Kodutöö ülesanded ÜLESANNE 5 konspektis lk 68 (3,5 punkti) Leia eelarvestatud omahind: 1) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina raamatute arvu, Üldkulud: 43750 / 300 = 145,83 eur/raamat Üldkulu + Otsekulu = Kokku omahind A: 145,83 + 30 + 40 = 215,83 eur B: 145,83 + 40 + 60 = 245,83 eur C: 145,83 + 20 + 80 = 245,83 eur 2) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina partiide arvu 43750/14 = 3125 eur/partii A tüübis on 3s partiis 25 raamatut: 3125 / ( 25 / 3 ) + 30 + 40 = 445 eur
Transfer hind Kardin OÜ on jaotatud kaheks tootmisüksuseks: Kangas ja Õmblemine. Kangas toodab väga kõrge kvaliteediga kardinakangast, mida kasutatakse kardinate õmblemiseks Õmblemise üksuses. Eelavestatud kulud ühe ruutmeetri kanga kohta on järgmised: Muutuvad kulud Tööjõud 4 eur Materjal 7 eur Kokku muutuvad kulud 11 eur Püsivad kulud Üldkulud 13 eur Kokku kulud 24 eur Eelarvestatud toodangu maht osakonnale Kangas on 300 000m2 aastas ja selle kanga turuhind on 30 eur ruutmeetri kohta. Üksus Õmblemine kasutab 1,1 m2 kangast et valmistada 1m2 kardinat. Ettevõtte OÜ Kardin juhtkond on öelnud, et Kangas peab Õmblemisele valmistama ja müüma nii palju materjali kui neile on vaja ning kui toodetakse rohkem, siis selle osa võib müüa vabal turul, väljapoole ettevõtet. Samuti on paika pandud, et Õmblemine peab ostma kogu vajamineva materjali Kanga-lt. Eelarvestatud
Küsimus 1 Küsimuse tekst Finantstegevuse koondplaani kooseisu kuulub Vali üks: a. ostuplaan b. eelarvestatud kasumiaruanne c. müügiplaan d. kassaplaan Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma müügikäive (kogu müük järelmaksuga) oli juulis 134000 kr; augustis 226000 kr ja septembris 188000 r. Kogemused näitavad, et ostjate debitoorsest lühivõlast laekub ostukuule järgnevas kuus 60% ja ülejärgmises kuus 36%. Ülejäänud 4% jääb laekumata. Septembris laekus firmale ) käibemaksu ei arvestata). Vali üks: a. 226000 b. 188000 c. 183840 d. 194940 Küsimus 3
.......................................................................................14 2.1.11. Üldkulude eelarve...................................................................................................14 2.2. Finantseelarved...............................................................................................................15 2.2.1 Invensteeringute eelarve............................................................................................15 2.2.2 Eelarvestatud rahavoogude aruanne..........................................................................15 2.2.3 Eelarvestatud bilanss..................................................................................................15 2.2.4 Eelarvestatud kasumiaruanne....................................................................................16 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................17
...................20 Kulude jagamise eesmärgid.......................................................................................20 Kaudkulude kulukogumid ja kulude jaotamine.........................................................21 Kulude jaotamine ühelt osakonnalt teisele....................................................................22 Üksikmäära või kahese määra kasutamine................................................................22 Eelarvestatud või tegelik määr...................................................................................24 Eelarvestatud või tegelikud kasutusmahud................................................................25 Toetavate osakondade kulude jaotamine.......................................................................25 Otsemeetod...............................................................................................................27
Põhimaterjalikulu 160 500 Abitööliste ja teenindava personali palgakulu 84 000 Põhitööjõukulu 500 Masinate ja seadmete rentimine 50 000 Kokku 161 000 TLK kokku 181 000 Kulujaotusbaasina on materjalikulu. Siis arvutame tootmise lisakulude määra. Tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud põhikulud Tootmise lisakulude määr = 181 000 / 160 500 = 1,13 kr Tellimuse maksumus: Otsekulud + Kaudkulud = Kogukulu ehk 161 000 + 5 650 = 166 650 Ühe pastaka tootmisomahind = 166 650 / 5 000 = 33,33 kr Ülesanne 2 Predetermined overhead rate Department 1: Overhead cost / Direct labor hours = 250 000 / 100 000 = 2,5 kr/h Department 2: Overhead cost / Machine hours = 162 000 / 30 000 = 5,4 kr/h Applied overhead for all jobs during 2007 Department 1: 98 000 * 2,5= 245 000
Jääktulu 210000 Püsikulud: Tootmise üldkulud 40000 Ettevõtte üldkulud 30000 Püsikulud kokku 70000 Ärikasum 140000 5 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 7 Eelarvestatud üldkulumäära ja tellimuse üldkulu leidmine Aktsiaseltsi eelarvestatud üldkulu aastaks 2019 oli 180 000.- ja prognoositud otsesed tööjõukulud 90 000.-. Kasutatakse normkulude arvestust ja kulukäituriks on otsesed tööjõukulud. Maikuus olid tellimuse "K" tegelikud otsesed tööjõukulud 7 000.- Leida: 1. eelarvestatud üldkulu määr aastaks 2019.a. 180 000 / 90 000 = 2 EUR/ ühe tööjõu EUR kohta 2. tellimuse "K" üldkulud maikuus
hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus 4 Kuluarvestus (projekti, protsessi või asjaga seotud kulude kindlaksmääramise tehnika või
6) Tekkiv enam- või vähemjaotatud summa kas: kantakse ainult kontole Müüdud toodangu omamaksumus – kohene mahakandmine või korrigeeritakse kontosid Lõpetamata toodang, Valmistoodang ja Müüdud toodangu omamaksumus Enimlevinud kulujaotusbaasid: (palga maksmis viisid) 3 Masintundidest lähtuv tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud masintunnid. Tootmismahu tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud tootmismaht. Põhitööliste tööjõukulust lähtuv tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Põhitööliste eelarvestatud tööjõukulu. Põhitööliste tööaeg; põhimaterjalide maksumus; Põhikulud jne samamoodi!
