MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED (0)

MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED
2016
Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid , taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt.
Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes . Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud , loomad, taimed ja kivid, ..., pilved , aasta- ja kellaajad , tähed ja planeedid . Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001)
Teine artikkel käsitleb maastikku pigem teaduslikumas suunas: nimelt geograafilises mõttes ja sellest tuletades eraldada inimest ja ühiskonda tuginedes teoreetilis-metodoloogilistele aspektidele. Käsitledes maastikku, kui geograafia uurimisobjekti on autor rõhutanud mõistete tähtsust: „Maastiku- uurimine on seotud laiemate teadusfilosoofiliste küsimustega, mis suunavad meie ja teiste arusaamu maastikust. Mõisted on olulised vahendid, mille abil on võimalik arutada ontoloogilisi küsimusi olemise mõistest ja selle põhilist iseloomu elamise raamides.“ (Jauhiainen 2001) Läbi autori silmade on kirjeldatud ka maastiku uurimise suundi Eestis. Põhiliselt on need seotud kultuurigeograafilise lähenemisega konstruktivistlikud, poststrukturalistlikud, feministlikud ja postkolonialistlikud tõlgendused maastikust. „Kaasaegse geograafia olukorda iseloomustab mitmete, isegi vastandlike lähenemisviiside samaaegne esinemine.“ (Jauhiainen 2001) Autor mainib ka artikli lõpus, et Eestis on vaja uusi lähenemisviise , et maastiku-uurimine areneks ka edaspidi.
Kolmandas artiklis juurdleb autor kolme erineva vaatevinkli üle: 1) maastik on vaateväli ehk peisaaz , mis ümbritseb vaatajat; 2) maastik on suvalist taksonoomilist järku looduslik-territoriaalne kompleks ning 3) maastik on konkreetset taksonoomilist järku looduslik-territoriaalne kompleks paigastiku ja maastikulise rajooni vahel. Kergesti oli tema jaoks mõista esimest määratlust ning ka teine määratlus väikese mööndustega. Kolmanda määratlusega autor rahul ei ole ja kahleb selles sügavalt: „ Maastiku kolmas määratlus tundub üsna suvalise ja spekulatiivsena ning ilmselt sõltub sellest, kes vaatab.“ ( Kont 2001) Samuti rõhutab autor mitu korda sellele, kui spetsiifiline ning detailne on maastikuökoloogiline uurimistöö. „Tänapäeva geograafia üks edulisemaid arendusi võiks olla maastikuteaduse kõige positiivsema osa lähendamine maastikuökoloogiale ning selle käigus ja kaudu loodus- ja ühiskonnageograafia omavaheline läbipõimumine.“ (Kont 2001)
Neljas artikkel pajatab alguses autori enda taustast ja sellest, kuidas maastik tema jaoks tähenduse sai. Artiklis toob autor palju kujundlikke näiteid, et enda vaateid paremini selgitada: „ Kultuurmaastik on nagu koer justkui oleks elusolend, aga kodustatud, ja kaelarihmaga.“ (Oja 2001) Tihti võrdleb autor ennast ka geomorfoloogilise vaatlejana ning kuidas nende silmis kõik väga lihtne on. Tema arvates on palju keerulisem, kui maastikku inimlikult vaadata. „Looduse olemasolu enamasti ei eitata, küll aga ei ole selle nurga alt maastik ja loodus samaväärsed. Võimaliku seletusena on pakutud, et maastik on loodus, mida inimene tajub .“ (Oja 2001)
Viiendas artiklis toetub autor arheoloogiale ja seletab ka seda mitmes erinevas tähenduses. Ta toob välja kaks maastikuarheoloogia suunda, mis on üksteisega tihedalt seotud. Üheks on maastik, kui keskkond ja teiseks maastik, kui süsteem. Hiljem mainib ta ka veel kahte teist suunda, milleks on maastik, kui võim ja kogemus. Põhjalikult on seletatud ka sellest, mis on kultuurmaastik ja kuidas on see seotud inimkultuuriga. Kokkuvõttes on autor enda seisukohalt mõtteliselt jaganud kultuurmaastiku kolmeks osaks. “Otseselt religioonist ja ideoloogiast laiemalt on põhjustatud nn. rituaalne maastik, ..., Võimu ja omandisuhete baasil on kujunenud nn. sotsiaalne maastik, ..., Kultuurmaastike kolmas komponent on agraarmaastik.“ (Lang 2001)
Edasi tegelen välisartiklitega ja püüan neist selgust ja nende käsitlusest aru saada.
