Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism (11)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Elektrostaatika-alalisvool ja elektromagnetism #1 Elektrostaatika-alalisvool ja elektromagnetism #2 Elektrostaatika-alalisvool ja elektromagnetism #3 Elektrostaatika-alalisvool ja elektromagnetism #4 Elektrostaatika-alalisvool ja elektromagnetism #5 Elektrostaatika-alalisvool ja elektromagnetism #6 Elektrostaatika-alalisvool ja elektromagnetism #7 Elektrostaatika-alalisvool ja elektromagnetism #8 Elektrostaatika-alalisvool ja elektromagnetism #9 Elektrostaatika-alalisvool ja elektromagnetism #10 Elektrostaatika-alalisvool ja elektromagnetism #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 635 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
pdf

Seadused ja Mõisted

2 i q C 2 q 2 asukohas. Laetud juhi energia: W = = = (q- juhi laeng, - potentsiaal, C- 2 2 2C mahtuvus). Elektrivälja energiatihedus isotroopses dielektrikus (dielektrilise läbitavusega r r dW 0 E 2 E D ): w = = = . dV 2 2 II. Alalisvool Kui juhis tekitada elektriväli, siis lisandub laengukandjate korrapäratule soojusliikumisele nende suunatud liikumine. Sellisel juhul kandub läbi vaadeldava pinna nullist erinev summaarne laeng, st tekib elektrivool. Elektrivoolu iseloomustatakse: dq - voolutugevusega I = - ajaühikus läbi vaadeldava pinna kanduva laengu dt q

Füüsika ii
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

10.8d Gaussi teoreemi teine rakendus: lõpmata suure, ühtlaselt laetud tasandi poolt tekitatud elektriväli 11. ELEKTRIVÄLI AINETES 11.1 Elektrilise dipooli mõiste 11.2 Dielektriku polarisatsioon 11.3 Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus 11.4 Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks dielektrilises keskkonnas 11.5 Elektriväli juhtides 11.6 Juhi mahtuvus. Kondensaator 11.7 Laengute süsteemi ja elektrivälja energia 12. ALALISVOOL 12.1 Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus 12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14

Füüsika
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool. Suurused: · Voolutugevus ­ I (A) · Voolutihedus - juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus - j (A/m) · Pinge ­ U (V) · Elektromotoorjõud ­ (V) · Takistus ­ R ( ) · Eritakistus ­ ( * m) · Ohm'i seadus ja Joule'-Lenz'i seadus (rakendamine!). Ohm'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega. See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist

Füüsika
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool. Suurused: · Voolutugevus ­ I (A) · Voolutihedus - juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus - j (A/m) · Pinge ­ U (V) · Elektromotoorjõud ­ (V) · Takistus ­ R ( ) · Eritakistus ­ ( * m) · Ohm'i seadus ja Joule'-Lenz'i seadus (rakendamine!). Ohm'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega. See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist

Füüsika
thumbnail
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm ­ interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm ­ tuumaosakeste vahel; nõrk vm ­ tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun

Füüsika II
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine..................................................................................................................33 7.1. Ühtlane sirgliikumine..........................................................................................33 7.2. Mitteühtlane sirgliikumine .................................................................................34 7.3. Vedelike voolamine.......

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami

Füüsika



Lisainfo

Põhjalik konspekt.

Meedia

Kommentaarid (11)

Madis1512 profiilipilt
Madis1512: ok.. gümnaasiumi jaoks liiga palju materjale
22:49 17-01-2012
karl225 profiilipilt
karl225: korralik ja põhjalik, tänud
21:55 27-09-2010
madkri profiilipilt
madkri: Väga hea. Selline paras.
18:57 23-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun