Shilha berberi keel (0)

Shilha berberi keel
Sissejuhatus
Shilha keelt kõneletakse peamiselt Põhja-Aafrika riikides nagu Morokkos, Tuneesias ja Alzeerias. Keelt räägib kuskil 3 890 000 inimest. Keel on berberi perekonnast ning kuulub afroaasia keelkonda. Keel on üldkasutuses igalpool meedias ja ka igapäevaelus, kuigi tavaliselt kõnelevad rohkem mehed. Mainima aga peaks, et keel pole ametlikult kuskil kasutuses ei Morokkos kui teistes riikides. Kirjutatakse araabia tähestikuga aga ka vahest ladina. Keel on tähtis osa moslemielu usulistes tegevustes.
Fonoloogia/ Foneetika
Võrreldes eesti keelega on shilha keelel väga vähe täishäälikuid,eesti keelel 9, seal 4. Suurim vahe on siiski see, et berberi keeles ei esine diftonge. Põhjuseks on see, et Shilha berberi keeles on palju suurema kasutusega kaashäälikud.
Shilha keeles on väga rikas konsonandisüsteem, sisaldades 32 foneemi. Võrreldes eesti keele 22 konsonandiga, on shilha keeles 33.
Joonis: konsonandid shilha keeles( http://aboutworldlanguages.com/tachelhit )
Eesti keeles pole huulhäälikuid, mida berberi keeles on viis, hammashäälikuid, mida berberi keeles on kolm. Eristuvad ka kas öeldakse pehme või kõva suulaega ning kurgunibuga. Erinevalt teiste afro-asiaatkeeltest, ei ole Shilha berberi keel toonikeel. Paljud häälikud tekivad sügaval kurgus nagu d ja z. Täishäälikud ja kaashäälikud võivad ka jagada hääldust, sõltuvalt pikkusest.
klusiilid ehk sulghäälikud on häälikud, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult
frikatiivid ehk ahtushäälikud on konsonant , mille moodustamisel on õhutakistus osaline
afrikaadid on keele süsteemis ühele foneemile vastavad häälikud, mis algavad sulghäälikuna ning lähevad sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks
nasaalid ehk ninahäälikud on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina
tremulandid ehk konsonandid, mille puhul pannakse häälduselund vibreerima
lateraalid ehk külghäälikud on konsonandid, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt
poolvokaalid ehk siirdehäälikud on konsonandid, mida hääldatakse vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata
Eesti keeles on 9 täishäälikut ja 36 diftongi, millest 28 on iseloomulikud eesti keelele. /y, ø, ɤ, æ/ esinevad ainult esimestes silpides. Teised vokaalid (/i, u, e, o, ɑ/) võivad esineda nii esialgsetes kui teistes silpides. /o/ esineb teistes silpides ainult nimedes ja laenusõnades. Täishäälikud võivad olla nii lühikesed kui ka pikad. Diftongid on oma olemuselt alati pikad ning nende puhul ning esineb alati kaks supersegmantaalset pikkust.
Morfoloogia
Nimisõnad
Nimisõnad saab jaotada kolme tüüpi: prefiksiga nimisõnad, prefiksita nimisõnad ning inkorporeerimata nimisõnad.
Prefiksiga nimisõnu esineb keeles kõige rohkem. Jaotatakse veel meessoo ja naissoo vahel, ainsuse ja mitmuse ning markeeritus.
Nominaalsel prefiksil puudub semantiline sisu vaid koosneb ühest või kahest elemendist: sooline prefiks ja/või vokaalne prefiks. Naissoost ainsusega sõnad võivad omada soolist suffiksi.
Nt: nimisõna tazdwit( mesilane ) omab naissoolist prefiksi t-, ja vokaalset prefiksi a- ning naissooline suffiksi -t.
Prefiksita sõnad on kõige haruldasemad. Paljud sõnad on kollektiivid ja muude arvuliste seostega sõnad. Prefiksita sõnadele tuuakse juurde mitmuse vorm kirjutades ette id, nt. Id lagar “jaamad”
Korporeerimata nimisõnad tulenevad araabia keelest ning säilitavad araabia keele morfoloogilised reeglid, kuid on ka erandeid . Araabia keele naissoo -a lõpp asendatakse -t sufiksiga.
Eesti keeles on nimisõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ja arv. Käändeid on eesti keeles neliteist ja grammatilisi arve kaks(ainsus ja mitmus ). Lauses võivad nimisõnad esineda aluse ja sihitisena, kuid ka määruse ja sihitistena. Nimisõnade jaotusel kasutatakse ka alaliike : üldnimed ja alanimed. Üldnimed jaotatakse sisu järgi:
1)abstraksed või konkreetsed asjad nt armastus vs mesilane. Vastanduvus toimub tajutatavuse järgi.