Esimene artikkel „From 3D landscape visualization to environmental simulation: The contribution of sound to the perception of virtual environments“ tugineb visuaalsele keskkonnale uurides heli tajuga 3D maastiku kujutamist. Uurimisega selgus, et heli võib olla tõhus vahend maastiku kujutamisel. (Lindquist, Lange, Kang 2016)
Teises artiklis „ Integrated landscape management for agriculture , rural livelihoods, and ecosystem conservation: An assessment of experience from Latin America and the Caribbean “ on juttu uuringust, mis iseloomustab integreeritud maastikku Ladina Ameerikas ja Kariibi mere saartel. Rõhutades sellele, kuidas erinevaid vahendeid, meetodeid, lähenemisi või strateegiaid rakendada. Räägitakse maastiku multifonktsionaalsusest ja kuidas seda tõhusalt kasutada. (Estrada-Carmona, Hart , DeClerck, Harvey, Milder 2014)
Kolmas artikkel „Landscape as medium and method for synthesis in urban ecological design“ seletab, kuidas nähtav maastik võib tunduda nii tavaline, et nende tõelist potentsiaali on eiratud või pole lihtsalt tähele pandud. Leitakse, et õppides maastiku erinevaid funktsioone rakendades võib leida linnadele ökoloogilisemaid disaine. (Nassauer 2012)
Neljandas artiklis „A network approach to assessing social capacity for landscape planning : The case of fire- prone forests in Oregon , USA“ käsitletakse põhiliselt metsaga maastikke. Kuidas suured ja intensiivsed metsatulekahjud võivad maastikku muuta ja kuidas seda ära hoida või taastada. Uuriti erinevaid riskitegureid ja milliste organisatsioonide koostööl saaks maastikke kaitsta. (Fischer, Vance-Borland, Jasny, Grimm , Charnley 2016)
Viiendas artiklis „Research productivity and utilization in landscape architecture “ kasutatakse maastikku kui uurimisobjekti. Uurimistööde hoiakud ja käsitlemised maastiku kohta ja nende kastutamine arhitektuuris. (Milburn, Brown 2016)
Kõik artiklid olid küllaltki erinevad ja omamoodi väljavaadetega. Autorid käsitlesid maastikku erinevalt ning ühiseid jooni artiklites oli vähe. Kuid kokku sai väge hea ülevaate maastiku kujutamisest teiste inimeste silmade läbi. Autorid toetusid enda valitud käsitlusele, sest see oli neile ja nende tegevusega seotud alale omane. Erinevatele erialadele on vaja erinevaid käsitlusi.
Kokkuvõttes võiksin rahule jääda kõikide Eesti autorite arvamustega, kuid siiski tekitasid need erinevaid arusaamu ja mõtteid. Esimene artikkel jäi minu jaoks kohati arusaamatuks ja liiga filosofeerivaks. “Maastik on meie ümber ja meie sees nagu jumal, täiesti lihtsalt, otse ja nii harilikult, et me ise seda enamasti ei teagi.“ (Luik 2001) Teine artikkel jällegi oli liiga teaduslik ja võhikule raskem lugeda. Kasutatud oli palju raskeid geograafilisi mõisteid. Kolmandas artiklis rõhutas autor, kuidas tema arvates on õige ja, et nii peaks ka olema. Paraku kõiki tema vaatenurki ma ei jaganud. Neljas artikkel oli minu jaoks kõige sümpaatsem ja kergesti mõistetavam. Oli väga huvitav lugeda ja väga illustratiivselt kirjeldatud. Nõustun tema öelduga: „Kui ühtne maastikuteadus üldse olemas on, peab tal olema objekt.“ (Oja 2001) ning ka: „Maastik ongi loodus, seesama kruusahunnikute kompleks koos neil kasvava võsaga.“ (Oja 2001) Viienda artikli arheoloogiline käsitlus minu jaoks nii põnev polnud, kuid ka väga suuri vastuväiteid ei osanud tuua.
Välisartiklid olid väga mahukad ja kirjeldasid väga erinevaid maastiku käsitlemise viise. Teemad olid väga põhjalikud ja oli kasutatud palju teaduslikke fakte. Artiklid olid hästi kirjutatud, kuid palju jäi ka keelebarjääri taha kinni.
Võrreldes Eesti ja välisartikleid, oli tunda suuri erinevusi. Käsitlused olid väga erinevad ja kasutusalad suured. Küll oli Eesti artikleid kergem lugada ja mõista, kuid siiski tundusid välisartiklid uuenduslikumad ja teaduslikumad.
Kasutatud allikad
Luik, V., 2001, Mis on maastik? Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 7.
Jauhiainen, J.S., 2001, Maastiku uuema ühiskonnageograafilise lähenemise aspektist. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 22-29
Kont, A., 2001, Maastik maastikuteaduses ja maastikuökoloogias. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 50-52
Oja, T., 2001, Maastikuteaduse objektist. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 53-56
Lang, V., 2001, Maastik ja kultuurmaastik arheoloogias. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 77-82
Lindquist, M; Lange, E; Kang, J., 2016, From 3D landscape visualization to environmental simulation: The contribution of sound to the perception of virtual environments. In: Nassauer, J.I; Xiang, W.-N.(Eds.) Landscape and Urban Planning: An International Journal of Landscape Science, Planning and Design, vol 148, Elsevier B.V., Amsterdam, pp 216-231
Estrada-Carmona, N; Hart, A.K; DeClerck, F.A.J; Harvey, C.A; Milder, J.C., 2014, Integrated landscape management for agriculture, rural livelihoods, and ecosystem conservation: An assessment of experience from Latin America and the Caribbean. In: Nassauer, J.I; Xiang, W.-N.(Eds.) Landscape and Urban Planning: An International Journal of Landscape Science, Planning and Design, vol 129, Elsevier B.V., Amsterdam, pp 1-11
Nassauer, J.I., 2012, Landscape as medium and method for synthesis in urban ecological design. In: Nassauer, J.I; Xiang, W.-N.(Eds.) Landscape and Urban Planning: An International Journal of Landscape Science, Planning and Design, vol 106, Elsevier B.V., Amsterdam, pp 221-229
Fischer, A.P; Vance-Borland, K; Jasny, L; Grimm, K.E; Charnley, S., 2016, A network approach to assessing social capacity for landscape planning: The case of fire-prone forests in Oregon, USA. In: Nassauer, J.I; Xiang, W.-N.(Eds.) Landscape and Urban Planning: An International Journal of Landscape Science, Planning and Design, vol 147, Elsevier B.V., Amsterdam, pp 18-27
Milburn, L.A.S; Brown, R.D., 2016, Research productivity and utilization in landscape architecture. In: Nassauer, J.I; Xiang, W.-N.(Eds.) Landscape and Urban Planning: An International Journal of Landscape Science, Planning and Design, vol 147, Elsevier B.V., Amsterdam, pp 71-77