga oma ajaloolise ja patriootilise enesetunnetusega ei sobinud kummassegi. Kõigepealt oli teos kirjutatud vanavene keeles ja seda hakkas tõlkima krahv Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad. "Lugu Igori sõjaretkest" meenutab paljusid sama ajastu Lääne-Euroopa eeposi. Siingi on tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Vürst Igori lugu peegeldab autori jaoks Kiievi-Vene killustamise tagajärgi ja leinab taga ühtset Venemaad, kutsub vürste ühinema välisvaenalste vastu ja taastama kaotatud ühtsust. Selles teoses peitub ka kriitiline suhtumine vürst Igorisse kui ühtsuse lõhkujasse, kuid samas ülistab autor Igori
kutseliste laulikutena ametis olevad sõnakunstnikud. _____________________________________________________________________________ _ EEPOS lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest ja tegelikest sündmustest. Varasemad nn rahvaeeposed on anonüümsed, põlvest põlve edasi kandunud ja hiljem kirja pandud (,,Iliias", ,,Beowulf", ,,Kalevala"). Hilisemaid eeposi, mida kirjutasid rahvuseeposte eeskujul kirjanikud, nimetatakse kunsteeeposteks (Vergiliuse ,,Aenesis", Dante ,,Jumalik komöödia", Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg"). _____________________________________________________________________________ _ NOVELL lühike proosajutustus, ühe süzeeline, teema või konflikti ümber keskendunud, väheste tegelastega. Novelli on kerge lugeda, kuid raske kirjutada. Vanimad novellid nn
Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Homeros Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja. Nii "Iliases" kui ka "Odüsseias" on keskseks kujutusobjektiks inimesed ning peamiseks kujutusvõtteks on tegelaste sõnad ning nende tegude kirjeldamine.
kandsid saagasi edasi suuliselt. Kangelasteks olid Conchobar ja Cuchulinn. Keldi eepika laulud, mille sisuks olid pagandlikud müüdid ja pärimused, veel ka müüdid. Proosa oli mõjutad rüütlikirjandusest. Tegelasteks on jumalad või ka inimestest kangelased. Luules ei olnud algselt riimi, mõjutusi selleks saadi aga romaani rahvaste luulest. Esitajateks olid samuti filid ja bardid, kes andsid loomingut suuliselt edasi. 4. Iseloomusta ja nimeta keskaegseid eeposi. Mille tõttu on nad edaspidist silmas pidades olulised ? Kangelaseeposed ehk kangelaslaulud hakkasid arenema tänu rahvateaduse tärkamisele(X sajand). Eeposeid esitati lauldes. Neis räägiti kangelasest ehk heerostest, kes olid kas väljamõeldud(Kalevipoeg) või tõepärased(Roland). Sisu oli eelnevalt tuttav, kuid lisadega(trikid) ja see põhines rahvaluulel. Esitajatest rändmuusikud õppisid need pähe ning eeposte esitused kestsid kohati päevi
rituaalsed laulud: pilkavad, pulmalaulud, nutulaulud, meeste koosviibimiste laulud ja muud. Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid- kutselised laulikud. Laulsid jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest. Rapsoodid- rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid. Deklameerisid luuletusi. Pidustustel esinesid uhketes riietes kuld- või hõbepärg peas, sau käes. Esimesed teated neist 6. saj. eKr, kui kanti ette Homerose eeposi. 7.-6. saj. puhkes õitsele lüürika. Nimetus seitsmekeelselt lüüralt, mille saatel laule esitati. Algselt tantsiti kaasa. Ülistatakse elu, armastust, mõistust, rõõmu, kurbust. Hääle kõrgendamine andis juurde musikaalsust. Lüürika liigid: 1)Eleegia- kaebelaul, algselt kaksikvärssides sisust olenemata luuletus, esit flöödi saatel söömingutel 2)Jamb- algselt pilkelaul 3)Meelika a)monoodiline- arenes välja Lespose saarel, teemad sõda,
Alates 1862. aastal valmis ka Turgenevi menukaim romaan - "Uudismaa" FJODOR DOSTOJEVSKI Fjodor Dostojevski pärines põlisaadlist Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest Alates kolmandast eluaastast luges talle lugusid kangelastest, muinasjutte ja legende tema lapsehoidja Vanemad tutvustasid talle mitmesugust kirjandust, sealhulgas vene kirjanikke, Euroopa romantikuid, seiklusjutte ja ka Homerose eeposi Ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli Kirjutamist alustas ta kahekümnendates eluaastates Esimene romaan, "Vaesed inimesed", avaldati 1846. aastal Järgmisse romaani „Kaksik“ suhtusid kõik arusaamatusega Ta kuulus Bekett’ide vendade hulka alates 1847. aastast Tema kuulsamaid teosed on: „Idioot“ (1868) „Kuritegu ja karistus“ (1866) LEV TOLSTOI