Aprill Mai 600 700 850 Normatiivne kassajääk, RÜ 80 Krediidiliin kasutatakse kuu algusest, tagastamine selle kuu lõpus, mil tekib kassas ülejääk Intress kuu lõpus Aasta intress,% 14% Kuu eelarvestatud kulud: Töötasu 75 Transpordikulu, lähetused(% käibest) 6% Reklaamikulu, EEK 60 Kulum, % 25% Muud kulud (% müügist) 4% Kaupade üleminev varu,
Paindlikus eelarves võtakse arvese kulude mõjutatavust ja erinevusi eri tegevusmahtudes. 0-baasiline eelarvestamine- 0-baasiline eelarvestamise puhul tuleb siduda eesmärgid ja raha. Samuti tuleb siduda omavahel tegevused ja raha ning ka teenused ja raha. 3. Ettevõtte toodab ja müüb veini. Edukaks müügitegevuseks peab perioodi lõpul olema laos 70 000 pudelit veini. Perioodi alguses on laos 60 000 pudelit veini, eelarvestatud toodangu maht perioodil on 900 000 pudelit. Arvutada, kui suur on perioodi jooksul eelarvestatud müüdud pudelite arv? Too välja ka arvutuskäik. (5P) 900 000+ 60 000 - 70 000= 890 000 4. Eelarvestatud hinnad materjalidele, tööliste tööjõukulule ja toote kohaletoimetamise kuludele on ühe ühiku kohta vastavalt 40 EUR, 8 EUR ja 12 EUR. Ettevõtte juht sai järgmise aruande: Tegelikud kulud Eelarve Erinevus eelarvest
Baasperioodi vaadeldakse võimaliku infoallikana. Selle meetodi kasutamisel on iga tegevuse või ressursi esialgne eelarve null. Enne eelarvesse lülitamist hinnatakse iga konkreetse ressursi ja tegevuse vajadust ning alles peale seda lülitatakse eelarvesse. Nullbaasiga eelarvestamisel eristatakse järgmisi samme: · Täpsustatakse eesmärgid strateegiast lähtudes · Eelarvestatakse eesmärgist lähtuvad kulud · Vajalikud eelarvestatud kulud järjestatakse tähtsuse järjekorras · Valitakse tehtavad kulutused Eelised: · Loob analüüsiva, kliendi vajadustele ja uuendustele suunatud suhtumise · Aitab välja selgitada olemasolevaid reserve · Arendab meeskonda Puudused: · Suuremad kulud · Suurem töömahukus · Kvalifitseeritum meeskond 20. Eelarvete koostamine ,,alt üles või ülevalt alla" või ,,vastassuunaliselt"
turusituatsioonis. Võrdlusbaasiks on oletatavad uue toote tootmiskulud. Tootmist alustatakse toodete ja protseeide pidevat täiustamist siis, kui eesmärgijärgse kalkulatsiooni kohaselt on toote kulud suudetud viia allapoole müügihinda (saavutatakse erinevate alternatiivide vahel valimisega). Seega: püstitatud eesmärgist lähtudes valitakse erinevate alternatiivide vahel, et jõuda soovitud tulemuseni. Sihtkuluarvestuses keskendutakse sihikulu leidmisele ja selle võrdlemisele eelarvestatud kuludega. Sihikulu on suurim võimalik toote/ teenuse kulu, mis võimaldaks rahuldada kliendi vajadusi ja saavutada sihtkasumit prognoositud sihthinna ja müügimahu korral. Sihtkasum on eesmärgist lähtuv prognoositud müügitulude ja kulude vahe.Sihtkuluarvestus toimub järgnevalt:Toote/teenuse sihthinna kindlaksmääramine, lähtuvalt kliendi vajadustest konkreetsete omadustega toodete/teenuste järele ning seejärel turuosa selgitamine, mida soovitakse hõivata
Eelarvestamise etapid 1. Müügimahtude prognoosimine ja tootmisvajaduse hindamine 2. Vajalikke ressursside kalkuleerimine ja olemasolevate ressursside hindamine 3. Läbirääkimised eelarve näitajate üle huvitatud isikute (allüksuste) vahel 4. Eelarve komponentide kontroll ja koordineerimine 5. Eelarve kinnitamine 6. Kinnitatud eelarve saatmine täitjatele ja kontrollijatele ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja kujutab endast plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit. Ettevõtte koondplaani sees eristatakse (1) põhitegevuse koondplaani- (12) Müügiplaan, Tootmisplaan, Eelarvestatud lõppvarud, Materjalivajaduse plaan, Materjalikulude eelarve, Tööjõuvajaduse plaan, Tööjõukulude eelarve, Tootmise üldkulude eelarve, Turustuskulude eelarve, Halduskulude eelarve, Arenduskulude eelarve, Eelarvestatud kasumiaruanne
