Eelarvestamine tugevuse, nõrkused, võimalused, ohud. (2)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
III K1 KÕ
Eelarvestamise tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud
Essee
Õppejõud: Raili Kuusik
Mõdriku
2010
Eelarvestamine on eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused.
Eelarvestamise abil on võimalik organisatsioonil paremaid tulemusi saavutada,
hinnata olemasolevat olukorda ja teha järeldusi, mille abil olukorda paremaks
muuta.
Eelarve abil saab määrata kindlaks tulevaste perioodidega seotud probleemid ning leida võimalike lahendusi. Eelarvestamise abil võidetud lisaaeg võimaldab organisatsioonil minimiseerida prognoositud probleemide negatiivset mõju organisatsiooni tugevusele.
Eelarve koostamine ergutab juhte ette mõtlema, probleeme ennetama ning mõtlema, kuidas probleeme võimalusteks muuta.
Läbi eelarvestamise luuakse eeldused ressursside optimaalseks kasutamiseks
(Karu, Zirnask 2004:26)
Eelarvestamise tugevusteks on see,et ta aitab organisatsioonil püstitada oma eesmärgi, otsustada millised tegevused on organisatsioonile vajalikud ja millised ei ole. Kindlasti eelarvestamise plussiks on personali motiveerimine . Kui töötajaid kaasatakse eelarvestamisprotsessi on nad rohkem motiveeritud eesmärgi poole püüdlema.
Kuna eelarveperioodi oodatavad tulemused on detailselt kirjeldatud, siis töötajad teavad, mida neilt oodatakse.(Karu, Zirnask 2004:28)
Eelarvestamise esimene ja kõige tähtsam nõrkus on kui puudub igasugune kogemus eelarve koostamisel. Kui eelarvet koostatakse esmakordselt ei ole võrdlusbaasi tegelike tulemuste hindamiseks ning analüüsimiseks.
Eelarvestamine ei motiveeri töötajaid, kui ülesanne ei ole reaalselt täidetav( ebareaalne eelarve). Sellega kaob usk eelarvestamise protsessi.
Töötajaid ei kaasata eelarvestamise protsessi, mis põhjustab seda, et organisatsioon ei saada oodatavat kasumit.
Põhiline, millest tuleb juhinduda, on see, et eelarve peab olema usutav. Seega ei tohi eelarve kindlasti olla kaks või isegi poolteist korda vajaminevast suurem. Tegelik hinnatase on üpris kergesti välja selgitatav ja siin üle pingutada ei maksa.( Algis Perens )
Kui eelarvest on näha,et raha jääb üle, tuleks mõelda mida sellega peale hakata.
Üheks võimaluseks on inveesteerida raha kasulikult. Teiseks võimaluseks on kulud suurendada. Enne kui otsustada, tuleb võrrelda plaaneritud tulemused.
Pikaajaline finants - ja majandusplaan on üksnes soovituslik, Eestis ei ole selle koostamine seni seadusega kohustuslik, puudub ka vastav traditsioon. (Karu 2007:139)
Selle kohustuslikuks tegemine oleks suur võimalus parandada ettevõtete saavutatavaid tulemusi.
Eelarvestamise protsessi tundma õppimises ja lihtsustamises on üheks võimaluseks finantskoolituste läbiviimine. Koolituse abil on võimalik ”maagilised ”eelarvestatud näitajad konkreetse töötaja tööülesannetega seostada ja lahti mõtestada ning tekitada olukord, kus töötaja järjest rohkem ja tulemuslikumalt osaleb eelarvestamise protsessis ning saab eelarvetest oma töös reaalset kasu ja abi.(Karu,Zirnask 2004:28)
Ohuks eelarvestamise puhul võib pidada seda, et hoitakse kinni eelmistest näitajatest
eelarvetes. Mineviku sündmused ei pruugi korduda, majanduskeskkond muutub pidevalt. Tuleb mõelda tuleviku peale, toetudes tulevastele sündmustele.
Näiteks jõulude ajal toovad verivorstid palju rohkem tulu, kui märtsi kuus.
Suvel toob jäätis palju suuremat tulu , kui talvel.
Kui eelarve näitab, et raha on puudu, tuleb kindlasti mõelda selle peale, kuidas kulusid vähendada. Kui see ei ole kuidagi võimalik, tuleb leida teisi võimalusi sissetuleku suurendamiseks.
Eelarvestamise võimalused on piiramatud .
Seda tuleb aja jooksul vaid uurida ja arendada, käia koolitustel ning leida paremaid lahendusi lihtsamaks ja tulemuslikkumaks eelarvestamiseks nii organisatsioonis kui peres.
Kasutatud kirjandus
1) Algis Perens - www. siseministeerium .ee/public/Eelarve_koostamine.rtf
2) Karu, S., Zirnask, V. 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis. Tartu. Rafiko Kirjastus.
3)Karu, S., Milt, T., Albi, P., Jaansoo, A., Liivik , S., Erlenheim, M., Kallaste , A., Pallasma, P., Peek, R. 2007. Eelarvejuhendi koostamine. Tartu. Rafiko Kirjastus
4