EBV tööpõhimõte Mõnedel mudelitel on peasilindri esipiduriharu poolel rõhuandur, mille kaudu jälgib juhtplokk haru korrasolekut. Juhul kui tagarataste libisemine ületab lubatud piiri, suletakse pealevooluklapp ning peasilindri ja rattapidurite vaheline ühendus katkeb. Juhul kui libisemine ikkagi ei vähene, avatakse äravooluklapp ja rattasilindritest lastakse osa pidurivedelikku rõhuakudesse. Pumpa tööle ei rakendata! 3. EDS - Diferentsiaali lukustus Kuna libedal teel auto liikumahakkamisel, kui rattad hakkavad kaapima, tavaliselt pidurit ei vajutata, siis on EDS-i töölerakendamiseks vaja eraldi, rõhku tekitavat pumpa. EDS aitab libedal teel alustada liikumist. Sõidu alustamisel pidurdatakse kaapivat ratast ja pöördemoment siirdatakse läbi diferentsiaali teisele rattale. www.hmv-systems.fi EDS tööpõhimõte Piduripedaalile vajutamisel kandub rõhk peasilindrist hüdraulilisele ümberlülitusklapile ja
Auto juhitavus ja ABS pidurid Kaido Tammepõld Lühendid ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema Auto juhitavus ja ratta haardumine Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud
Haldustraditsioonid Lääne- Euroopas Seminaritöö 1 õppeaines Avalik haldus RIV6019 Erle Neeme 10.02.2017 Analüüsitav artikkel: Rugge, F. (2003) Administrative Traditions in Western Europe. - In Peters, G.P., Pierre, J. (eds) Handbook of Public Administration. Sage. Etatismi võidukäik. Etatism on poliitline mõttesuund, mille kohaselt riik omaette väärtus ja ülim eesmärk, mille nimel peavad kodanikud allutama oma taotlused ja heaolu. 19. sajandi lõpust sai alguse etatismi võidumarss, mille kulminatsiooniks oli fašismi ja kommunismi ideoloogia loomine ja praktiseerimine. Võttes arvesse 19.sajandil maailmaajaloos aset leidnud sündmusi, tundub selline asjade kulg loogiline. Aastast 1776, mil võeti vasti Ameerika põhiseadus protestiks Briti ülemvõimu vastu, levis demokratiseerumise laine edasi Euroopasse. Ameerikale järgnes peagi Prantsusmaa, luues aastal 1832 Reformi Aktiga põhiseadusliku raamistiku. Kodusõja järgselt kaotatud orjapidamin...
ProDiags ABS, ASR, EBV, EDS, ESP, MSR Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi ProDiags Sisukord 1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid .....
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve ...
· EPMA: kiirem, täpsem (1% rel.) kvantitatiivne elementanalüüs alates B(5), halvem ruumlahutusvõime (18m3), ei anna kristallograafilist informatsiooni. 22. Millised on TEM piirangud? · Prepareerimine võib kesta nädalaid. · Kujutise lahutusvõime 0,12 nm. · Minimaalne analüüsitav ala 30 nm. · Elemendi avastamise piir 0,5 kuni 1% (massi). · Kvantitatiivse analüüsi täpsus 5 kuni 15 % (suhteline). · Elementide kvantitatiivne analüüs EDS alates Na (11); WDS alates B (5). · Kristallstruktuuri kindlaksmääramine on piiratud andmebaasi suurusega (umbes 120 000 faasi ja ühendit). · Kahe kooseksisteeriva faasi eraldamine on võimalik ainult siis, kui mõlema faasi · kristallstruktuur on teada või saab neid määrata. · Täielikuks ruumipunktide analüüsimiseks tuleb kasutada spetsiaalset mikrodifraktsioonimeetodit. 23. Millised on TEM rakendused?
