Vahetustega töö mõjud tervisele. (1)

Vahetustega töö mõjud tervisele- 10 -
MAINORI KÕRGKOOL
Rakenduspsühholoogia õppesuund
Personalijuhtimise eriala
Liis Peet
VAHETUSTEGA TÖÖ MÕJUD TERVISELE
Referaat
Tallinn, 2008

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
MEETODID 5
TULEMUSED 7
VIITED 10

SISSEJUHATUS

Kas töökoormuse muutus mõjutab väsimust regulaarses 12-tunnises vahetuses?
Baulki, Kandelaari, Lamondi, Roachi, Dawsoni ja Fletcheri artikkel toob välja juhtiva uuringu, mille sihiks oli otsene töökoormuse ja ja väsimuse vahelise suhte selgitamine identselt ajastatud 12- tunnistes vahetustes ning hinnata NASA -TLX-i usaldusväärsust, eriti kõrgelt muutuvas töökoormusega keskkonnas.
Uurimuse eesmärk oli kindlaks teha seos töökoormuse ja objektiivse/subjektiivse väsimuse vahel regulaarselt vahetuvas töögraafikus. Uurimusse olid kaasatud kakskümmend meessoost vahetustega töötajat metallisulatustehasest. Andmed koguti kahe nädala (14-ne päeva) jooksul, mil osalised jätkasid oma tavapärast töögraafikut ning –kohustusi. Kõrge ja madala töökoormusega vahetused olid eraldatud ning neid võrreldi. Jälgiti vasimuse kasvamise trendi koos suureneva töökoormusega. Subjektiivne väsimus oli märgatavalt kõrgem 12-tunnise öövahetuse lõpus (P edasiste uuringute läbiviimine on vajalik. 1
Väsimuse uuringud vahetustega töös on suuresti fokusseerunud vahetuse pikkusele ja ajastusele (vahetuse algus ja lõpp). Eriti 12-tunnise vahetusega süsteemi mõjudele2. Nendes on uuritud magamise võimalust, uneaja kvantiteeti ja kvaliteeti kui ka väsimust ja selle mõju tööülesannete sooritusele3. Kuigi üldiselt arvatakse, et töönädala nn kokkusurumisel ( pikemad tööpäevad, rohkem vabu päevi) on palju plusse, tähendab see siiski ka mõne tööstusharu puhul tihedamat ja pikemat kokkupuudet selliste töökeskkonna faktoritega nagu ohtlikud kemikaalid, muutuvad temperatuurid, kinnised ruumid või keskkonnad , mis nõuavad lisaks kaitseriietust või varustust ning muid isikukaitsevahendeid4.
Mõned uuringud on arvesse võtnud töökoormuse mõju väsimusele. Füüsilise töö koormuse mõõtmiseks on mitmeid psühholoogilisi muutujaid, kuigi need võivad olla pigem vaimse koormuse peegeldused5. Selliste meetmete ülevaatamine näitas, et taolised mõõtmisvahendid võivad olla väga head vaimse koormuse psühholoogilised indikaatorid, kuid need meetodid on keerulised ja kallid ning need on reaalses töös raskesti mõõdetavad. Isegi tehnoloogia arenguga viimase kahekümne aasta jooksul pole need teostatavaks saanud. On ka võimalus, et psühholoogilised meetodid mõõdavad tegelikult individuaalset reageerimist töökoormusele ja võimet hakkama saada6.
Kuna inimeste töö on üha rohkem kognitiivne , siis nimetatud mõõtevahendite tähtsus väheneb. Oluline on teha vahet füüsilisel ja vaimsel tööl ning ka teistel tööga seotud elementidel7. Seega on uuringud üritanud arendada usaldusväärset subjektiivse töökoormuse mõõdupuud.
Tööülesannete indeks (NASA-TLX) on töökoormuse hindamise vahend, mis arvestab tööülesannete erinevust osaliste vahel ja tööülesannete erinevust töökoormuse allikast8 . Seda on testitud erinevates eksperimentaalsetes olukordades, kaasaarvatud lennuoperatsioonid9, lennusimulatsioonid ja laboratoorsed eksperimendid . Nendesse eksperimentaalsetesse olukordadesse olid kaasatud ülesanded nagu valikuline reaktsiooni aeg, ebastabiilne jälgimine, peast arvutamine ja grammatiline korrektsus10.

