Controlling Eksam (3)

Eksam õppeaines „ Controlling “
I. Test. (vali ÜKS)
1. Õige on, et
a) nii finantsarvestus kui ka juhtimisarvestus kajastavad ettevõtte möödunud tegevust ning info on kogutud välistarbijate jaoks;
b) Raamatupidamise standardeid tuleb rangelt järgida nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel;
c) Juhtimisarvestuse põhieesmärk on abistada juhte otsuste langetamisel. (2P) Õige
2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info
a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest;
b) lähtub maksuseadustikust;
c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige
3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine ( degusteerimine ) on näited
a) kavandamisest;
b) controllingust;
c) eelarvestamisest;
d) analüüsimisest. (2P) Õige
4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis
a) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma ei muutu;
b) muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsivkulud ühiku kohta;
c) muutuvkulud ühiku kohta ja püsivkulud ühiku kohta ei muutu;
d) muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsivkulude kogusumma. (4P) Õige
II. Ülesanded
1. Ettevõte tegeleb väikeautode summutite vahetamisega. Järgnevalt on toodud kulud (kroonides), kui perioodi jooksul asendati 500 summutit.
Näitaja
Vahetatud summutite arv
Vahetatud summutite arv
Vahetatud summutite arv
300
500
700
Summaarsed kulud
Püsivkulud
A 400 000
400 000
B 400 000
Muutuvkulud
C 120 000
200 000
D 280 000
Kogukulud
E 520 000
600 000
F 680 000
Ühe summuti vahetamise kulud
Püsivkulud
G 1333,3
H 800
I 571,4
Muutuvkulud
J 400
K 400
L 400
Ühe summuti vahetamise kulud kokku
M 1733 ,33
N 1200
P 971,42
Leia arvud, mis peavad olema tähtede asemel. (10P) Too välja ka arvutusvalemid.
G = 400 000: 300 =1333,3
H = 400 000: 500 = 800
I = 400 000: 700 = 571,4
K = 200 000 : 500 = 400
J ja K = muutuvkulu on ühe ühiku kohta sama
C = 300 x 400 = 120 000
E = 400 000+120000= 520 000
M= 1333,33+400 = 1733,33
N = 800+400 = 1200
P = 571,4+400=971,42
D = 700x400 = 280 000
F = 400 000+ 280 000 =680 000
2. Selgita järgmiste mõistete sisu OMA SÕNADEGA (arvesse ei lähe copy konspektist või mõnest teisest allikast)
ning too ka lühike numbriline näide eelarvete koostamise kohta, sh eelarveridade arvutusvalemid vajadusel (10P):

eelarve -
Eelarve on rahaline plaan tulude ehk sissetulekute laekumisest. Kust ja kui suures ulatuses raha laekub ning kulude ehk väljaminekute arvestusest, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse. Eelarve koostatakse juhtkonna poolt. Mõningates ettevõtetes võetakse arvesse ka osakondade juhtide poolt esitatuid eelarveid. Eelarve on eelnevalt paika pandud osakonna või ettevõte käive, mille peaks määratud aja jooksul täitma.

libisev eelarve-
Libisev eelarve toimib siis, kui iga kuu lõpul ei täideta kindlat summat , vaid aasta lõpuks ( 9-12 kuu) täidetakse paika pandud eelarve.

