Vana-Kreeka kangelased (0)

Vana-Kreeka kangelased
Tegi:Cheremisinov Andrey 6.b
Õpetaja:Alina Deretšinskaja
Trooja sõda
Kõige ilusam naine Kreekas elas Spartas,ta oli nii ilus et kõik 
Kreeka  tsaarid  tahtsid võtma tema naiseks,aga  Elena  valis 
Menelaose ,Agamemnoni venda Mikeni tsaari...Odüseusi 
nõuandel kõik eelnevad Elena peigimehed vandusid aitama 
Menelaosele kui kegi proovib varastama tal Elenad.
Mõne aja pärast  Paris  kaubanduse asjadeks välja sõitis 
Spartase.Seal ta kohtas Elenat ja armub temase ja Aphrodite 
aitab temale „omastama kuninganna südame“.Armunud jooksisid 
Troojase Parisi isa-tsaari Priami kaitsele. Meenutades vandest 
Mükeene kuningat Agamemnoone juhatamisega kogunesid sõja 
matkale neist julgem oli Ahil  ja kavalam Odüseus. Trooja oli 
tugev linnas ja ründama teda oli raske.10 aastat Aheilased 
rüünnasid linnuse,kaitsega juhendas Priami vanem poeg-Gektor. 
 
Trooja hobune
Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju 
kangelasi , nagu Achil eus, Paris ja Hektor. Lõpuks 
otsustasid  kreeklased  üritada kavaluse abil linna 
val utada. Nad  ehitasid  hi glasliku puust hobuse, mis 
oli seest tühi, ning  peitsid  mõned oma vapraimad 
mehed sel e sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise 
sõitsid laevadega  merele , teeseldes  lahkumist . 
Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning 
arvasid, et kreeklased olid  loobunud  linna 
val utamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks 
puust hobuse.
„ Ilias “
“Ilias” on Iliose e. Ilioni linna lugu, mis valmis umbes VIII sajandi keskel 
e.Kr. “Ilias” on vanakreeka eepiline  poeem , mille  autoriks  peetakse 
Homerost. Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja 
teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab  episoodi Trooja 
sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud 
muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on 
humanistlik , ülistab  vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai  haare , meisterlik 
stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii 
vana- kui  uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi.  
Nii “ Iliases ” kui ka “Odüsseias” on keskseks kujutusobjektiks inimesed 
ning peamiseks kujutusvõtteks on tegelaste sõnad ning nende tegude  
kirjeldamine. Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes 
avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna 
põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka  kangelaseepos .
 
Pildid
Kasutatud allkiud
“  Muistne kirjandus” õpik keskkoolile 
“Ilias Trooja sõda” Koolibri, 1997
http://www.historie.ru/civilizacii/krito-mikenskaya-civilizaciya/62-troyanskaya-voyna-mif-i-realnost.html
 
http://ru.wikipedia.org/wiki/
Троянский_Конь 
http://ru.wikipedia.org/wiki/
Троянская_Война
http://et.wikipedia.org/wiki/Trooja_hobune
http://et.wikipedia.org/wiki/Trooja_s
%C3%B5da
http://www.annaabi.ee/-m6697.html
http://pedsovet.su/load/321-1-0-14077

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6