Käib saartel ja satub enda kodusaarele. Odüsseuse naise Penelope ümber käivad võitlused, õnnelik lõpp. Eeposed on hinnalised ajalooallikad. Mütoloogia lastekirjanduses. Kas on vaja mütoloogiast teada? Jutud käsitlevad maailma tekkimise ja eksisteerimise seaduspärasusi, neis räägitakse sündmustest, mis on toimunud minevikus need korduvad ilmaelu igaveses ringkäigus. Osalisteks on jumalad ja esiisad, kollektiivides säilised need rituaalide abil. 2. HOMEROSELE OMISTATUD EEPOSI, PROBLEME AUTORIGA Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris. Sandralt: Mitu eepost on vaja Homeroselt peale eelmainitute teada? Milliseid tead? 3. ÜHISEID JOONI ILIASE JA ODÜSSEIA ÜLESEHITUSES ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on vormilt eepilised poeemid
Romatism. 19. saj on mitmete Euroopa maade rahvuslikke koolkondade õitseaeg. Euroopa annab maailmale arvukart ajaloolisi suurkujusid igalt elualalt. Romantism vahetab välja klassitsismi. Romantismi moto: ,, Mõistus võib eksida, tunded ei iial". Romantism on tunnete kunst, millele olid iseloomulikud suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati. Naeruvääristati hingelt tühiseid inimesi. Muusikas toimis voolav ja edasiviiv meloodia. Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Vahel tundus, et meloodia ongi lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks.
Akadeemiasse. 1758. aastal ostis Voltaire endale Sveitsis mõisa ja jätkas seal võitlust tagurliku Euroopa vastu. Voltaire uskus valgustatud absolutismi, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. Ta arvustas katoliku kirikut kuid pidas religiooni vajalikuks. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust. Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas,
7. sajandini e.m.a. Nimi Homeros võis teoreetiliselt olla kasutusel kui kreeka pärisnimi, olevat Väike-Aasia kreeklaste juures tähendanud pimedat. Ja ka antiikaja kunstis on Homerost enamasti kujutatud pimeda raugana. Ka antiikajal uuriti juba ka seda, et kas Homerose eeposed on ikka algkujul säilinud kuna neis leidus igasuguseid vastuolusid ja lahkuminekuid ning stiili ebaühtsust. 17. sajandil, klassitsismi ajajärgul hakati Homerosse eitavalt suhtuma, kuna antud eeposi ei peetud piisavalt peeneks absolutistlikku monarhia maitsele. Ka prantslane abee F.d' Aubignac kirjutas, et Homerost kui isikut pole kunagi eksisteerinud ja et "Ilias" olevat kogumik pimedate laulikute lauludest, mis olla koostatud juba ammu enne 6. sajandit e.m.a. "Ilias" kirjeldab Trooja sõja sündmusi väheste päevade jooksul piiramise viimasel, kümnendal aastal. Lühikeste vahejutustuste kaudu antakse aga ülevaade varasematest ja hilisematest sündmustest
3 oliiviõli anumad, palmioksad ja pärjad. Kuulsate sportlaste kujud seisid templis kõrvuti jumalate kujudega. Kreeka kirjandus Euroopa kirjandusest vanim on Kreeka kirjandus. Vanimad luuleteosed pole kahjuks säilinud. Aga kindlasti on säilinud Kreeka eeposed "Ilias" ja "Odüsseia", mille kirjutas väidetavalt Homeros, kuid mõned teadlased kahtlevad, kas selline poeet on kunagi üldse elanud. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. 4 2. KREEKA KÖÖK Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas jõudnud nii oivaliste tulemusteni, et Kreeka kööki tuntakse ja tunnustatakse kõikjal maailmas. Põhitoiduaineteks kreeka köögis on oliiviõli, tomat ja sidrun. Värsked toiduained. Kreeka kokakunsti kõige esilekerkivamaks tunnusjooneks on toiduainete kasutamine võimalikult värskel ja töötlemata kujul. Kala enamasti
Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui
Ta uskus sügavalt Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni. Kirikus nägi ta pigem vaimupimeduse levitajat kui selle valgustajat. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu muutus ajapikku nii suureks, et kui Voltaire suri, tuli ta matta salaja. Voltaire'i kirjanduslik looming on tervikuna rikas. See sisaldab endas klassitsistlikke tragöödiad, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme ning lõpuks ka ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks neist on jäänud tema filosoofilised jutustused. ,,Zadig ehk Saatus" on üks neist. Kuid enne veel, kui me vaatame täpsemalt millest ta selles teoses kirjutas, võiks vaadata ka seda, miks ta selle üldse kirjutas? Meelelahutuseks? Kindlasti mitte. Pigem oli Voltaire otsustanud kritiseerida
Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel
Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi teadmisega, et temagi on surelik. 2. Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga. Iliase tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal ja kestab 49 päeva. eepose sisuks on 1 kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba tuttav. Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus. Odüsseia koosneb 12000 värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt keerukam kui
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...
Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka müütide, Tööd ja päevad aga eluolu kohta.
4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj
tekkimine, mida nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (näiteks paiaan Apolloni ehk kunstide ja muusika kaitsja kultuses ja ditüramb Dinonysise ehk veini- ja viljakusjumala kultuses) Selliste kultuslaulude kõrval olid üsna laialt levinud ka värsivormis perekonnalood ehk genealoogiad, mida õpiti pähe. Teise arhailise aja perioodi all mõistetakse aega, millest on pärit vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid. Sellisteks võib lugeda näiteks esimesi säilinud eeposi ,,Iliast" ja ,,Odüsseiat" (8. sajand eKr), mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos, kellelt on
4. ,,Lugu Igori sõjaretkest" venelaste eepos, tundmatu autori poolt loodud, meenutab Lääne- Euroopa eeposi, ülistatakse rüütliau ja patriotismi. 12- 13 saj Rüütlikirjandus ilmalik, enamasti Rüütlilüürika sündis rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele Lõuna-Prantsusmaal. Selle mõeldud kirjandussuund
Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist. Kreeka kirjandus Euroopa kirjandusest vanim on Kreeka kirjandus. Vanimad luuleteosed pole kahjuks säilinud. Aga kindlasti on säilinud Kreeka eeposed "Ilias" ja "Odüsseia", mille kirjutas väidetavalt Homeros, kuid mõned teadlased kahtlevad, kas selline poeet on kunagi üldse elanud. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Mõtlejad ja leiutajad Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned unmissed otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt
Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire kui kirjanik Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" Sündmused toimuvad muistses Babüloonias, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli. Peatükke ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Zadigil on kõik eeldused õnnelik olla
sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! Homerose ''Odüsseia". Eesti keelde tõlgitud: August Annist ja Karl Reitav. 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: ,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia". Fragmendid säilinud: ,,Naiste kataloog". 9. Kuidas jagunes vanakreeka lüürika? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid lüürikuid. Vanakreeka lüürika jaguneb zanriti: 1
24. Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega? Läbi aegade on inimesed armastanud kirjutada sellest, mis on ühiskonnas hea või mis mitte. Näiteks 20. sajandil irjutasid ikestatud rahvaste kirjanikud tihti allegoorilisi luuletusi või sõjast. Levisid propagandistlikud teosed jne. 25. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? Näiteks muusika. Antiikajal esitati eeposi lüüra saatel. Lauludel on sõnad. 26. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon? 27. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? 28. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Igas perioodis on midagi, mida saaks täiendada või muuta ning sellest kujuneb uus periood ? 29
Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järeltulevale põlvele jäävad tehtud kuulsusrikkad teod. 2. Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga. Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris. · enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr · Kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik -rauk, kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada. · Saksa teadusmees Fr. A
Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist. Euroopa kirjandusest vanim on Kreeka kirjandus. Vanimad luuleteosed pole kahjuks säilinud. Aga kindlasti on säilinud Kreeka eeposed "Ilias" ja "Odüsseia", mille kirjutas väidetavalt Homeros, kuid mõned teadlased kahtlevad, kas selline poeet on kunagi üldse elanud. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Sajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada
· sadam pireuses · kuulsaim antiikaja linn Aleksandria ja babüloni kõrval · hariduse ja kultuuri keskus · egeuse mere valitseja · kuulsaim paik-keskus Akropol Ateena ühiskond ja valitsemine · kodanikud-täiskasvanud mehed, atika põliselanikud · mittekodanikud-kõik sisserändajad · suur tähelepanu haridusele · poisid 7-aastaselt koli.õpiti: · lugema.kirjutama · muusika-luuklet · gümnastika · homerose eeposi · kõne-vaidluskunsti(eriline tähelepanu) · rikkamates pereedes eraõpetajad-pedagoogid Ateena valitsemine · ateenas valitses eriaegadel nii · türannia · aristokraatia · antiik-demokraatia-perikles ajal · linna juhtis rahvakoosoleks(max 50 000) · käis koos iga 10 päeva tagant · muul ajal nõukogu-500 liiget · 6000 kohtunikku · 10 strateegi - juhtisid sõjaväge Religioon · Inimese kujuga, iseloomuga
Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid need pandi kirja sajandid hiljem. Tuntumad on Homerose ,,Ilias" (www.ut.ee/klassik/ilias) ning ,,Odüsseia". Eepostes kajastuvad 14.7. saj ajaloolised sündmused. Homeros on nende ,,kokkuleppeline" autor. Homerose eeposed polnud ainsad tema omad kuuluvad nn Trooja eepika hulka.
15. sajandil. 17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine. Huvi Homerose eeposte vastu tärkab taas 18. sajandil, kui algas ka eeposte teaduslik käsitlemine. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Ahhailased, argiivid, danaoslased on sünonüümid, mida Homeros kasutas kreeklaste kohta oma eepostes. 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed? ,,Ilias" ning ,,Odüsseia" ei olnud ainsad antiikaegsed eeposed. Homerosele omistatakse ka koomilisi eeposi ,,Margites" ning ,,Batrachomyomachia" ehk ,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter on antiikaja vanim värsimõõt, tekkis 2 aastatuhat eKr. Koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid kui ka spondeused. Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus. Riimi ei kasutatud. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, Ovidius Vergilius,
mujal palju kõlapinda leidnud, kuid ajakirja autorite meelest seda vääriksid. Näiteks rajas Carl Sarap kirjastuse Odamees, mis andis välja Siuru rühmituse teoseid, ning oli enne Teist maailmasõda Eestis olulise tähtsusega fotokunstnik. Siiski teavad Carl Sarapist tänapäeva Eestis vähesed. Unustuste hõlma on vajunud ka kirjanik ja tõlkija Rein Sepp, kes on eestindanud mitmeid Euroopa rahvaste eeposi, nagu näiteks ,,Vanema Edda", ,,Niebelungide laulu" ja ,,Beowulfi". Temast ilmus kaks artiklit erinevatelt autoritelt ajakirja numbris 3/2011. Mälestuslugude ülesandeks ja nende autorite taotluseks pole vaid kultuuritegelaste rolli meenutamine, vaid ka nende kui eestlaste saatuste kajastamine. Märkimisväärne osa neist inimestest on olnud kas küüditatud, represseeritud või osalenud võõrvõimude vastases võitluses