MEETODID

Uuringus osalejateks olid kakskümmend messoost vahetustega töötajat vanuses 28-59 Austraalia metallisulatustöökojas. Nad olid vahetustega töötanud 13,4 (+/- 9,4) aastat. Kõik töötasid regulaarselt muutuvas 12-tunnises vahetuses. Töögraafik oli neil järgmine: kaks päeva tööl (07.00-19.00), kaks ööd tööl (19.00-07.00), millele järgnes neli vaba päeva. Vabatahtlikud täitsid üldise küsimustiku une ja muude terviseolukordade suhtes. Need, kes valiti uuringust osa võtma, andsid oma kirjaliku nõusoleku. Keegi ei saanud uuringu eest eraldi lisatasu. Uuringul oli University of South Australia ´s Human Research Ethics Commitee nõusolek. Uuring kestis 14 päeva, mille jooksul kõik osalejad jätkasid oma tavapärast tööd ja kohustusi ning tegid tulemusteste.
Tööliigid jagati kontrolltoa operatsioonideks ja üldiseks tehasetööks. Kontrolltoa ülesanded olid näiteks pidev jälgimine, töö arvuti ja tabelitega ning andmete kirja panemine . Üldiseks tehasetööks oli masinate kasutamine, metall -lehtede lõikamine, tõstukiga sõitmine jne. Kõigi töötüüpide puhul nõuti tehasetöötajatelt minimaalsete isikukaitsevahendite kandmist (tunked, terasninadega saapad, kiivrid ja prillid). Üldine tehasetöö nõudis lisakaitsevahendeid ( kindad , visiir, kapuuts ja respiraator).
Müratase oli üldiselt tavatöö tingimustes alla 85db, kuigi kindlates alades ulatus ta 140- 169db -ni. Temperatuurid kõikusid 60 C° (keskkonna üldine soojus )- 90 C° (kiirgav soojus).
Osalised märkisid üles enda väsimuse astme enne ja pärast igat vahetust kasutades selleks päevikut, mis sisaldas 7-punkist Samn-Perelli väsimuseskaalat11. 5-e minutilist teadvuse ärkveloleku testimiseks mõeldud ülesannet (psychomotor vigilance test- PVT192) kasutati, et hinnata tähelepanu vahetuse alguses, keskel ja lõpus12.
NASA-TLX-i kasutati töökoormuse hindamiseks vahetuse I ja II pooles .13
Tööaeg jaotati madala ja kõrge koormusega vahetusteks, mis defineeriti NASA-TLX-i vahetuse keskel ja lõpus hindamisel. Neid võrreldi siis subjektiivse väsimuse ja ärkveloleku ehk PVT (psychomotor vigilance test) tulemusega. NASA-TLX-i meetod, mida kasutati, oli kogu kaalutud töökoormus ja PVT mõõtudeks olid puhas reaktsiooniaeg ja eksimus.

TULEMUSED

Osalised täitsid NASA-TLX-i pidevalt ja järjekindlalt. 286-st võimalikust hindamisest tagastati 276 (vastamise protsent oli 96,5%). Puuduvad hindamised olid üldiselt põhjustatud tähtsatest tööülesannetest, mitte tahtmatusest koostööd teha. Et hinnata töökoormuse muutuse potensiaalseid mõjusid teiste meetodite suhtes, jagati vahetused üldise töökoormuse reitingu järgi kõrgeks (30-60) ja madalaks (0-30), ning neid võrreldi otseselt päevase ja öise vahetusega ja reitingutega vahetuse keskel ja lõpus T- teste kasutades.
Jälgiti üldist trendi, kus väsimus kasvas töökoormuse kasvades (vt joonist). See trend muutub märgatavaks 12-tunnise öövahetuse lõpus (P Selle uuringu eesmärgiks oli leida töökoormuse mõju objektiivsele/subjektiivsele väsimusele ning tuvastada NASA-TLX-i usaldatavus . Tulemused näitavad nõrka sidet töökoormuse ja väsimuse vahel, mis tuleb rohkem esile väsimuse kasvades. Suhtel töökoormuse ja väsimuse vahel, nagu ka see uuring näitab, võib olla mõjutusi väsimusriski juhtimiseks. Kuigi rohkem oleks vaja andmeid erinevatest organisatsioonitüüpidest, enne, kui kindlaid järeldusi saab tegeme hakata. Peame kaaluma , kas töökoormus mõjutab väsimust otseselt, pigem kui mõjutades indiviidi vastuvõtlikkust väsimusele.
Vastuste protsent töökoormuse hindamiseks oli NASA-TLX-i kasutades väga kõrge. See näitab, et subjektiivne töökoormuse uurimine sobib väliuuringuteks, kus organisatsiooni häirimine ja eksperimendi koorem osalistele peab olema minimaalne.
Joonis. Väsimus kasvab töökoormuse kasvades.