paindlik eelarve-
Paindlik eelarve on eelarve, mida saab muuta asjaolude muutumisel. Eelarve muutumisel, saab selle uuesti täitmisele saata ning seejärel ümber teha. Paindlikus eelarves võtakse arvese kulude mõjutatavust ja erinevusi eri tegevusmahtudes.
0-baasiline eelarvestamine -
0-baasiline eelarvestamise puhul tuleb siduda eesmärgid ja raha. Samuti tuleb siduda omavahel tegevused ja raha ning ka teenused ja raha.
3. Ettevõtte toodab ja müüb veini. Edukaks müügitegevuseks peab perioodi lõpul olema laos 70 000 pudelit veini. Perioodi alguses on laos 60 000 pudelit veini, eelarvestatud toodangu maht perioodil on 900 000 pudelit.
Arvutada, kui suur on perioodi jooksul eelarvestatud müüdud pudelite arv? Too välja ka arvutuskäik. (5P)
900 000+ 60 000 - 70 000= 890 000
4. Eelarvestatud hinnad materjalidele, tööliste tööjõukulule ja toote kohaletoimetamise kuludele on ühe ühiku kohta vastavalt 40 EUR, 8 EUR ja 12 EUR. Ettevõtte juht sai järgmise aruande:
Tegelikud kulud
Eelarve
Erinevus eelarvest
Otsematerjal
364 000 EUR
400 000 EUR
36 000 EUR
Tööliste tööjõukulu
78 000
80 000
2 000
Kohaletoimetamine
110 000
120 000
10 000
Tegelik toodangumaht oli 8800 ühikut. Kas ettevõtte juht peaks olema rahul majandustulemuste ja ettevõtte tootmisefektiivsusega? Põhjenda oma väiteid, nii arutluse kui ka arvutusega.
Koosta täiendatud aruanne, mille alusel oleks parem teha järeldusi ettevõtte edukuse kohta. Kasuta selleks paindlikku eelarvet. Eeldame, et kõik need kolm otsekulu on muutuvad kulud.
(10P)
40+8+12= 60 euri
552 000: 8800 = 62,72
600 000: 10000 = 60
Tootmise efektiivusus puudus. Võimalikus 10000 ühikust toodeti ainult 8800 ühikut. Tegemist ei ole efektiivse tootmisega.
III. Arutlus
Controllingu ja controlleri roll tänapäeva ettevõtte juhtimissüsteemis (infoühiskonnas).
Arutluse pikkus ca 1 lk. , st ca 300 sõna. Arutlus peab olema kirjuatatud OMA SÕNADEGA – copyd ja ümberkirjutused erinevatest allikatest ei ole aktsepteeritavad. (10P)
Firmad peavad suutma ajaga kaasas käia, et turul püsima jääda, selleks aga tuleb neid oskuslikult ja paindlikult juhtida. Seetõttu otsitakse üha uusi võimalusi juhtimissüsteemi täiustamiseks. Turul püsima jääda sooviv ettevõte peab omama teatud konkurentsieelist, milleks annavad eelduse tema tugevad küljed, mida kasutades suudab lüüa ettevõte avatud turul läbi ja pikemas perspektiivis ellu jääda. Tugevate külgede väljakujunemise ja üldtunnustatud konkurentsivõime eelduseks on omakorda ettevõtte hea juhtimis- ja informastsioonisüsteem. Juhtimine vajab planeerimiseks, kontrollimiseks ja otsuste
tegemiseks mitmekülgset infot. Et eristada ettevõtte jaoks olulist ebaolulisest, tuleb igas konkreetses ettevõttes läbi viia analüüs, mis aitaks ühendada eri allikatest saadava juhtimisinfo ühtsesse töötavasse tervikusse ning võimaldaks saada ülevaadet õigetest teguritest õigel ajal. Selline süsteem ehk controlling aitab saavutada ettevõtte eesmärke, vältida ootamatusi ja õigeaegselt leida vastuabinõud ähvardavatele ohtudele. protsessidega. Controlling peab kooskõlastama juhtimise osasüsteemide tööd (süsteemis seoseid loov funktsioon), sealhulgas planeerimise ja kontrolli koostööd.
Õige valiku tegemiseks peab olema käsutada võimalikult palju adekvaatset ja olulist informatsiooni. Sellise informatsiooni saamiseks tuleb ettevõttes üles ehitada informatsiooni süsteem, mis annab õigeaegselt ja täpselt edasi juhtimisotsusteks vajaliku teavet. Selleks, et ettevõtte juhtimise erinevad komponendid ( planeerimine , organiseerimine , kontroll ja otsustamine) töötaksid omavahel kooskõlas, on vaja koordineerivat süsteemi. Selliseks süsteemiks on ettevõtte controllingusüsteem, mille ülesandeks on osasüsteemide töö koordineerimine . Controllingu ülesanded on piiritletud juhtimise osasüsteemide töö koordineerimisega. Controlling ei kujunda ise eesmärke, pigem juhindub ta juhtkonna poolt püstitatud eesmärkidest. Controlling ei asetse ettevõtte tippjuhtkonnaga samal tasemel, vaid allub sellele. Controlling on ajaliselt piiritlemata , seega tegeleb ta nii strateegiliste kui operatiivsete protsessidega. Controlling ülesandeks on detsentraliseerida ülesandeid läbi juhtimise osasüsteemide ehituse ja nende süsteemide sisemine koordineerimine. Controllingu ülesanded ei piirdu ainult planeerimise, kontrolli ja infosüsteemi ehitusega, vaid vajadusel peab ta looma ka lisasüsteeme. Seega juhtimisinformatsioonisüsteem ehk controllingusüsteem on juhtimisvahend, mis aitab meil säilitada planeeritud taset, mida me teatud ajavahemike möödudes võrdleme tegelikkuses saavutatud tulemusega, et teada saada, kas on vaja sekkuda, et soovitud planeeritud taset säilitada/saavutada. Selle süsteemi sisuks ongi plaanitu ja tegeliku võrdlemine. Siit tuleneb ka controllingu peamine jagunemine planeerimiseks, mis annab eesmärgid, ning arvestuseks , mis annab meile teada meie tegeliku tulemuse.