pidustuste ajal. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Kas mõlemal eeposel (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") oli sama autor? Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinud arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, aga mõlemal ilmselt eri autor. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Trooja tsükkel, Teeba tsükkel, Heraklese vägitegude tsükkel, Argonautide tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. Ilias, Odüsseia, Telegoneia, Kypria 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? Didaktilise eepika esindaja, mõlemad õpetliku sisuga. 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid. ausa põllumeheelu ülistamine, manitsuste ja ähvarduste esitamine, praktiliste nõuannete andmine 25. Millest rääkis Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? maailma tekkimisest, jumalate põlvnemine 26
vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Vanimad luuleteosed (töölaulud, hümnid jumalaile, rõõmu ja mure puhul esitatud lüürilised luuletused, eepilised laulud jumalate ja kangelaste jaoks) pole kahjuks säilinud. Aga kindlasti on säilinud Kreeka eeposed "Ilias" ja "Odüsseia", mille kirjutas Homeros. Arvatakse, et Homeros oli tegelikult pime ja tema jutustused Trooja sõjast ja Odüsseuse eksirännakud pandi kirja hoopis peale tema surma. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon oli Ateena riigimees ja
vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Vanimad luuleteosed (töölaulud, hümnid jumalaile, rõõmu ja mure puhul esitatud lüürilised luuletused, eepilised laulud jumalate ja kangelaste jaoks) pole kahjuks säilinud. Aga kindlasti on säilinud Kreeka eeposed "Ilias" ja "Odüsseia", mille kirjutas Homeros. Arvatakse, et Homeros oli tegelikult pime ja tema jutustused Trooja sõjast ja Odüsseuse eksirännakud pandi kirja hoopis peale tema surma. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon oli Ateena riigimees ja
saj) 19. saj on mitmete Euroopa maade rahvuslikke koolkondade õitseaeg. Euroopa annab maailmale arvukart ajaloolisi suurkujusid igalt elualalt. Romantism vahetab välja klassitsismi. Romantismi moto: ,, Mõistus võib eksida, tunded ei iial". Romantism on tunnete kunst, millele olid iseloomulikud suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati. Naeruvääristati hingelt tühiseid inimesi. Muusikas toimis voolav ja edasiviiv meloodia. Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Vahel tundus, et meloodia ongi lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks.
Ka kirjapanduna tehti selles hiljem palju muudatusi. Esimesena tõstatas küsimuse Friedrich August Wolf (18. sajandi lõpus). Tänapäeva levinuim arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, ent mõlemal ilmselt eri autor. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Trooja tsükkel, Teeba tsükkel, Heraklese vägitegude tsükkel, Argonautide tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. "Kypria" (Trooja sõja põhjused ja eellugu), "Ilias (Ilionist ehk Troojast), "Ilias parva" ja "Ilioupersis" (Trooja vallutamine), "Nostoi" (kangelaste kojujõudmised), Odüsseia (Odysseuse lugu) jne. 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? Didaktiline eepika. Pole päris kindel (st mina pole kindel ja ei leidnud kindlat infot, õppejõud ja antiigiuurijad ja muud teadjamad vast ikka on), kuidas seotud, aga
Teised väidavad jällegi, et Homeros kasutas laialdaselt oma eelkäijate ja rahvalaulude pärandit. 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Tuntuim ja uurituim eepiline tsükkel kreeka kirjanduses on Trooja tsükkel, mis keskendub Trooja sõjale ja selle kangelastele. Eristatakse ka Teeba, Heraklese vägitegude ja argonautide tsükleid, mis ei ole küll tänapäevani säilinud. 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. ,,Kypria" Trooja sõja eellugu; ,,Ilias"; ,,Nostoi"; ,,Odüsseia"; ,,Telegoneia". 23. Millise eepika esindaja oli Hesiodos, kuidas on see zanr seotud Homerose eepikaga? Hesiodos oli didaktilise eepika esindaja, jagas põllumeestele praktilisi nõuandeid ja ülistab ausat põllumehe elu. Ka Homerose eepika tõstab esile väärtusi, mis aitavad ühiskonda alal hoida, ta jutustab sellest, et on õige võidelda ja surra oma isamaa eest.