Kasutada võib pere-eelarve rakendust http://www.minuraha.ee/11566 · Pidada arvestus detsembrikuu 2009 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Detsembri lõpul/jaanuari algul koostada pere-eelarve jaanuariks 2010. · Pidada arvestus jaanuarikuu 2010 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Kasutades pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaatorit http://www.minuraha.ee/? id=11700 hinnata oma eelarvestatud ja tegelikku finantsseisundit. Arvestuseks Koostada 2009. aasta detsembri ja 2010. aasta jaanuari kuude kohta koostatud pere- eelarvete ja nende täitmise (arvestuse) ning stressitaluvuse kohta kirjalik ülevaade, milles analüüsida tulemusi. Analüüsil ei tohi kasutada arve, kuid tuleb kasutada protsentuaalseid näitajaid, tegureid jms näitajaid, mida saate arvutada oma andmete alusel. Ülevaate kirjutamisel võivad Teile abiks olla järgmised küsimused: 1
Väljamineku liik Summa aastas Summa kuus Kingitused Lilled Annetused Kaardid Margid Pakkematerjalid Kaunistused, dekoratsioon Piltide tegemine Pühadeaegne toit, küpsetamistarbed Väljas söömine Peotarbed Pidulik rõivastus (ost, rent) Reisikulud Meelelahutus (piletid jms) Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT ERAISIKU EELARVE Kalendrikuu: Eelarvestatud Tegelikult kalendrikuus kalendrikuus Muutus +/- Mida teha? Sissetulekud Sissetulekud kokku Väljaminekud Väljaminekud kokku Ülejääk (+), defitsiit (-) Ülejäägi kasutamine: Defitsiidi katmine:
Prognoosi tulemus aitab sujuvalt Eelarvega püstitatud ülesande tegutseda konkurentsikeskkonnas ebamäärasuse aste on kõrge, töötajaid Suunab mõtlema läbi oma strateegiaid, karistatakse plaani mitte täitmise eest. tooteid ja turgu. Töötajatel ei ole piisavalt usku Aitab ressursse jaotada sihipärasemalt eelarvestatud näitajate reaalsusesse Tulla turule uute innovatiivsete Eelarve koostamisse ei kaasata töötajaid toodedega Ei oska ette näha maailmaturgudel Tegevusplaani koostamine toimuvaid ootamatuid pöördeid, mis võivad Töötajate motiveerimine mõjutada ootamatult eelarvet Hästi koostatud ja järgitud eelarve negatiivselt/positiivselt
väärtused kuuluvad suure tõenäosusega ja mille korral eeldatakse, et seos tegevusmahu muutuse ja (kogu)kulude muutuse vahel on lineaarne. Kassapõhine kasumilävi (püsikulud mitterahalised kulud) / piirkasumimäär KMK meetodit saab kasutada tootmises, teeninduses, kaubanduses ja avalikus sektoris. (Bullllllshit selliseid loetelusid teha ju. Aga noh, las ma tean siis ka ). Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Ohutusvaru määr on ohutusvaru suhe eelarvestatud müügikäibesse Kulud majandusteoreetilisest aspektist Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele. Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek) on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta
Kokku Ühe ühiku kohta Müügitulu 170000 680 Muutuvkulud 117500 470 Piirkasum 52500 210 Püsivkulud 31200 Ärikasum 21300 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 10% 250st on 25, siis 25+250=275 see on see suurenemine Müügitulu= 275*680=187000 Muutuvkulud=470*275=129250 Ärikasum=187000-129250-31200=26550 Püsivkulud=31200 Piirkasum=31200+26550=57750 Piikasumimäär=piirkasum/müügitulu=57750/187000=0,308=31% 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena.
Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev ( standard costing system) - on kuluarvestusüsteem, mis kasutab toote ühikukulude arvestuses toomiskulude kindlakstegemiseks varem kindlaksmääratud eelarvestatud standardkulusid. i. Alusstandardid ( ehk – normatiivid); standardid (enamasti pikaajalised), mida kasutatakse eelarvestamisel ja analüüsi trendide hindamiseks ii
suurendada. Enne kui otsustada, tuleb võrrelda plaaneritud tulemused. Pikaajaline finants- ja majandusplaan on üksnes soovituslik, Eestis ei ole selle koostamine seni seadusega kohustuslik, puudub ka vastav traditsioon. (Karu 2007:139) Selle kohustuslikuks tegemine oleks suur võimalus parandada ettevõtete saavutatavaid tulemusi. Eelarvestamise protsessi tundma õppimises ja lihtsustamises on üheks võimaluseks finantskoolituste läbiviimine. Koolituse abil on võimalik "maagilised "eelarvestatud näitajad konkreetse töötaja tööülesannetega seostada ja lahti mõtestada ning tekitada olukord, kus töötaja järjest rohkem ja tulemuslikumalt osaleb eelarvestamise protsessis ning saab eelarvetest oma töös reaalset kasu ja abi.(Karu,Zirnask 2004:28) Ohuks eelarvestamise puhul võib pidada seda, et hoitakse kinni eelmistest näitajatest eelarvetes. Mineviku sündmused ei pruugi korduda, majanduskeskkond muutub pidevalt. Tuleb mõelda tuleviku peale, toetudes tulevastele sündmustele
Ärikasum 667 000 Ühiku muutuvkulu 175 Kasumilävi (tk): 19 664 Kasumilävi (summas) 5 899 200 Piirkasumimäär 41,7% Ohutusvaru 1 600 800 Tegevusvõimendus: Eelarvestatud andmed kasv +15% muutus käive 7500000 8625000 15% muutuvkulud 4375000 5031250 15% piirkasum 3125000 3593750 15% püsivkulud 2458000 2458000 0% ärikasum 667000 1135750 70% Tegevusvõimenduse aste: 4,7 Suhtarvuanalüüs: Maksevõime tase 500 000/500 000 = 1 Võlakordaja 500 000+3 000 000/6 500 000 = 0,54
h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000
Tulumaks= 22% Müügimaht naturaalühikutes vastavalt sihtkasumile= (PK+ EBIT= 70 000.- + sihtkasum)/ JTtk Sihtkasum --> p/kasum/ (100%- 22%) = 70 000/0,78= 89 743, 6 (100 000 + 89 743, 6)/ 20= 9 487 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk ja toodetearv 9 487 tk 10. Defineeri lühidalt, mis on ohutusvaru? Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive (müügitulu) ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Nii palju võib käive langeda, ilma et saabuks kahjum. 11. Mida nimetatakse jätkuvateks kuludeks ja mis on lõplikud kulud? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 12. Uusi tooteid projekteeriva inseneri ametipalk on: a) püsikulu b) muutuvkulu c) arenduskulu d) perioodikulu 13. Arvuta puuduvad summad:
komandeeringukulud jms.) Otsekuludele lisatakse tootmisüldkulud, lähtudes valitud jaotusbaasist kas traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi abil. 80 Üldkulude arvestus tellimuse kuluarvestuses Tellimuse kuluarvestuses kasutatakse üldkulude arvestamisel tegeliku kulu, normkulu ja ka standardkulu arvestust (eelistatud normkulu ja standardkulu). Otsekuludele lisatakse üldkulud, jaotamisel kasutatakse eelarvestatud üldkulu määra. Üldkulu määr näitab üldkulude summat ühe kulukäituri kohta. 81 · Üldkulu määr = üldkulu kulukäiturite arv Üldkulu määra leidmiseks: - Eelarvestatakse tootmise üldkulud perioodiks (tavaliselt aasta) - Valitakse kulukäiturid - Prognoositakse kulukäiturite arv - Eelarvestatakse üldkulu määr Üldkulude arvestamiseks korrutatakse üldkulude määr tegelikult kasutatud kulukäiturite arvuga
200a+1. aastal esitatakse tellimus, millele on kavandatud kulutada toorainet 2 000 kg (tooraine hind 15 kr/kg) ja tööaega kavandatakse kulutada 80 töötundi ja 2 700 kWh (hind 1 kr/kWh) energiat. Töötunni kohta on arvestatud tööjõukulusid 130 kr . Kaudkulude jagamise aluseks on antud ettevõttes valitud elektrikulu (kWh-des). 3.1 Arvutada: 1800 kg 3.1.1 kaudkulude eelarvestatud määr: 43,34 kr/kg (3 034 500 kr / 70 000 kg) 3.1.2 kaudkulud tellimuse kohta: 78 012,00 kr (((2700 kWh * 70 000 kg) / 105 000 kWh) *43,34 kr/kg) 3.1.3 tellimuse kogukulud: Otsekulud: Materjal 27 000 kr Tööjõukulud 10 400 kr Kaudkulud: 78 012 kr Kokku: 115 412 kr (27 000 kr + 10 400 kr + 78 012 kr) 3