2)elus või eluta nt kass vs tool
3)jaotavad ja jaotamatud nt vesi vs laud. Vastandus toimub sisu homogeensuse alusel – homogeense sisuga on jaotatavad ja mittehomogeense sisuga jaotamatud sõnad. Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks.
Asesõnad
Asesõnad jaotatakse kolme leeri: iseseisvad, suffiksiga ning otsene. Nendest tuletatakse veel kaudne ning possessiv.
Iseseisvaid asesõnu kasutatakse rõhu tekitamiseks.
Joonis: asesõnad shilha keeles
Eesti keeles jaotatakse asesõnad selle alusel, mis sõna nad asendavad. Prosubstantiivid viitavad esemetele, isikutele ja nähtustele nt mina, sina, tema, igaüks. Proadjektiivid viitavad omadustele nt selline, säärane, too. Pronumeraalid viitab hulgale nt mitu, mitmes.
Verbid
Shilha verbid on on kombinatsioon PNG afiksist. Verbid jaotatakse kolmeks: imperatiivid , indikatiivid ja subjektsioonid. Verbidel esinevad käänded ja pöörded. Käändeid on neli.
Imperatiivid on markeerimata ning ainsuses, markeeritud pannakse mitmusesse sooliselt.
Verbid järgivad arvu, sugu ja markeeringut nimisõnast.
Eesti keeles jaotatakse verbid morfoloogiliselt viieks: pööre, tegumood , aeg, kõneviis, kõneliik. Kõik viis ei saa kunagi ühes tegusõnavõrmis esineda. Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja sõnavormi süntaktiliste kasutusvõimaluste poolest jagunevad tegusõnavormid finiitseteks ja infiniitseteks. Pöördeline ehk  finiitne vorm võib lauses esineda öeldisena või kuuluda öeldise koosseisu.
Numeraalid
Shilha berberi keeles on kasutusel araabia numbrid . Päritud kardinaalne numbrisüsteem sisaldab kümme arvulist numeraali, mis on ikka kasutusel ning kolm numeraalest nimisõna, mida ei kasutata enam. On ka määramata arv, mis morfoloogiliselt ja süntaktiliselt on kujundatud ühikumbritega, mis tähendab "mitu, palju" või "kui palju?"
Eesti keeles jaotatakse numeraalid põhiarvõnadeks, järgarvsõnadeks ning murdarvsõnadeks. Põhiarvsõnad vastavad küsimusele mitu? nt kolm või tuhat . Esinevad tavaliselt nimisõnade ees ning võivad esineda koos asesõnaga. Järgarvsõnad vastavad küsimusele mitmes? nt kümnes. Süntaktiliselt need sarnanevad omadussõnadega. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Süntaktiliselt käituvad järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Murdarvsõnad vastavad küsimusele mitmendik ? Nt neli viiendikku. Kõiki neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks.
Prepositsioonid
Prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava  noomenifraasi ees. 
Prepostisioone jaotatakse kolmeks:need, mis on enne nimisõna või demostratiivset asesõna
need, mis on indikatiivse suffiksiga
need, mis on sõltumatud.
Vorm on nimisõna eelsel ja demostratiivsetel asesõnadel peaaegu alati samaväärne, välja arvatud datiivse preposiooni I’ga.
Eesti keeles on eessõnu vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki ( randa ), ilma (emata), kuni (metsani), läbi (udu), mööda (tänavat).
Kokkuvõte
Shilha berberi keel kuulub afroaasia keelkonda ning seda kõneleb 3 890 000 inimest. Võrreldes eesti keelega, on selle fonoloogia väga erinev, sest palju rohkem kasutatakse kaashäälikuid täishäälikute asemel. Ei esine ka diftonge, kuid paljud häälikud tekivad sügaval kurgus. Nimisõnade jaotus on arvu arvestamisega sarnane, aga suffikside ja prefikside arvestamine jääb puudu. Asesõnade jaotusel arvestatakse eesti keeles sisu, shilha berberi keeles grammatikat. Eesti keeles jaotatakse verbid viieks, shilha keeles kolmeks. Numeraalid märgitakse mõlemas keeles araabia numbritega aga arvsõnad jaotatakse eesti keeles kolmeks ja shilha keeles kaheks morfoloogia ja süntaktika põhjal. Prepositsioone kasutatakse shilha keeles oluliselt rohkem ning on jaotatud kolmeks.
Viited
https://www.ethnologue.com/language/sh i
https://www.britannica.com/topic/Amazigh-languages
https://encyclopedieberbere.revues.org/2514
Ross, Jaan; Lehiste, Ilse (2001)
Lewis , M. Paul et al., eds. (2015)
Erelt, Mati; Erelt, Tiiu ; Ross, Kristiina, Eesti keele käsiraamat (2007)
Hallap, Valmen, Sõnaliikide piirimailt. – Keel ja Kirjandus 1984, 1, 30–40.