Tutkimushankkeen nimi: Reseptiivinen monikielisyys: lähisukukielten keskinäinen ymmärrettävyys (REMU) (Receptive multilingualism: Mutual intelligibility of close related languages (REMU)) Tutkimuksen tausta ja aihepiiri Hämmästyttävän vähän tiedetään reseptiivisestä monikielisyydestä, mahdollisuudesta hyödyntää läheisten sukukielten samankaltaisuutta kommunikaatiossa, jolloin keskusteluissa kukin osallistuja puhuu omaa äidinkieltään. Tällainen menettely on tuttua muun muassa Pohjoismaissa. Kun Euroopan neuvoston kieliohjelman tavoitteen mukaan jokaisen eurooppalaisen olisi hyvä osata kahta vierasta kieltä, yksi varteenotettava keino tukea Euroopan monikielisyyttä on reseptiivinen monikielisyys. Tutkimustulokset ovat osoittaneet, että se on tehokas ja tasa-arvoinen viestintätapa, sillä englannin käyttö ei ole kaikille yhtä helppoa. Suomalaisten ja virolaisten vuorovaikutuksessa on varsin tavallista, että kukin osallistuja käyttä...
MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED 2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001) ...
REFERENCING STYLE The following recommendations have been taken from The Standing Committee on Publications of the British Psychological Society, Suggestions to Contributors, Leicester: BPS, 1979. You should always follow these recommendations in your written work. The BPS journals use the author-date method of citation, that is the surname of the author and the year of publication are inserted in the text at the appropriate point, for example: Rabbitt (1970) compared reaction times... Or In a recent study of reaction times, Rabbitt (1970) found... Or In 1970, Rabbitt compared.. These methods enable the reader to locate easily the citation in the reference list given at the end of the report. If a work has two authors, cite both names in the text every time, e.g. Smith & Jones (1974). If a work has three or more authors, give names in full...
Viitamine. Psühholoogia Instituut. Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus a...
põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus ’Globaaldebatid’
dq dq dq Ruumtihedus - = ; pindtihedus - = ; joontihedus - = dV dS dl 1 r dV E= 4 V r 3 Vektori E voog arvuliselt võrdne välja joonte arvuga läbi selle pinna = ES Elementaarvoog d = EdS cos 1.4. Gaussi teoreem 1 1 EdS = q s = i =1 qi pideva jaotuse korral EdS pdV n qs = S 0 S
TEISMELISTE MÄLU ARENG. Referaat SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis antakse ülevaadet mälu astmetest ja liikides, mälu arendamise aspektidest ning teistmeliste mälu arengu iseärasustest. Referaadi teemaks on "Teistmeliste mälu areng" ning teema on valitud selle pärast, et mälu on üks nendest aspektidest millele tuginevad mõtlemine ja taju ning mälu oma korda sõltub asjade aru saamisest, tajumisest, lisaks selle tundis autor huvi mälu arengu iseärasusest murdeeas. 1 MÄLU ÜLDINE ÜLEVAADE. Mälu mõistet nagu ka teisi mahukaid psühholoogia mõisteid ei saa lihtsalt defineerida. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu, taju ja mõtlemine. Üldiselt mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evulatsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mä...
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Artikkel elektroonilises väljaandes Artikkel, mis on ainult Internetis ilmuvas ajakirjas: Sillick, T. J., & Schutte,...
Kvantitatiivse uuringu tarbeks saan üheks aluseks võtta Gabor Toka valija tüüpide määramise teooria. Oma teooria töötas ta välja Bartolini ja Mairi ning Knutseni ja Scarbroughi „lõhestuvuse“ teooriatest. Mõiste (valijate) „lõhestuvus“ tähistab konkreetset konflikti tüüpi demokraatlikus poliitikas, mis on tulenenud sotsiaalsete struktuuride muundumisest ning mille on käivitanud ulatuslikud protsessid nagu näiteks riigi ühesehitamine, industrialiseerimine ja tõenäoliselt ka postindustrialiseerimise tagajärjed. (Simon Bornschier ). Bartolini ja Mair formuleerisid „lõhestuvuse“ kontseptsiooni“ eristades selle kolm komponenti: sotsiaalne struktuur, väärtused ja uskumused, institutsionaalse ja organisatsiooniline kord (Mariano TORCAL). Algselt struktureerimata sotsiaalset lõhestuvust hakkavad selle kontseptsiooni järgi poliitilised osalejad poliitilises sfääris korrastama. Bartolini-Mair 1990: 216-218). Kui Bartolini ja Mair nägid, et nii sot...
OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel. Osoonikihi hõrenemine võib endaga kaasa tuua osooniaukude kujunemise, kus keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks. Osooniaukude teke mõnevõrra erineb üldise osoonikihi hõrenemise protsessist. See tuleneb aukude tekke piirkondade iseärasustest. 1. OSOONIAUKUDE TEKKIMINE Osooniaukude tekke...
i = - = -L dt dt dI s.i. = -L dt 1 = L11 I1 + L12 I 2 N 2 N1S = B2 S N1 = µ0 I2 l µ0 N12 S L11 = l 2 = L21 I1 + L22 I 2 1 = L11 I1 (t ) + L12 I 2 (t ) dI dI 1i = - L11 1 - L12 2 dt dt 24 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM 28. . r r Q S EdS = 0 r r d r r C µ dt Bdl = 0 I + EdS S 1 =- 2 C r r BdS = 0 S r r d r r l Edl = - dt S BdS ( ) -- . « -». . . : : , E H. -- ( ), . . r r E1 = E01 ei (1t + k1r1 ) r r E2 = E02 ei (2t + k2r2 ) r r r E = E1 + E2 I : E2 25 22.09.2013
Teema: vandenõuteooriad: põhjused ja parandamine Materjalid: Teadusartikkel- Sunstein, R. Vermule, A. (2009). Consipracy theories: causes and cures. http://eds.a.ebscohost.com/eds/pdfviewer/pdfviewer?vid=3&sid=f6975cb6-b440-4178-b3ed- 5a3d490a9baa%40sessionmgr4005&hid=4213 Raamat- Vankin, J. Whalen, J. (2005) The seventy greatest conspiracies of all time: history's biggest mysteries, coverups and cabals. https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xvanden{u00F5}u&searchscope=1&SORT=DZ/Xvand en{u00F5}u&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=vanden %C3%B5u/1%2C50%2C50%2CB/frameset&FF=Xvanden{u00F5}u&searchscope=1&SOR T=DZ&9%2C9%2C Ajaleheartikkel- Rõõm, R. (2010) Globaalne soojenemine, globaalne vandenõu? http://www.postimees.ee/218359/rein-room-globaalne-soojenemine-globaalne-vandenou Artikkel koosneb kahest suuremast peatükist ning need on omakorda jaotatud väiksemateks alapeatükkideks, lisaks aritkli põhiosa ees asub inglisekeelne abstract ...
EDS-76) Viirusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluklinnud. Haigust iseloomustavad pehme koorega munad või nahkjad munad ning äkiline munevuse langus. Haigust põhjustab kolm lindude adenoviiruse serotüüpi, mis aglutineerivad lindude erütrotsüüte. Tekitaja paljuneb kanaembrüotes ja pardi neeru või maksa rakukultuuris. Viirust eritavad haiged linnud roojaga, nakatumine võib toimuda ka viirusega kontamineerunud vaktsiinidega. Etioloogia: EDS viirus jaotatakse kolme genotüüpi: klassikaline EDS viirus, partide EDS viirus Inglismaal, EDS viirus Austraalias. Klassikalise EDS viirusega oli tõenäolislt kontamineerunud Mareki haiguse vaktsiin. Viirust kasvatati pardi embrüo fibroplastis ja järgnevalt adapteerus viiurs kanadel. Vaktsineeritud põhikarja linnud infitseerusid ja viirus levis vertikaalselt muna kaudu. Harilikult jäi viirusnakkus latentseks kuni kana saavutas suguküpsuse, siis viirus
In: Moray N, ed. Mental Workload: Its Theory and measurement. Plenum Press: New York, 1979; 394-365. 7 Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Myrtek M, Deutschmann- Janicke E, Strohmaier H et al. Physical, mental, emotional, and subjective workload components in train drivers. Ergonomics 1994; 37: 1195-203. 8 Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Hart S, Staveland L. Development of the NASA-TLX (Task Load Indeks): results of empirical, theoretical research. In: Hancock P, Meshkati S, eds. Human Mental Workload. Elsevier: Amsterdam, 1987; 138-183. 9 Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Hart SG, Hauser JR. In-flight application of three pilot workload measurement techniques. Aviat. Space Environ. Med. 1987; 58: 402-10. 10 Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Liu Y, Wickens CD. Mental workload and cocnitive task automaticity: an evaluation of subjective and time estimation metrics. Ergonomics 1994; 37: 1843-54. 11 Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Samn SW, Perelli LP
Sotsiaalne õiglus, ebaõiglus ja ebavõrdsus tervises Anu Kasmel Sissejuhatus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka nn. heaoluühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Enamikes Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides on keskmine eeldatav eluiga XX sajandi teisest poolest alates pidevalt tõusnud. Kui aga jälgida keskmist eeldatavat eluiga erinevates sotsiaalsetes gruppides, siis ilmneb, et mõnedes gruppides esineb püsiv langustendents (Marmot and McDowall, 1986; Borrell et al., 1997). Uuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises" (Kunst et al., 2002) andmetel on kõrgharidusega meeste keskmine eeldatav eluiga 13,5 aastat pikem kui põhiharidusega meestel, naistel on vastav näitaja 8,6 aastat. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus kõrgeima sissetulekuga inimeste te...