c) Konverteerimiskulud = otsene töö + tootmise lisakulud d) Kulum arvestab otsekulusid e) Ükski ei ole õige 20. (2 p)Otsustamise seisukohalt on eriti tähtis silmas pidada järgmist kulude klassifikatsiooni: a) olulised, alternatiiv- ja pöördumatud kulud b) muutuvad, püsi- ja segakulud c) ilmutatud, ilmutamata ja perioodikulud Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm3 Kontrolltöö 1.1 d) asendus- ja eelarvestatud kulud e) ükski ei ole õige 21. ( 2 p)Järgnevast ei arvestata tootmiskulude aruandes: a) kasutatud otsesed materjalid b) lõpetamata toodangu algjääk c) tootmise lisakulud d) valmistoodangu algjääk e) kõik ülaltoodud lülitatakse tootmiskulude aruandesse 22. (2 p)Toote X valmistamise kulud on: Otsene materjal ühikule 0,6 Otsene töö ühikule 0,12 Muutuvad üldkulud ühikule 0,06 Ühikukulud on arvestatud toodangumahule 1000
Tunnused: 1. süsteem peab olema eksklusiivne ehk välistav (ükski element ei tohi kuuluda enamasse kui ühte klassi). 2. süsteem peab olema ammendav st. iga element mingist kogumist peab kuuluma ühte klassi. 16. Kuluartikliteks jaotuse põhimõtted: variant 1 · eristada kuluartiklid, millele soovitakse omistada erinevaid hinnalisandeid; · eristada kuluartiklid, mis saavad olema eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdluse objektiks; · eristada kuluartiklid, mille järgi soovitakse teostada kontrolli nende osakaalu järgi kogukuludes. variant2 Eelarve dokumentatsiooni on tavaliselt sisse viidud oluline jaotus, et ehituskulud on nende tekkiseloomu järgi jaotatud kuluartikliteks. Kulupositsioon: KE- kaus. elemendid TL- töö liigid TJ- tööjõud
a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Ülesanne 1.4 Kalkuleeritud (eelarvestatud) kulud 10000 toote valmistamiseks on järgmised, EEK/ühikule: 1 Põhimaterjal 15 2 Põhitöötasu 6 3 TÜK muutuv osa 11 4 TÜK püsiv osa 19 5 Müügikulude muutuv osa 2
kõrvuti oleva korterelamu ehitus). Komponendid jaotatakse aga eraldi töökogumiteks ja üksiktöödeks. Sellise süstemaatilise jaotuse tulemusena moodustub hierarhiline struktuur, kus igal komponendil on oma spetsiifiline identifitseeriv kood. 4.2.2. Ehituskulude kodeerimine Kodeerimissüsteem peab haarama kogu ettevõtte juhtimissüsteemi, selliselt et igat eelarvestatavat ehitusprojekti oleks võimalik võrrelda eelnevalt eelarvestatud objektidega. Kood on aga lühimeetod kandmaks olulist informatsiooni mingi objekti või elemendi kohta. Iga objekt või element, mis on seotud koodiga on läbi selle seotud ka maksumusega. Koodide funktsioonid: Universaalne nimi, mis identifitseerib elemendi Kategoriseerib, kvalfitseerib või muul viisil kirjeldab elementi mille juurde ta kuulub Eelised loogilise kodeerimissüsteemi kasutamisel: Elementide kerge ülesotsimine varasematest
põhivara väärtust säilitavad kulud. Näide: Raudtee remondi vs raudtee hoolduskulud. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) – soetuskulud(minevik). Näide: Teeremondimasina soetamiseks tehtud kulutused, mis sisaldavad selle ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotuid väljaminekuid. Asenduskulud(olevik)- näide: uue, täielikult amortiseerunud masina asemele hangitud teeremondimasina soetuskulud. Kavandatud ehk eelarvestatud kulud(tulevik) – Näide: äriplaanis kavandatud kulutused raudteeinfrastruktuuri hoolduseks ja remondiks. Kulum, kulumiarvestusmeetodid (eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod)- Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. Lineaarne meetod- võrdseteks osadeks. A=(F+R-L)/T .. A=kulum, F=põhivara
Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulude liigitamine ajalisest aspektist: Soetuskulu - varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Need on minevikukulud. Asenduskulu - väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise, temaga identsevaraobjektiga. Võib nimetada olevikukuludeks. Kavandatud kulu ehk plaaniline kulu ehk eelarvestatud kulu - Plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud. Võib nimetada tulevikukuludeks. 5 Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud? Muutuvkulud ehk muutkulud - kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Püsivkulud ehk püsikulud – kulud, mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes?
