Valgustusajastu kokkuvõtte 1 (1)

Valgustuskirjanduse esimene pool.
1.Mida kujutab endast valgustus ?Kus sai alguse?Millal?Kus arenes põhiliselt?
Valgustus oli vaimne liikumine,mis tähistas demokraatlike ideede levikut,tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale.Sai alguse Inglismaalt,kus kodanlik pööre toimus kõige varem.Kuigi tuli Inglismaalt olid prantslased need kes kujundasid Euroopa valgustuse palge.Sai alguse umbes 18.sajandil.Valgustus viis Suure Prantsuse revolutsioonini(1789.a.).
2.Iseloomusta prantsuse valgustust,olulisemnad žanrid.
Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu 18. sajandi lõpuni – 1789 toimus Suur Prantsuse revolutsioon . Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid.
Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Teaduste (nt füüsika) edendamine kõigutas kirikudogmasid. Valgustajad uskusid, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus , keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mitmed valgustajad uskusid valgustatud monarhi teooriasse – sotsiaalsed hädad lahendaks see, kui riiki juhiks valitseja, kes lähtuks mõistusest ja rahva huvidest.
Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Nad eitasid eesõigusi, mis lähtusid vaid päritolust, seisusest. Nad kuulutasid, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed, seega tuleb kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Nad nõudsid mõttevabadust, mõistsid hukka kõik sotsiaalsed normid ja tabud, mis piirasid inimese loomulikku arengut. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige enam romaan. Tekkis uudne kirjandusžanr – filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine.Ühiskonda mõjutas ka näitekirjandus ja teater. Teatripubliku hulgas oli palju neid, kes romaane ei lugenud. Teatris valitsesid mõnda aega siiski veel klassitsistlikud normid, nendest vabaneti alles sajandi lõpu poole, romantismi eelõhtul. Luule areng aga aeglustus. Valgustajad ülistasid mõistust ja kippusid seetõttu alahindama tundeid. Uus luule tõus tuli varajase romantismiga.Esikohal oli proosakirjandus .
3. Voltaire ,tema looming ja vaated.
Prantsuse filosoof ja ajaloolane VOLTAIRE oli valgustusliikumise mõõdukama suuna juht. Sündis Pariisis. Oli kaks korda Bastille ’ vanglas ja saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Elas mõned aastad Inglismaal, kus innustus Shakespeare ’ist ja inglise vabameelsest filosoofiast ja teaduse avastustest. Tema esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö “Filosoofilised kirjad” ( 1734 ) vallandas Prantsusmaal skandaali: kirjastaja heideti Bastille’sse, raamat põletati avalikult Pariisi parlamendi käsul “kui religiooni ja heade kommete vastane”. Voltaire’i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja . Erinevalt Rousseau ’st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire’i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused.
“Zadig ehk Saatus” (1747) – sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui “üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel”. Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe.
“Mikromegas” (1752) – lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest. Kuid peagi mõistavad nad, et arukad vaimuinimesed moodustavad maakera elanikest tühiväikese osa.
“ Candide ehk Optimism ” (1759) – seda võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. V. irooniseeris saksa filosoofi Leibnizi ajaloolise optimismi üle. Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide’i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud hädad. Candide õpib, et kui maailma juhibki kõrgem seaduspära, peab iga inimene siiski “ harima oma aeda ”.
“Kohtlane” (1767) – selles on nähtud vastukaja loodusrahvaste ja loomuliku inimese idealiseerimisele Rousseau’ filosoofias. Lugu indiaanlasest, kes satub Prantsusmaale, kes n-ö teistsugusena näeb Euroopa tsiviliseeritud ja mõistust pooldavas ühiskonna valelikkust ja rumalust. Voltaire’i ei rahulda tegelase n-ö metslasepuhtus – indiaanlasest saab hariduse ja kultuuri kaudu isiksus
4.Rousseau,tema loomind ja vaated.
Teine prantsuse filosoof JEAN-JAQUES ROUSSEAU ( 1712 –1778) – oli inglase Defoe “ Robinson Crusoe ” suur austaja ja kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Sündis Genfis protestantlikus perekonnas, isa oli kellassepp , kes tegeles ka tantsuõpetamisega. Rousseau lahkus 16aastaselt kodust. Õppis ja kirjutas muusikat. Osales Teaduste Akadeemia töös. Kui Voltaire esindas valgustuse vaimueliiti, siis Rousseau oli n-ö masside hääl. Varakult võttis ta veendunud seisukoha, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja et sünnipäraselt on ka kõik inimesed head.
Kuulsaks sai oma esimese filosoofilise esseega “Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid” (1750), milles seab kahtluse alla teaduse ja kunsti osa inimese kõlbelisel harimisel. Ta näitab, et kaasaegne teadus ja kunst on eemal loodusest ja loomulikkusest ning sünnitavad pahesid ja rikuvad inimese vaimu. Mitte mõistus, vaid headus olgu esmane kriteerium inimese hindamisel. Esse tõi talle palju poolehoidjaid, aga ka vastaseid.