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhanise...
SIDUR, DIFERENTSIAAL, PEAÜLEKANNE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: JÕUÕLEKANNE III Tallinn 2018 SISUKORD 1. SIDUR..............................................................................................................................................3 2. PEAÜLEKANNE.............................................................................................................................5 3. DIFERENTSIAAL..........................................................................................................................6 4. POOLTELG.....................................................................................................................................7 5. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................8 ...
Exercise Physiology Blood Gas Exchange and Transport Today's lesson Cardiovascular responses & adaptations to exercise a review Transporting O2 and CO2 in the blood Gaseous exchange at the muscle Types of muscle tissue Properties and function of muscle tissue Microscopic anatomy of muscle tissue Sliding filament theory Components of Respiration Pulmonary ventilation External respiration Pulmonary diffusion Internal CO2 and O2 transport respiration via blood Tissue gaseous exchange Transport of O2 in Blood Blood carried in 2 ways: 1. Dissolved in the blood plasma (less than 2%) · Assuming a total plasma V of 3-5 L, only ~ 9-15 ml O2 can be carried in a dissolved state. · Resting tissues require > 250ml O2 per min. 2. In combination with haemoglobin within the RBC (...
Hent Kalmo Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari vabariigi ajal vaidlesid Saksa juristid palju selle üle, kes peaks kaitsma riigi põhiseadust. Lahkarvamusi tekitas toona peamiselt küsimus, kas järelevalvaja rolli sobib paremini president või kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et seaduste hindamine põhiseaduse mõõdupuuga erineb tavapärasest kohtupidamisest, sest on olemuselt poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus- teadlased – eeskätt Hans Kelsen*2 – väitsid vastu, et igasuguse õigusemõistmisega kaasneb mõningal määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtupidamist kui õig...
jaotatakse verbid viieks, shilha keeles kolmeks. Numeraalid märgitakse mõlemas keeles araabia numbritega aga arvsõnad jaotatakse eesti keeles kolmeks ja shilha keeles kaheks morfoloogia ja süntaktika põhjal. Prepositsioone kasutatakse shilha keeles oluliselt rohkem ning on jaotatud kolmeks. Viited https://www.ethnologue.com/language/shi https://www.britannica.com/topic/Amazigh-languages https://encyclopedieberbere.revues.org/2514 Ross, Jaan; Lehiste, Ilse (2001) Lewis, M. Paul et al., eds. (2015) Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina, Eesti keele käsiraamat (2007) Hallap, Valmen, Sõnaliikide piirimailt. Keel ja Kirjandus 1984, 1, 3040.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte ming...
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Tanel Altement Juhendajad: Tiit Paaver Katrin Kaldre Tartu 2011 Sissejuhatus Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp ( ka nahkkarp). Karpkala on hea kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Põhiline leviala on Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondades. Rahvasuus tuntakse teda kui karp, karvikala ja karbikala. Karpkala looduskaitse alla ei kuulu.( Tartu Ülikool) 1. Bioloogia 1.1 Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ja( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ...
Tallinna Ulikool Digiteaduste Instituut STORYTELLING ehk lugude jutustamine Kursusetöö Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1 STORYTELLING...............................................................4 1.1Millal lugusid jutustada?.....................................................5 1.2Millele pöörata tähelepanu?................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................8 2 SISSEJUHATUS Lugu on võimalik mehhanism teadmiste edasikandmises (Perret, Borges, & Santoro). Käesolevas referaadis tutvun storytellingu ehk eestipäraselt lugude jutustamisega...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad......................