Aga see pole ainus võimalus, kasutada võib ka finantsprognoosimist, kus tuleb läbida järgnevad etapid: prognoositakse firma müügikäive ja kulud plaaniperioodil hinnatakse kavandatud läbimüügi saavutamiseks vajalikud investeeringud põhi ja käibevahenditesse määratakse firma finantseerimisvajadused plaaniperioodiks. (1) Ettevõtte koondplaan koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see sisaldab plaane, eelarveid, eelarvestatud finantsaruandeid ja nendega kaasas käivaid abitabeleid. Koondplaan tuletatakse pikaajalisest plaanist, kus on võetud arvesse eeloleva perioodi soovitud tingimusi. Koondplaan koosneb üldjuhul põhitegevuse koondplaanist ja koondfinantsseisundist. (2) KOONDEELARVE EESMÄRGID · Ettevõtte allüksuste tegevuse koordineerimine. Koondeelarve hõlmab endas erinvate allüksuste eelarveid, mis on omavahel tihedalt seotud. Selleks, et koondeelarvet ellu viia,
· Olevikukulud, tinglikult nimetatakse neid asenduskuludeks, mida tuleb teha · Süsteemivõrgu kulud mingi vara asendamiseks teise nii öelda sarnase (samase) varaga, aluseks on samasugune · Ülekandevõrgu kulud võime midagi toota või siis edastada elektrit. Kasutatakse tihti varade hindamisel. · Jaotusvõrgu kulud · Tulevikukulud, ka kalkuleeritud ja eelarvestatud kulud, need on prognoositud Näitena on toodud ärikulude jaotus järgnevalt: kulud eelolevaks perioodiks teatud tingimustel. · Ostetud elektrienergia kadude kulud Piirkulud ehk marginaalsed kulud (marginal cost) c_p on täiendavad kulud ühe täiendava · Põhiseadmete ja rajatiste remondi kulud
juhtida ja vähendada, tõstmaks IT investeeringute tulusust. Lisaks ostuhinnale tuleb kulude alla lugeda ka hooldus, koolitus, seisakutest tekkiv kahju, laiendamine jne. Eelarvestused tehakse sageli ainult üksikute kulude baasil ning ei sisalda sugugi kõike kulusid, millega tuleks arvestada. TCO mudeli kohaselt jagatakse IT kulud kahte gruppi: nähtavad kulud ja peidetud kulud. Nähtavad kulud eelarvestatud kulud, mis on suunatud ettevõtte IT infrastruktuuri haldamiseks (IT osakonna kulud, ettevõtte osakondade IT kulud, IT osakonna poolt pakutavad lahenduste kulud jt) Peidetud kulud ebamääraselt fikseeritud kulud, mis on seotud IT lahenduste kasutamisoskuse ja rakendamisega (ooteaeg IT toe saabumiseni, kolleegide aitamisele kuluv aeg, projektkohtumised, õppekülastused jms). A.2.7.2 Loetleda TCO kuuluvad osised. List the items included in TCO
tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga. Sihtkulu- suurim võimalik toote/teenuse kulu, mis võimaldaks rahuldada kliendi vajadusi ja saavutada sihtkasumit prognoositud sihthinna ja müügimahu korral. Sihtkasum- eesmärgist lähtuv prognoositud müügitulude ja kulude vahe. Sihthind- turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid. Kuluarvestuse süsteemi 3 komponenti: 1) Kululiikide arvestus-> mis liiki kulud tekivad. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Eesmärk: 1. Vara hindamine (aegunud- ja mitteaegunud kulud; toote- ja perioodikulu; tootmiskulude elemendid) 2. Kulud otsustusprotsessi tarvis( muutuvkulu-püsikulu; otsekulu- kaudkulu; oluline-ebaoluline kulu; varemtehtud e. pöördumatu kulu; alternatiivkulu e. loobumiskulu; täiendkulu) 3
tehnoloogia, tootmisviis ja tootmisefektiivsus ei muutu; varud ei muutu; ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riske. KMK analüüsil on 3 lähenemisviisi: 1) Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilisevõrrandi kaudu; 2) Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele. 3) Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt. Ohutusvaru Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatudmüügikäive müügikäive kasumiläve punktis 21. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. Finantssuhtarvude liigitus:
Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud + sihtkasum / ühiku piirkasum o Samal meetodil võib leida soovitava sihtkasumi saamiseks vajaliku müügikäibe (-tulu): Müügikäive = püsivkulud + sihtkasum / piirkasumimäär Seega näite põhjal sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikäive on : (28800 + 12000) : 0,4 = 102 000 krooni Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive – müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes. o Näide Väikeettevõtte ohutusvaru on: 120000 – 72000 = 48000 krooni
Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud + sihtkasum / ühiku piirkasum o Samal meetodil võib leida soovitava sihtkasumi saamiseks vajaliku müügikäibe (-tulu): Müügikäive = püsivkulud + sihtkasum / piirkasumimäär Seega näite põhjal sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikäive on : (28800 + 12000) : 0,4 = 102 000 krooni · Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes.
Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud + sihtkasum / ühiku piirkasum o Samal meetodil võib leida soovitava sihtkasumi saamiseks vajaliku müügikäibe (-tulu): Müügikäive = püsivkulud + sihtkasum / piirkasumimäär Seega näite põhjal sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikäive on : (28800 + 12000) : 0,4 = 102 000 krooni · Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes.
piirkasum o Samal meetodil võib leida soovitava sihtkasumi saamiseks vajaliku müügikäibe (-tulu): Müügikäive = püsivkulud + sihtkasum / piirkasumimäär Seega näite põhjal sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikäive on : (28800 + 12000) : 0,4 = 102 000 krooni Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive – müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes.
Naiste teenitu "trivialiseerimine" (igapäevakulutused, mitte nt suuremahulisemad ostud, investeeringud) Raha sotsiaalne "märgistamine" allika järgi, mis suunab ka kasutamist (püha/must raha) Raha rituaalsed kasutusviisid (nt reeglid raha kinkimise kohta, sissetuleku küsimise tabu jms) Institutsioonid ja organisatsioonid (nii era kui avalik): Rahapidamislikud kategooriad ja eelarveküsimused: erinevatesse kategooriatesse eelarvestatud raha käsitletakse erinevalt (mitte universaalselt kasutatavana) riskide segregeerimine Kulupõhine analüüs: kuidas määratleda ja mõõta kulusid? Mida mõtestatakse kui kulu (nt keskkonnakaitses, hariduses, meditsiinis jms) Sümboolne "rahapesu" aktsiisimaksud ("patumaksud", sageli toetatakse kõrgema moraalse väärtusega tegevusi) Raha kui väljaandja sümbol
Bilansi immuniseerimine ehk välisvaluutapositsiooni sulgemine Välisvaluutatehingute limiteerimine Riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon jt. Intressiriski maandamismeetodid: Portfelli immuniseerimine ehk GAP'i või DGAP'i nullini viimine Riskile avatud positsioonide limiteerimine, üldlimiitide kehtestamine teatud protsendina eelarvestatud aastasest netointressitulust. Riskikindlustus tuletisinstrumentide abil nagu kokkulepe tulevasa forvard intressimäärakohta, intressiswap, valuutaswap, intressioptsioonid jt. lk. 115-123, 128-130 1. Eesti Panga esmane eesmärk ja ülesanded Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. Ülesanded: Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa
21% riist- ja tarkvarale tehtud kulutused; 9% nn halduskulud; 27% tehnilised probleemid ning nende lahendamiskulud; 43% kuludest moodustavad kasutusprobleemid - valed töövõtted, vähene koolitus, oskamatus arvuti ressursse ära kasutada - mis kõik tähendavad raisatud tööaega, mis firma puhul väljendub otseselt palgakulus. Net Group pakub infosüsteemide omamiskuluna järgmiseid kulutusi: Eelarvestatud kulud: Soetuskulud; Arenduskulud; Kasutajatugi; Hilisemad hooldus- ja administreerimiskulud Juhtimiskulud; Muud kulud Eelarvestamata kulud: Lõppkasutajad (Fuzz faktor); Võimalikud rikked ja soovitav veakindlus 22. Selgita IKT personali struktuuri organisatsioonis. Mida endast kujutab ITIL raamistik? Laias laastus võib IKT inimste struktuuri kujutada traditsioonilise ettevõtte mudeli järgi püramiidina, mille: · tipus on IT juht;
•välisvaluutatehingute limiteerimine – krediidiasutuse, valuuta-diileri, konkreetse valuuta jt riski üleandmine tehingu vastas-poolele; •riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon, valuuta- ja krediidiswap Intressiriski maandamismeetodid: •portfelli immuniseerimine ehk gAp-i või DgAp-i nullini viimine; •riskile avatud positsioonide limiteerimine, üldlimiitide kehtes-tamine teatud protsendina eelarvestatud aastasest netointressi-tulust, •riskikindlustus tuletisinstrumentide abil nagukokkulepe tule-vase forvard intressimäära kohta, intressiswap, valuutaswap, intressioptsioonid, swaption Lk.330-332 35. Panga omakapitali adekvaatsus Krediidiasutuse omakapitali põhifunktsioonideks on: •hoiustajate huvide kaitsmine, •finantsressursside baasi tagamine, •riskantsete tehingute reguleerimine ja riskide maandamine.
