BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajaline pangalaen 17
Põrandamaterjali paigaldamine Kulu 1200 Kr/m2 pikkus laius pindala kulu 6,00 5,00 30,0 36 000,00 kr 7,20 4,90 35,3 42 336,00 kr 5,24 4,80 25,2 30 182,40 kr 6,47 5,23 33,8 40 605,72 kr 8,50 7,40 62,9 75 480,00 kr 6,20 4,45 27,6 33 108,00 kr Kokku 214,8 257 712,12 kr Aeg on raha! Täidke lahtrid C10, C11, C12 and C13 0,05% 0,30% 13000 1.03.2009 1.06.2009 13.09.2009 196 598,00
Rakendus matemaatika Kodune töö Nr.1 Karl Aas 93404 MATB-31 24.09.2010 Andmed X Y 0,6 8,3 3,6 15,3 7,6 21,3 11,6 25,3 13,6 29,3 16,6 33,3 19,6 34,3 24,6 40,3 30,6 45,3 39,6 60,3 x=22+(-1)^4*0,001*4 x 22,004 Newtoni interpolatsioonipolünoom (4 sõlme põhjal) x f(x) f(xi,xj)
Ülesanne 1 Linnas on bensiiniliitri hind 16.00 kr, maal on aga bensiin odavam, 15.50 kr liiter. Kuu aja jooksul oli autojuht ostnud 180 liitrit bensiini ja kokku kulutanud selle peale 2830 kr. Mitu liitrit kallimat ja mitu liitrit odavamat bensiini oli ta kuu aja jooksul ostnud? 16x+15,50*(180-x)=2830 16x+2790-15,50x=2830 16x-15,50x=2830-2790 0,5x=40 x=80 liitri linnas x+y=180, 80+y=180 y=180-80 y=100 liitri maal Vastus: x=80 liitri, y=100 liitri Ülesanne 2 Hinnaga 7000 eurot müüdi toodet 40 tk, hinnaga 5700 eurot müüdi 65 tk. Kulud olid vastavate tootmismahtude juures 22 000 eurot ja 33 000 eurot. Eeldades, et nii kulufunktsioon kui nõudlusfunktsioon on lineaarsed, leida a)kulufunktsioon; C(q)=440q+4400 b) nõudlusfunktsioon; p(q) = -52q+9080 c) kasumifunktsioon; P(q) = -52q2+8640q-4400 d) kogus, mille korral kulud on 44 000 eurot; q=90 Hind/euro Kogus/tk Kulud/euro 7000 40 220
SÕNA NAER, sest tegemist on pealtnäha lihtsa ja igapäevase sõnaga, aga seda lähemalt uurima hakates selgus, et on päris keeruline ja abstraktne, mis andis võimaluse ennast proovile panna. NAER on naermise, õnnelikkuse ja rõõmu sümbol. Kui keegi naerab, on tal järelikult hea tuju, keegi/miski on teda naerma pannud millegi naljakaga. 1. Paradigmaatilised leksikaalsed suhted Sünonüümid: mügin, pugin, kihin, kõgin, itsitus, irvitus, lagin, lõkerdus, naerupahvak, naerupuhang, naerupahvatus, naerupurse. Sõna NAER skalaarne vastandus ehk antonüüm, täpsemalt võrdne antonüüm, on NUTT. Sõnad on ühel tasemel ja võrreldavad nagu hea vs halb. Hüponüümiline suhe: NAER on sõnade IRVITUS, NAERATUS hüperonüüm, sest see on nii-öelda liiginimetus. NAER on kõige laiem mõiste, mille tähendus saab kitseneda, täpsustuda. IRVITUS ja NAERATUS on omavahel taksonoomilises suhtes. MUIE on sõna NAERATUS hüponüüm, sest on sellest laiem mõiste. Meronüümiline suh
Õpilasele ülesanne: Kirjeldada ühte klienditeeninduse situatsiooni, kus otsustamiseks ei ole ette antud reeglistikku. Kui reeglistik on olemas – nt rikkis kauba tagastamisel, on käituda lihtne. Kuidas aga käituda siis, kui reeglistikku pole ette nähtud? Oma kirjeldustes lähtuge järgnevast: 1. Kirjeldage situatsiooni, mis juhtus, milline oli pretensioon? Klient tankis autot, tuli poodi nind maksis kütuse eest. Umbes 10 minuti pärast tuli ta poodi tagasi ning palus abi. Sel hetkel töötas 2 kassat, kolleeg teenindas kliente edasi. Panin jope selga ning läksin temaga kaasa. Klient ütles, et ta auto ei käivitu ja tal ei ole krokodille kaasas. Kuna oli tipptund, siis oli tankurite juures väga suured järjekorrad. Ütlesin kliendile, et lükkame auto parklasse ja mõtleme edasi, mida teha. Pakkusin välja esimese variandi, et klient ostab meie poest krokodillid ning ehk leiame kellegi, kelle aku abil auto käivit
OSA A. 1.Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 m, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 m ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A6 7 3 4 4 5 9 2 4 1 7 1 6 6 8 4 7 3 6 4 A 2 5 6 4 8 3 8 4 7 2 4 2 8 3 4 3 8 8 3 4 A7 3 6 4 2 3 4 6 3 3 4 8 8 2 8 6 9 5 4 4 A5 4 7 6 3 8 9 4 5 1 4 1 0 1 6 2 2 6 9 6 0 A8 4 3 3 4 3 8 8 6 5 9 1 7 5 4 8 9 8 9 4 C1 6 7 8 6 5 2 9 5 1 6 0 1 5 6 9 9 6 9 0 2 C4 6 6 7 2 5 4 6 8 2 7 5 1 5 1 7 3 1
Filosoofia VI kodune ülesanne I alateema Inimeste mälu on kogemuste allikaks. Kõik need tajumised ja tunnetused, mida me aistingute kaudu saame, jäävad mälusse ning moodustavad kogemuse. Teadus ja kunst tuleb ka kogemuse läbi. Kunst tekib siis, kui paljudest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Kogemusest tuleb see naiteks, kui teatakse, et konkreetselt seda inimest, kes poeb seda haigust, aitas see asi. See on aga kunsti asi, kui määratleda, et see asi aitas üht laadi inimesi, kes põdesid seda haigust, ehk näiteks mõnda gruppi või hulka inimesi. Seega kunst on üldine ja seepärast laiem mõiste. Kogemus, on arukamate inimeste oskus meeltetajusid korjata oma mälus ja neid kasutada. Kunst ongi osa kogemusest ja on tulnud selle läbi. Inimesed, kes on on saanud kogemusi oma töö käigus, on edukamad, kui need, kellel on teadmised, aga praktikat
Kõik kommentaarid