Õenduslugu koostamine andis mulle hea võimaluse arendama oma suhtlemisoskust patsientidega. Patsient oli avatud ning hea meelega vastas küsimustele ja oli valmis rääkida oma probleemidest. 24 ALLIKALOEND Smith SF, Duell DJ, Martin BC, Aebersold M, Gonzalez L. Exercise and ambulation. In: Smith SF, Duell DJ, Martin BC, Aebersold M, Gonzalez L, eds. Clinical Nursing Skills: Basic to Advanced Skills. 9th ed. New York, NY: Pearson; 2017:chap 13. Smith SF, Duell DJ, Martin BC, Aebersold M, Gonzalez L. Perioperative care. In: Smith SF, Duell DJ, Martin BC, Aebersold M, Gonzalez L, eds. Clinical Nursing Skills: Basic to Advanced Skills. 9th ed. New York, NY: Pearson; 2017:chap 26. Elsa Wuhrman, MS, FNP; Maureen F. Cooney, DNP, FNP. Acute Pain: Assessment and Treatment. Medscape; January 3, 2011. J.R. Balentine, DO, FACEP. Constipation in Adults
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (progn...
Emotion regulation in relation.. 1 Emotion regulation in relation to physiological stress response. University Name Research Project Module Code: xx 2007-2008 Supervised by xxx Word count: 7261 Emotion regulation in relation.. 2 Abstract The aim of this study was to investigate the association between psychological and the biological stress response. It is known that humans, interacting with each other or their environment, have emotional reactions that are individually regulated. These emotional responses are linked to changes in autonomic and neuroendocrine systems, which are essen...
RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED Demokraatliku tsiviilühiskonna riikliku poliitika üheks tunnuseks on ühiskondlike suhete reguleerimine õiguse kaudu ja legaalsuse põhimõtte järgimine. Selliselt käsitlevad ühiskonnakorraldust Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu. (Peeter Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996, lk 3.) Riigist ja õigusest rääkides rõhutavad õigusteadlased ikka, et organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissüsteemi olemasolu. Selleta ei ole inimeste ühine eesmärgistatud tegevus võimalik. (Kiris, 2012, lk 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondl...
Philosophy of Language Philosophy of Language: a Contemporary Introduction introduces the student to the main issues and theories in twentieth and twenty-first-century phi- losophy of language, focusing specifically on linguistic phenomena. Topics are structured in four parts in the book. Part I, Reference and Referring, includes topics such as Russell's Theory of Descriptions, Donnellan's distinction, problems of anaphora, the description theory of proper names, Searle's cluster theory, and the causalhistorical theory. Part II, Theories of Meaning, surveys the competing theories of linguistic mean- ing and compares their various advantages and liabilities. Part III, Pragmatics and Speech Acts, introduces the basic concepts of linguistic pragmatics, includes a detailed discussion of the problem of indirect force and surveys approaches to metaphor. Part IV, new to this edition, examines the four theories of metaphor. Features...
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
This is a post-refereeing final draft. When citing, please refer to the published version: Cohen, S.A. (2011). Lifestyle travellers: Backpacking as a way of life. Annals of Tourism Research, 38(4), 1535-1555. DOI: 10.1016/j.annals.2011.02.002 LIFESTYLE TRAVELLERS: Backpacking as a way of life Scott A. Cohena Bournemouth University, United Kingdom a corresponding author: School of Tourism, Dorset House, Talbot Campus, Poole, Dorset, BH12 5BB, United Kingdom. Tel: +44 1202 961261 Fax: +44 1202 515707 Email: [email protected] ABSTRACT Scholarship on backpackers speculates some individuals may extend backpacking to a way of life. This article empirically explores this proposition using lifestyle consumption as its framing concept and conceptualises individuals who style their lives around the enduring practice of backpacking as ‘lifestyle travellers’. Ethn...