Rousseau ründas kirjanduses klassitsismi. Tema üleskutsed olid: Rohkem elutõde kunstiloomingus! … kirjutage lihtsatest inimestest! Eemale tsivilisatsiooni mürgisest mõjuväljast! Rääkige lihtsat keelt! Tagasi loodusesse !
Rousseau’ üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole võtab eeskujuks 18. sajandi lõpu romantiline liikumine. Temas saab alguse järgnevale romantismile omane loodusrahvaste idealiseerimine.
Tema hilisemad radikaalsed seisukohavõtud (nt “Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest ” 1754 ja “Ühiskondlik leping” 1762) põhjustasid võimude teravdatud tähelepanu ja tagakiusamise. Ta läks vastuollu ka entsüklopedistide ja Voltaire’iga.
Ülimenukas oli tema romantilise kallakuga kiriromaan “ Julie ehk Uus Heloise ” (1761) – see on üks ajastu suuri armastusromaane, mis räägib aadlineiu Julie ja alamast seisusest koduõpetaja armastusest. Julie on siiski sunnitud abielluma seisusekohaselt. Pealkiri vihjab keskaja filosoofi Abelard ’i ja tema õpilase Heloise’i traagilisele armastusloole 12. sajandil.
Rousseau’ teine traktaat-romaan “ Emile ehk Kasvatusest ” (1762) esitab ilukirjanduslikus vormis tema pedagoogilisi vaateid. Selles kirjeldab ta noormehe Emile’i ideaalset kasvatust kooskõlas looduse seadustega. Sihiks on inimese keha ja vaimu harmooniline arendamine. Ta on kepidistsipliini ja karistuse vastu, kuigi möönab, et sageli arendavad inimest raskused, mida tuleb ületada. Emile ei pea kunagi midagi pähe tuupima, sest see takistab õpetuse sisu mõistmist. Olulised on kristlikud väärtused – headus, kaastunne , armastus teiste vastu. Rousseau toob Emile’i kõrvale ka ideaalse tüdruku – Sophie . See teos põletati kirikuvõimude ja Pariisi parlamendi käsul.
5.Beumarchais'i looming.
Oli prantsuse näitekirjanik.Kirjutas aforisme.Kaks suurepärast komöödiat- "Sevilla Habemeaja" ning "Pöörane päev ehk Figaro pulm".Mõlemas komöödias on Figaro intriigi juhtiv jõud,kes hoiab enda käes kõiki niite .Kasutas commedia dell'artet ja rahvalikku farsi elemente.Looming teravmeelne ja sõnakoomiline.
6.Defoe looming.Mis on robinsonaad ?
INGLISE KIRJANDUSEST võiks valgustuskirjanikena nimetada DANIEL DEFOE’d (1660– 1731)
Kuulsaks sai ta romaaniga “Robinson Crusoe” (1719), mis räägib inimtühjale saarele sattunud merehädalise seiklustest. Defoe ülistab ettevõtlikkust, mõistust ja elujõudu. Romaan oli väga menukas, seda anti välja mitu trükki, Defoe kirjutas sellele järje ja seda tõlgiti peagi teistesse keeltesse. Rousseau hindas selle raamatu kasvatuslikku väärtust ja märkis, et “Robinson Crusoe” oleks esimene raamat, mille tema Emile läbi loeks ja lapse raamatukogus jääks see aukohale. Selle romaani pealkirjast tulenes ka mõiste robinsonaad.Robinsonaad-on teos,mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel.
7. Swifti looming.
JONATHAN SWIFT (1667–1745) oli kuulus inglise satiirik. Tema kuulsaim teos on romaan “ Gulliveri reisid ” (1726), mis kirjeldab reisi kääbuste, hiiglaste ja teiste fantastiliste rahvaste juurde. Gulliveri seikluste kaudu kritiseerib Swift tegelikult tolleaegset ühiskonda – ta ründab usku, poliitikat, mõttetuid sõdu ja teisi sotsiaalseid pahesid.Kasutas groteski .Swiftil õnnestus luua suurepärane mõistujutt võimuihast,fantismist,upsakusest ja alatusest.
8.Inglise valguskirjandus :Richardson, Fielding , Sterne ,Smolett.
Richardson pani aluse perekonnaromaanile.Sentimentalistlikud romaanid "Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa".
Fielding käsitleb oma peateoses "tom Jones ,ühe leidliku lugu" inimese õigust tunnete vabadusele ja õnnele.Ta ise nimetas seda "koomiliseks eeposeks".
Sterne oli silmapaistev romaanžanri arendaja .Tema teosed "Tristram Shandy elu ja arvamused" ja "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" on omamoodi kirjanduslikud manifestid,milles Sterne lõhub romaani kindlakskujunenud kaanoneid, püüdes leida uusi teid maailma ja inimese kujutamiseks.Seda viimast teost saab võtta kui tollal moodi läinud reisiraamatute paroodiat.
Smollett kirjutas peale romaanide ka reisikirju,poliitilisi satiire ja Inglismaa ajaloo.Viiest teosest paistavad eriti silma "Roderick Randomi seiklused " ja Peregrine Pickle'i seiklused".(Need laiendasid olustikulist seiklusromaani kelmiromaani vaimus .)Smoletti romaanides on sarkasm ja grotesk .