Teose lõpposa on pühendatud ,,päevade" käsitlusele- missugused kuupäevad on ,,õnnelikud", missugused ,,õnnetud", s.o missugused kuupäevad on soodsad või ebasoodsad mitmesuguste tööde jaoks. Poeem ,,Tööd ja päevad" sai kreeka põlluharijate elutarkuse koguks, seda õpiti koolides, see kujunes moraali aluseks, sageli viitasid sellele kirjanikud ja mõned hindasid seda teost isegi kõrgemalt kui Homerose eeposi. Antiikaja inimeste silmis täiendas Hesiodose rahuliku töö ülistamine Homerose tegelaste sõjalist kangelaslikkust. Hesiodose teine säilinud poeem ,,Theogonia" käsitleb maailma ja jumalate tekkimist ning viimaste põlvnemislugu. Poeem algab muusade ülistamisega, millele järgneb üleminek teemale. Maailma alguseks oli Kaos (Tühjus); sellele järgnesid Ge (Maa), Tartaros (Allilm) ja Eros, loomisjõu ja armastuse jumal. Need olid kolm ürgjõudu
20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Kas mõlemal eeposel oli sama autor? Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinuim arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori looming, ent mõlemal ilmselt eri autor 21. Millised on peamised eepilised tsüklid kreeka kirjanduses? Teeba tsükkel Heraklese vägitegude tsükkel Argonautide tsükke Trooja tsükkel 22. Nimeta nn Trooja tsüklisse kuulunud eeposi. * ,,Kypria" (Trooja sõja põhjused ja eellugu) * ,,Ilias" (lugu Ilionist e Troojast): 15 693 rida, 24 laulu * ,,Aithiopis" (Trooja piiramine, amatsoonidega seotud episoodid) * ,,Ilias parva" e ,,Väike Ilias" ning ,,Ilioupersis" e ,,Ilioni hukk" (Trooja vallutamine) *,,Nostoi" e ,,Naasmised" (kangelaste kojujõudmised) (* ,,Odüsseia" (lugu Odysseusest): 12 110 rida, 24 laulu) * ,,Telegoneia" (Telegonose lugu, Odysseuse saatus) 23
järgi, mille Romulus 753. aastal e.m.a legendikohaselt rajas. Arheoloogia aga väidab, et seal elati juba paar sajandit varem. Rahvaluule žanrid – triumfilaulud, töölaulud, hümnid jumalatele, pidustuste laulud. Kuni 3.saj eKr tegeldi pigem rahvaloomingulise sõnakunstiga ja kirjapanekuid on säilinud üksikuid. 3.saj II pool – 2.saj eKr leidis aset rooma arhailine ajajärk, mil kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 1.kirjanik, rajaja – Livius Andronicus. 1.saj eKr – rooma kirjanduse klassikaline ehk kuldne ajajärk – sajandi esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteoseid (Catullus), kõrgtasemele jõudis proosa (Cicero, Caesar), kirjanduskeele välja arenemine. Sajandi II pool – luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, Ovidius). Toogakomöödia asendub mantlikomöödiaga
Hõlmab territooriumi Kreekast kuni Indiani Oli suurte muudatuste periood ühiskonnas ja kultuuris Toimub 3. kreeklaste kolonisatsioon Kontaktid ida kultuuridega tihenesid Usundi põhijooned Kreeka usundile lähenedes tuleb kristlus ära unustada, ei tohi läheneda nende tunnustega, mis on omased tänapäeva religioonidele. Ei ole ühte püha raamatut, mis normeeriks seda, mida tuleb uskuda või mida mitte Teatud pühadus ümbritses Homerose eeposi, aga pole pühadeks peetud. Polnud patriarhiga võrreldavat tegelast ega ühtset organisatsiooni Religiooni rajajat pole, on tekkinud Kreeka pärimuse järgi on jumalakultus jumala enda loodud, võttis kätte ja õpetas inimesi end austama. On ka teatud inimesed, kes on loonud uusi kultusi. Kreeka religioon on kultusreligioon, uskumused jumalate kohta ja maailma päritolu kohta, aga religiooni põhisisu pole kokkuvõetav mingi õpetusena.
· Luule jõudis õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis Valgustuses: 1) Võideldi õiglasema ühiskonna eest 2) Igasuguse progressi aluseks peeti a) Teaduse arenemist b) Hariduse ja kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse Rousseau ründas klassitsismi: soovis, et kirjutataks rohkem lihtsatest inimestest ja et oleks rohkem elutõde. Pooldas tundelist kirjandust. Voltaire kirjutas nii klassitsistlikke tragöödiaid kui ka eeposi ja proosakomöödiaid. Tema teosed oli stiililt teravmeelsed ja elavad. Inglise valgustuskirjanduse tuntumad esindajad oli Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". Juhtivaks zanriks oli romaan, kirjutati proosat. Saksa valgustust kandsid Friedrich Schiller tragöödia ,,Don Carlos", Lessing, kes rajas saksa uueaegse draama teostega ,,Naatan Tark" ja ,,Emilia Gallotti" ja Goethe.Goethe kirjutas palju proosat ja draamateoseid ning ligi 1600 luuletust
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6
annaabi.ee 