Moro jt. Siiski oli erinevus anarhistide ja uusvasakpoolsete terroristide eesmärkide vahel suur. Kui anarhistid taotlesid ülestõusu ja teostasid terroriakte lootuses kutsuda esile riigi ebaproportsionaalset reageeringut, siis uusvasakpoolsed terroristid peamiselt ,,karistasid" oma ohvreid mitmesugustel põhjustel. On tähelepanuväärne, et 1/3 kõigist terroristide 2 Rapoport, David C.2004. Four Waves of Modern Terrorism. Attacking Terrorism: Elements of a Grand Strategy. Eds. Audrey Kurth Cronin, James M. Ludes. Washington DC: Georgetown University Press. P. 47. [Edaspidi Rapoport 2004] Inge Org sihtmärkidest moodustasid sel perioodil USA-ga seotud sihtmärgid. Võitlus uusvasakpoolse terroriga tõi kaasa varasemast palju ulatuslikuma rahvusvahelise koostöö. ÜRO võttis vastu rea konventsioone, mis keelustasid kaaperdamise, pantvangide võtmise ja terroristide
National Analysis of the Effectiveness of `Weberian' State Structures on Economic Growth." American Sociological Review 64: 748-765. Falk, Armin (2003). "Homo Oeconomicus versus Homo Reciprocans: Ansätze für ein neues Wirtschaftliches Leitbild?" Perspektiven der Wirtschaftspolitik 4(1): 141- 172. Heath, Peter, ed. (1974). The Philosopher's Alice. New York: St. Martin's Press. König, Klaus (2001). "Zum Governance-Begriff." In König, Klaus and Markus Adam, eds. Governance als entwicklungspolitischer Ansatz. Speyer: Forschungsinstitut für öffentliche Verwaltung: 1-9. Laux, Eberhard (1993). "Bürokratiekritik und Verwaltungsvereinfachung." In Vom Verwalten. Beiträge zur Staatsorganisation und zum Kommunalwesen. Baden- Baden: Nomos: 326-345. Manning, Nick (2000/2005). "The New Public Management & Its Legacy." At the "Administrative & Civil Service Reform" website at http://www1.worldbank
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid..................................................................................................................4 1.2Tekkepõhjused ja mehhanismid..................................................................................4 1.3Ravivõimalused.............................................................................................................5 1.4Ennetamine.........................
TALLINNA ÜLIKOOL Riigiteaduste instituut MUUDATUSTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Kodutöö Tallinn 2014 Herakleitos (vana Kreeka filosoof 535-475 e.k.) : "Muutus on üha olev ja kõike hõlmav." "Muutustes leiame oma eesmärgi." Selleks, et kiiresti areneval maailmaturul õnnestuda, tuleb organisatsioonidel muutuda. Vajadus muudatuste järele ei ole aga ärimaailmas eales olnud suurem kui praegu. Muudatused võivad olla kas oodatud või mitte oodatud, aga tänapäeval on nende vältimine võimatu. Muudatuste juhtimine peab sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist, hoolikat rakendamist, seiret ja konsultatsiooni ning selle kõige juures inimeste kaasamist protsesside mõjutamisse. Muudatus peab olema realistlik, saavutatav ja mingil viis...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika ob...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EESTI TEENINDUSKULTUUR Referaat Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. Teenindus Eestis............................................................................................................5 1.1. Probleemid Eesti teeninduses................................................................................. 5 1.2. Probleemide võimalikud põhjused Eesti teeninduskultuuris..................................5 1.3. Eesti teeninduse tugevused ja nõrkused................................................................. 6 2. Teeninduse kvaliteet Eestis nüüd ja varem....................................................................8 2.1. Teenindus Eesti NSV ajal..............................
Nende kanalite peale oli märgitud sadamad, mille kaudu toimub qitasakaalustamine - liigne yin või yang tuli välja lasta või puuduv osa sisse meelitada. Ei ole ühtki põhjust arvata, et akupunktuuri teoorias kirjeldatud energiakanalid ehk "meridiaanid" olemas oleksid, samas pole põhjust arvata et neid punkte poleks olemas. 11 Kasutatud kirjandus 1. O'Connor J & Bensky D (trans. & eds.) (1981). Acupuncture: A Comprehensive Text. Seattle, Washington: Eastland Press. 2. Ernst E, Pittler MH, Wider B, Boddy K. (2007). "Acupuncture: its evidence-base is changing". 3. Ernst, Edzard (2006-02). "Acupuncture - a critical analysis". Journal of Internal Medicine 4. Lao L, Hamilton GR, Fu J, Berman BM (2003). "Is acupuncture safe? A systematic review of case reports". Altern Ther Health Med 5. Chiu, M (1993). Chinese acupuncture and moxibustion. 6. Ma, K (1992)
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Õpetaja Marju Lauristin" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikats...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
