Vana-Kreeka kirjandus (0)

Vana-Kreeka kirjandus

Homeros ja eeposte õitseaeg

Euroopa kirjanduse sünnimaa on Vana-Kreeka. Juba umbes IX saj. leiame sealt imetlusväärseid kirjandusteoseid, mis tõendavad sellele ajale eelnenud ajajärgu kõrget kirjanduslikku taset.
Esimesed kirjanduse avaldused on Kreekas seoses mütoloogiaga. Need on kaks väärtuslikku Euroopa kirjanduse alussammast, meisterlikud kangelaseeposed “ Ilias ” ja “Odüsseia”. Nende kirjutaks peetakse üldiselt legendaarset pimedat laulikut Homerost (umbes IX saj. eKr.), ometi on ka kirjandusteadlasi, kes väidavad, et need olevat kollektiivtöö saavutused, nn homeriidide omad, kes töötasid proosamüüte ümber värsilisteks. Homerose enda elust ei teata peaaegu midagi. “Ilias” kõneleb Trooja sõja kümnenda aasta sündmustest, “Odüsseia” ühe sõjakangelase Odysseuse eksisõitudest teel Troojast kodusaarele. Neid eeposi pole kirjanduslikult väärtuselt suutnud seniajani ületada ükski teine samaliigiline teos.
(Lugeda “Maailmakirjandus I” õpikust lk 13 – 25 “Iliase” ja “Odüsseia” kohta)
Pärast neid kahte eepost on kirjutatud veel terve rida teisi eeposi, millest pole aga säilinud kuigi palju, samuti pole teada paljude autoreid. Vana-Kreeka eeposed võib jagada lausa liikidesse.
Esimene liik täiendab ülalmainituid (nende eel- ja järelsündmused) ja neid nimetatakse seetõttu Trooja tsükli eeposteks. Trooja sõda puudutavaid eeposi oli Vana-Kreekas 8 (kaks neist Homerose omad), sellepärast polnud “Ilias” ja “Odüsseia” terviklikud jutustused Trooja sõjast, vaid refereerisid vaid osa sellest sündmusest (kokku moodustus tervik). (Lugeda ja õppida ära Trooja sõja sündmused – õpik lk 13) 6 eepost pole säilinud – neid ei peetud nii olulisteks , et pidevalt ümber kirjutada (nii säilitati raamatuid). Peale selle oli üks tähtsamaid Teebai tsükkel, milles leidub muuhulgas ka tuntud lugu kuningas Oidipusest, samuti on selles lugusid jumalate sünnist, elust ja võitlustest. Üldse elas kreeka kirjandus sel ajal eeposte- uputuse tähe all. Eeposte kirjutajaid nimetati homeriidideks.
Teine suurem kirjanik Homerose kõrval oli Hesiodos , nn didaktilise (st õpetliku) eepose looja. Tema tähtsamad tööd on “Jumalate põlvnemine” ning “Tööd ja päevad”. Homeros ja Hesiodos olid kaks suurimat kirjanikku, kes võistlesid pidevalt parima poeedi staatuse pärast. Rahvas eelistas kord üht, kord teist.
Veidi hiljem lõi Xenophanes filosoofilise eepose, mis kõneleb metafüüsilistest ja loodusteaduslikest küsimustest eepose vormis. Nende kõrval esines veel Delfi preestrite algatatud usuteaduslik eepos .
Nii valitses tolleaegses kreeka kirjanduses eepos, neid loeti tuhandeid. Üle kõige aga särasid Homerose imetlusväärsed eeposed, need olid kreeklastele pühad raamatud ja nende keel oli ainumaksev keel kogu maal. Kõigest sellest rikkusest on aga tänaseks päevaks järele jäänud väga vähe.