1. joonis – Keskmine subjektiivne väsimus madala vs kõrge töökoormusega vahetustes.
2. joonis – Keskmine reaktsiooniaeg madala vs kõrge töökoormusega vahetustes.
3. joonis – Keskmine PVT ajavahemik madala vs kõrge töökoormusega vahetustes.
KASUTATUD KIRJANDUS

Stuart D.Baulk, Katie J. Kandelaars, Nicole Lamond, Gregory D. Roach, Drew Dawson, Adam Fletcher. Does variation in workload affect fatigue in a regular 12- hour shift ? Sleep and Biological Rhythms; Jan2007, Vol.5 Issue 1, p74-77, 4p, 1 graph

VIITED

1 Sleep and Biological Rhytms 2007; 74-77. Stuart D.Baulk, Katie J. Kandelaars, Nicole Lamond, Gregory D. Roach, Drew Dawson, Adam Fletcher. Does variation in workload affect fatigue in a regular 12-hour shift system?
2 Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Smith L, Folkard S, Tucker P, Macdonald I. Work shift duration: a rewiew comparing eight hour and 12 hour shift systems. Occup. Environ. Med. 1998; 55: 217-29.
Lowden A, Kecklund G, Axelsson J, Åkerstedt T. Change from an 8-hour shift to a 12-hour shift, attitudes, sleep, sleepiness and performance . Scand J. Work Environ. Health 1998; 24: 69-75.
Tucker P, Smith L, Macdonald I, Folkard S. Distribution on rest days in 12-hour shift systems: impacts on health, well-being, and on-shift alertness. Occup. Environ. Med. 1999; 56: 206-14.
3Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Lowden A, Kecklund G, Axelsson J, Åkerstedt T. Change from an 8-hour shift to a 12-hour shift, attitudes, sleep, sleepiness and performance. Scand J. Work Environ. Health 1998; 24: 69-75.
Gillberg M. Subjective alertness and sleep quality in coneection with permanent 12-hour day and night shifts. Scand. J. Work Environ. Health. 1998; 24: 76-80.
4 Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Knauth P. The design of shift systems. Ergonomics 1993; 36: 1311-21.
Pollock C, Cross R, Taylor P. Influences of 12 versus 8 hour shiftwork on injury patterns . International Ergonomics Association: Ergonomie de Lieux de Travail 1994; 5: 19-21.
5 Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Hancock PA, Meshkati N, Robertson MM. Psychological reflections of mental workload. Aviat. Space Environ. Med. 1985; 56: 1110-14.
6
Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Ursin H, Ursin R. Psychological indicators of mental workload. In: Moray N, ed. Mental Workload: Its Theory and measurement. Plenum Press: New York , 1979; 394-365.
7
Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Myrtek M, Deutschmann- Janicke E, Strohmaier H et al. Physical , mental, emotional, and subjective workload components in train drivers . Ergonomics 1994; 37: 1195-203.
8
Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Hart S, Staveland L. Development of the NASA-TLX ( Task Load Indeks): results of empirical, theoretical research. In: Hancock P, Meshkati S, eds. Human Mental Workload. Elsevier: Amsterdam , 1987; 138-183.
9
Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Hart SG, Hauser JR. In- flight application of three pilot workload measurement techniques. Aviat. Space Environ. Med. 1987; 58: 402-10.
10
Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Liu Y, Wickens CD. Mental workload and cocnitive task automaticity: an evaluation of subjective and time estimation metrics. Ergonomics 1994; 37: 1843-54.
11
Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Samn SW, Perelli LP. Estimating Aircrew Fatigue: a Technique with Application of Airlift Operations. USAF School of Aerospace Medicine: Brooks AFB, 1982. Technical report SAM-TR-82-21.
12
Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Dinges DF, Powell JW. Microcomputer analyses of performance on a portable, simple visual RT task during sustained operations. Behav. Res. Methods. Instrum. Comput. 1985; 17: 652-5.
13
Sleep and Biological Rhytms 2007, cit Hart S, Staveland L, Development of the NASA-TLX (Task Load Indeks): results of empirical, theoretical research. In: Hancock P, Meshkati S, eds. Human Mental Workload. Elsevier: Amsterdam, 1987; 139-183.