Käib saartel ja satub enda kodusaarele. Odüsseuse naise Penelope ümber käivad võitlused, õnnelik lõpp. Eeposed on hinnalised ajalooallikad. Mütoloogia lastekirjanduses. Kas on vaja mütoloogiast teada? Jutud käsitlevad maailma tekkimise ja eksisteerimise seaduspärasusi, neis räägitakse sündmustest, mis on toimunud minevikus need korduvad ilmaelu igaveses ringkäigus. Osalisteks on jumalad ja esiisad, kollektiivides säilised need rituaalide abil. 2. HOMEROSELE OMISTATUD EEPOSI, PROBLEME AUTORIGA Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris. Sandralt: Mitu eepost on vaja Homeroselt peale eelmainitute teada? Milliseid tead? 3. ÜHISEID JOONI ILIASE JA ODÜSSEIA ÜLESEHITUSES ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on vormilt eepilised poeemid
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868-
Kokkuvõte 9.klassi kirjanduskursusest 9.klass Eestlane laulab ja pajatab 19. sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu. Rahvalaul Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul lühike, anonüümse autoriga. Muistend jaguneb tekke- ja seletus-, vägilas-, koha-, usundilisteks
Nõuandeid ja teadmisi tervishoiu ning arstiteaduse alalt sisaldasid ,,Lühhikenne õppetus terwisse hoidmissest" (1854) ja ,,Kodutohter" (1879). Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi ja levitada teadmisi.'tunnustuse on Kreutzwald pälvinud eelkõige oma rahvaluuletöötlustega ,,Kalevipoeg" (rahvaväljaanne 1962) ja ,,Eestirahva Ennemuistlsed jutud" (1866) ning ilukirjandusliku loominguga. Kreutzwaldi peateos on rahvaluuleaineline eepos ,,Kalevipoeg". ,,kalevipoja" kirjutamist alustas juba Faehlmann, kes jõudis eepose sündmustiku visandini ja saksaleelsetele sissejuhatavate stroofide koostamiseni. Kreutzwald kahtles, kas talle on ,,Kalevipoja" jätkamine jõukohane, kuida asus siiski peagi tööle. Järgnevatel aastatel käis kirjanik korduvalt Võru-ja Setumaal. Kalevipoja-lugude lisa kogumas. Eeskujuks olid Kreutzwaldile seejuures antiikeeposed, keskaja Euroopa eeposed ning
Uuris loodust keeli, rahvajutte (sõnad palavik, hapnik, vesinik). Hoidis kokku Jakobsoni ja Fealmanniga. Uus kirjaviis eesti keel. KALEVIPOEG (1862 rahva väljaanne) Eepos e lugulaul, pikk värsivormiline jutustava sisuga teos, räägib kangelastest ja vägilastest, üleloomulikud sündmused, ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. Rahvuseepos rahvaluulele (regivärss, 8 silpi värsis, algriim, mõttekordus) tuginev ja ja rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises etendanud eepos. ,,Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada". Muistendid - ,,Ülemiste järv ja Linda kivi" - Linda istus kivil ja nuttis ,,Vana Kalevi haud Toompeal" - Linda kantud kivid Kalevi hauaks ,,Kuidas siil kasuka sai" võitluses sortsidega ,,Kalevipoja reis maailma otsa" laev LENNUK ,,Saadjärv" peale Kalevi surma viskasid kolm poega kivi Saadjärvel, kes viskas kaugemale sai riigijuhiks.
jututd"(1866), ,,Angervaksad"(1861), tema lauluparemik ,,Viru lauliku laulud". Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva Kasuline Kalender", Eesti I populaarteaduslik ajakiri ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ajakiri ,,Maa ja mere pildid", ajakiri ,,Sipelgas", arstiraamatud ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest","Kodutohter". Tähtsus: kirjutas eepose, palju didaktilist loomingut, valgustas iseseisvumisaja ja rahvaluule avamisega, muinasjutud käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja vormikäsitluse arengule, tõi luulesse keerukaid värsisüsteeme, stroofistruktuue, I populaarteaduslik ajakiri, rikastas meie sõnavara. 7. Koidula osa eesti kirjanduse kujunemisel (ka teater): oli Eesti Postimehe asutamise juures (toimetaja),
Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus.
14. Milliseid näiteid võib tuua Kreutzwaldi loomingu kasvatusliku ja hariva eesmärgi kohta? 15. Missugust eesmärki püüdis Kreutzwald täita oma rahvavalgustuslike töödega? 16. Miks kujunes Kreutzwaldi allegooriline satiir ,,Reinuvader Rebane" üheks 19.sajandi keskpaiga menukaimaks teoseks? 17. Nimeta kaks Kreutzwaldi tuntud rahvaluuleainelist teost. 18. Millistele alustekstidele toetus Kreutzwald ,,Kalevipoega" kirjutades? 19. Millistest osadest koosneb eepos ,,Kalevipoeg"? 20. Milles seisneb ,,Kalevipoja" kirjanduslik väärtus? 21. Miks on Kreutzwaldi eepost ,,Kalevipoeg" kritiseeritud? 22. Kes olid eeskujudeks Kreutzwaldile luuletajana? 23. Millal ja millises luulekogus ilmus Kreutzwaldi luuleparemik? 24. Missugune oli Kreutzwaldi luulekeel? 25. Milles seisneb Kreutzwaldi loomingu tähtsus eestlasest lugejatele? 26. Milline mõju oli Kreutzwaldil teistele ärkamisaja kirjanikele? 1
Kõik kommentaarid