• valisvaluutatehingute limiteerimine – krediidiasutuse, valuutadiileri, konkreetse valuuta jt riski uleandmine tehingu vastaspoolele; • riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon, valuuta- ja krediidiswap jt Intressiriski maandamismeetoditeks on: • portfelli immuniseerimine ehk gAp-i voi DgAp-i nullini viimine; • riskile avatud positsioonide limiteerimine, uldlimiitide kehtestamine teatud protsendina eelarvestatud aastasest netointressitulust, koond-VaR limiidi kehtestamine panga neto-omavahendite suhtes; • riskikindlustus tuletisinstrumentide abil nagu kokkulepe tulevase forvard intressimaara kohta (forward rate agreement − FRA), intressiswap (interest-rate swap − IRS), valuutaswap, intressioptsioonid (nt cap, floor), swaption jt 47. Eesti Panga esmane eesmärk ja ülesanded Eesti Panga esmane eesmark on hindade stabiilsuse sailitamine. Lahtuvalt sellest eesmargist (ja
Institutsioonid ja organisatsioonid (nii era kui avalik): Rahapidamislikud kategooriad ja eelarveüksused: erinevatesse kategooriatesse Rahapidamislikud kategooriad ja eelarveüksused: erinevatesse kategooriatesse eelarvestatud raha käsitletakse erinevalt, riskide segregeerimine; eelarvestatud raha käsitletakse erinevalt, riskide segregeerimine; Kulupõhine analüüs: kuidas määratleda ja mõõta kulusid? Kulupõhine analüüs: kuidas määratleda ja mõõta kulusid? Institutsionaalne raha, mille kasutusvaldkond on piiratud: nt EL tõukefondid,
• Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1. Iga eelarveaasta prognoosid koostatakse kõikide ühenduse tulude ja kulude kohta, ülejäänud tulud ja kulud kantakse kas halduseelarvesse või teadusuuringute ja investeeringute eelarvesse. 2. Kõikide eelarvete tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Agency tulud ja kulud, mis toimivad ärilisel põhimõttel, peavad olema eelarvestatud eraldi arvel. 3. Kõik tulude ja kulude prognoosid, koos tegevuskontode ja bilansiga peab esitama igal aastal eelnevalt komisjonile, nõukogule ja üldkogule ülevaatamiseks. • Euroopa Majandusühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1. Kõik ühenduse tulu- ja kuluartiklid võetakse arvesse igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja näidatakse ära eelarves. 2
kõrvuti oleva korterelamu ehitus). Komponendid jaotatakse aga eraldi töökogumiteks ja üksiktöödeks. Sellise süstemaatilise jaotuse tulemusena moodustub hierarhiline struktuur, kus igal komponendil on oma spetsiifiline identifitseeriv kood. 4.2.2. Ehituskulude kodeerimine Kodeerimissüsteem peab haarama kogu ettevõtte juhtimissüsteemi, selliselt et igat eelarvestatavat ehitusprojekti oleks võimalik võrrelda eelnevalt eelarvestatud objektidega. Kood on aga lühimeetod kandmaks olulist informatsiooni mingi objekti või elemendi kohta. Iga objekt või element, mis on seotud koodiga on läbi selle seotud ka maksumusega. Koodide funktsioonid: Universaalne nimi, mis identifitseerib elemendi Kategoriseerib, kvalfitseerib või muul viisil kirjeldab elementi mille juurde ta kuulub Eelised loogilise kodeerimissüsteemi kasutamisel: Elementide kerge ülesotsimine varasematest
Kulupositsioon: KE- kaus. elemendid TL- töö liigid TJ- tööjõud Kuluartikleid peab olema vähemalt üks mingil kulupositsioonil nt. Lammutustöö, esineb ainult tööjõud. Enamasti tähendab jaotus seda, et tuuakse välja rohkem Lk 7. teine pool kuluartikleid (2-6 tk) KULUDE JAGAMISELE KULUARTIKLITEKS JÄRGIDA PÕHIMÕTTEID: 1. Eraldada kuluartiklid, millele soovitakse avastada erinevaid hinnalisandeid (kasumid, riskid) 2. Eraldada tuleb kuluartiklid, mis saavad olema edaspidi eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdlemise objektiks. 3. On vaja eraldi välja tuua kuluartiklid, mille alusel soovitakse eelarvet arve pakkumise ära andmist soovitakse kontrollida nende osakaalu järgi kogukuludes. Praktikas on levinud, et eraldat. 2-6 kuluartiklit. Süsteem, kus eristab: 1) tööjõud 2) ehitusmaterjalid 3) ehitusmasinad Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ ehituskulude Liigit. Juhend) ELJ varasem versioon oli ELE, kus oli 4-ks jaotamine.
annaabi.ee 
