SIDUR, DIFERENTSIAAL, PEAÜLEKANNE (0)

SIDUR , DIFERENTSIAAL , PEAÜLEKANNE
LABORATOORNE TÖÖ
Õppeaines: JÕUÕLEKANNE III
Tallinn 2018
SISUKORD
1. SIDUR..............................................................................................................................................3
2. PEAÜLEKANNE.............................................................................................................................5
3. DIFERENTSIAAL….......................................................................................................................6
4. POOLTELG …..................................................................................................................................7
5. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................8
1. SIDUR
Siduri ülesandeks on mootori pöördemomendi ülekandmine jõuülekandele. Siduri abil saab jõuülekande lahutada ajutiselt mootorist või käiguvahetuseks. Sidur koosneb sidurikettast või ketastest, võllist, siduri korvist, survelaagrist, lahutukäpast, hoorattast, ketaste hõõrdkatetest ja asub siduri kojas. Kõige suuremad koormused toimuvadki jõuülekandes siduril. Seega peab see hästi vastu pidama . Valed võtted ja loomulik kulumine vähendavad siduri tööiga oluliselt. Näiteks pidevalt jalga asjatult siduril hoides . Siduri ajami vabakäik on vajalik siduriketta libisemise vältimiseks ja et survelaager ei veaks kaasa. See kahandab selle eluiga. Siduri vedru survejõud on tavaliselt 5 KN. Meie labori arvutused on läbi viidud 8 KN.
Et sidur oleks vastupidav ja õige suurusega, on vajalik arvutus. Labori käigus arvutasime välja friktsioonikatete pindala ja siduri ülekantava pöördemomendi pildil oleva sidurikettaga siduril.
PILT1. AP RACING FIESTA R5 EVO SIDURIKETAS
Arvestasime hõõrdeteguriks 0,40
Vedru survejõud 8 BAR= 800000 Pa
Surumispindala läbimõõt 100 mm. = 7850mm2
Hõõrdkatete arv Z=4
Siduriketta friktsioonkatete pindala leidmine
Ringi pindala oleks πr2=26577mm2
r1=92mm. ja r2=65mm.
Friktsiooni enda pindala sellest oleks 13310 mm2
Kuna friktsioon ei ole rõnga kujuline vaid on 4. Võrdseks osaks võrdsete vahedega, siis
13310/2=6655 mm2 ketta külg.
1 ketas =13310 mm2 ja 2 ketast kokku 26620 mm2
Siduri ülekantav pöördemoment
F=P*S=7850*0,8=6280N
24mm/43mm =1/2 suhe seega,
F1/F2=l2/l1=6280N/X=24/43 X=11251N Sellise jõuga surutakse siduriketast vastu hooratast.
r1=92mm. ja r2=65mm.
rm=2/3 *922*652/92*652=79,3mm. See on siduriketta keskmine hõõrderaadius
Siduri ülekantava momendi leiame:
Mk= 11251*0,0793*0,4*4= 1427 Nm
Kuna friktsioonikate antud kettal ei olnud päris tavapärane, siis võiks selle siduri ülekantava momendi jagada kahega. Seega võiks selle siduri arvutuslik ülekantav moment olla 713 Nm.
Reaalselt antud siduriketta ülekandemomendi ja selle võimaliku arvutusvea saame võttes AP Racing Fiesta R5 Evo maksimaalse pöördemomendi mis on 460 Nm kiirusel 4500 p / min. ja korrutame tulemuse varuteguri 1,4-ga. Ehk siis 460*1,4= 644 Nm. Arvutusviga on 69 Nm. [1]
2. PEAÜLEKANNE
Ülekande arv on mootori ja ratta täispöörde suhe, mitu pööret peab mootor tegema, et ratas teeks ühe täispöörde.
Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90° ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. Esiveolistel (FWD) sõidukitel on käigukast kombineeritud esireduktor ja diferentsiaal ning veovõllid lähevad diferentsiaalist otse ratasteni. Nelikveolistel sõidukitel kannab esireduktoriga kombineeritud diferentsiaal vahekastist tuleva kardaani pöördemomendi veovõllide abil ratasteni, muutes selle suunda 90° ning võimendades ülekannet. Tänapäeval on kasutusel hüpoidülekanded. Hüpoidülekande vedav koonushammasratas on reduktori suurest hammasratta tsentrist allpool võimaldades ruumi kokkuhoidu ja madalamat kliirensit. Vedav ja veetav hammasratas on omavahel pidevalt libisevas liikumises. Sellised reduktorid on seestpoolt õlitatud ja ette on nähtud kasutamiseks tagasillas hüpoidülekannetes API GL-5/GL-4 transmissiooniõli.[2]
Hüpoidülekande hambumist reguleeritakse reguleerseibidega, need paigaldatakse juba tehases õige reguleeringuga koonuslaagrite taha telgsuse stabiilsuse tagamiseks. Eestpoolt sisendvõlli koonilise sisendhammasratta laagri eelpingu reguleeritakse kindla momendiga silindrilise vahepuksi deformeerimise teel.
PILT 2. HÜPOIDÜLEKANNE [3] PILT 3. VW LT 46 HÜPOIDÜLEKANNE
3. DIFERENTSIAAL
Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks. See võimaldab pööret ilma, et pööramissuuna väline rehv peaks suurema pööramisraadiuse tõttu lohisema. Samuti jagab õige momendi ühe ratta libedale sattumisel. Diferentsiaalide teostused on erinevad.
Piiratud libisemisega diferentsiaal (LSD) on diferentsiaali tüüp, mis võimaldab selle kahel väljundvõllil pöörelda erinevatel kiirustel, kuid piirab nende kahe võlli maksimaalset erinevust. Lisaks on veel olemas lamellsiduritega diferentsiaalilukustus, elektrooniline diferentsiaalilukustus (EDS), aktiivne diferentsiaal, torsen diferentsiaal. [5]
PILT 4 TORSEN [4]
4. POOLTELG
Poolteljed kannavad autol pöördemomenti diferentsiaalilt ratastele, võimaldades sealjuures vertikaalset liikuda . Pooltelg ise koosneb välimisest kuulühendusest, sisemisest kuulühendusest, võllist, kaitsekummidest ja on seestpoolt kuulliigendeid määriva molübdeeni baasil toodetud määrdega täidetud. Kuna vedrustuse liikumisega koos peaks pooltelg pidevalt pikitelgselt pikenema ja lühenema on see tagatud pooltelje sisemise otsa ehk tripoidühendusega. Tripoidi sees saab pooltelg pikeneda ja lüheneda kuni 55mm telgsuunaliselt. Välimisel pooltelje kuulühendusel on teine eesmärk – saab pöörata pooltelje nurka olulisemalt suurema nurga alla. Seepärast on need ka kiiremini kuluvad. Mõningad autotootjad kasutavad ka tagasillas reduktori poolses kuulühendustes tripoidi kui on tegemist tagasilla või nelikveolise autoga.
PILT 5. POOLTELG
5. VIIDATUD ALLIKAD
[1] Cers Performance, ˶ Ford Fiesta R5 Evo,̏ [Võrgumaterjal]. Available : https://cersperformance.com/cers-portfolio/ford-fiesta-r5-evo-trida-2/ . [Kasutatud 12. november, 2018 ].
[2] Ladu 24, ˶Addinol GH 75W-90,̏ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ladu24.ee/kemikaalid/mitmesugused%C3%B5lid,transmisooni%C3%B5lid,0,1/456367/addinol-gh-75w-90-1l . [Kasutatud 12. november, 2018].
[3] Machine Design, ˶What`s the Difference Between Spur, Helical, Bevel and Worm Gears,̏ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.machinedesign.com/whats-difference-between/what-s-difference-between-spur-helical-bevel-and-worm-gears . [Kasutatud 12. november, 2018].
[4] Gillcad3d, ˶Torsen Differential ,̏ [Võrgumaterjal]. Available:
http://gillcad3d.blogspot.com/2012/08/torsen-differential.html . [Kasutatud 12. november, 2018].
[5] H. Alalooga jt Tõlk-d, L. Abo jt Toim-d, Autonduse käsiraamat, Tallinn: Autoerialade Kirjandus OÜ, 2014, p. 731.