BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang
Kes on minu konkurendid? Tunne väga hästi toodet(-id), mille kohta reklaamtekste kirjutad. Reklaamteksti koostamisel jälgi: Tekst selge, lihtne, üheselt mõistetav Laused lihtsad ja suhteliselt lühikesed Ära kasuta keerulist sõnastust, see ei kutsu lugema Kasuta argisõnu, väldi erialast terminoloogiat Ära liialda võõrsõnadega, eriti mis on vähetuntud Keskendu olulisele, tähtsale Väldi ebaolulisi detaile Ära kasuta: Sobimatuid võrdlusi Halvustavat suhtumist konkurendi analoogsesse tootesse, eriti seoses võrdlustega Loosungeid ja hüüdlaused Agressiivset ja pealesurutud suhtlemist Nn. kõige-tulevikku Ära kiida ennast, see võib mõjuda koomilisena Sõnakordused Kasuta: Sõbralikku ja neutraalset tooni Tekst olgu loomulik Head sõnastust
Näiteks ei saa 3-aastane laps mäletada asju, mida ta pole ise kogenud või tajunud, samuti pole tal võimalik neist rääkida ning ka mõelda saab vaid neist nähtustest, mida on tajutud. Tähelepanu on paljude kognitiivsete ülesannete teerajajaks. Tähelepanu kui keskendumine nõuab kahe vastuolulise oskuse omandamist- võime koondada tähelepanu olulistele ümbritsevatele teguritele ja pidada käsilolevat tegevust kõige tähtsamaks; võime ignoreerida paljusid ebaolulisi ärritajaid. Valikulise tähelepanu areng algab sünnist ja seda lihvitakse kogu varase lapseea vältel . Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest ja nähtustest. Taju on võime avastada ümbritsevas keskkonnas olevaid sündmusi, selle eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikpildi loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. Tajud arenevad valdavat praktilistes tegevustes.
JPG Õendustegevus · Õendust - hoolitsev suhe/olukord, esineb side ja mure · Hoolimine kõige aluseks - annab võimaluse anda/saada abi · Õenduse teadus = moraalne kunst, eetika, vastutustunne. · Õendustegevus= elukogemustele põhinev hoolitsus ja õpingud http://www.frplegal.com/wp-content/uploads/2013/06/Nursing-h · Taustakogemused teatud olukorra suhtes puuduvad · raskusi eristada olulisi ja ebaolulisi aspekte · Õenduse õpilased http://74.220.219.56/~nursetop/wp- content/uploads/2011/06/benner_original1.jpg · üldiselt aksepteeritav tegevus · kõige olulisematele aspektidele · elukogemused · mentori juhendused · juhinduvad reeglitest · keskenduvad ülesande täitmisele · kõige kesksem-töömustrite äratundmise algus · oskab määrata eiratavaid aspekte · loob uusi reegleid · viib ellu vanu reegleid
väärtuseid. Nüüdisaegse maailma ajakirjandusel on rohkelt positiivseid ja negatiivseid külgi. Üks tähtis aspekt meedia arengu valdkonnas on sõnavabadus, kuid samuti võib inimeste maine sõnavabadusega kergelt kahjustada saada. Teabevahendajad pakuvad mitmekesist kvaliteetmeediat, mis aitavad inimestel elus paremini toime tulla, kõrgeid eesmärke püstitada ning neid saavutada. Meedia kajastab palju ebaolulisi ning esteetilisi väärtussüsteeme, mida tegelikult eluks vaja ei lähe, seetõttu tuleb igaühel valida informatsioonist endale vajalik. Meedia on kõikehaarav ning mõjutab oluliselt inimesi.
armastavad väga mängida ning lõbusalt aega veeta. Kaasa aitab muidugi ka vanemate ja teiste lähedaste vähene aeg nende jaoks tööd on palju ning peale pikka ja kurnavat tööpäeva ei jaksata veel lisaks mingite põngerjatega jännata. Mängude seas on populaarsed ka igasugused teleja mälumängud. Lisaks mängudele armastatakse sageli ka lugeda nii nimetatud kurioosumi veerge ja muid seesuguseid suhteliselt ebaolulisi, kuid samas väga huvitavaid ning naljakaid uudiseid. Samuti on suure lugejaskonnaga erinevad seltskonna, naiste ja meesteajakirjad. Inimesed on juba loomult uudishimulikud ning tahavad teada kuidas elavad oma elu kuulsused ja muud meedialemmikloomad. Praegusel ajal on reporterite uudishimu lausa piiritu. Uurivate reporterite puhul on see väga kiiduväärt omadussee on ju ikkagi nende töö, kuid nõnda nimetatud kollased ajakirjanikud ei tunne tihti piire ning
Vali üks: a. Tellimuse täitmise muutuvkulud b. Tellimuse täitmiseks vajalike põhitööliste töötasu c. Ühe ühiku tootmise piirkulu d. Tellimuse täitmise inkrementaalkulu; Küsimus 5 Küsimuse tekst "Kas osta või ise teha" tüüpi ülesannete lahendamisel eelistatakse kasutada kogukulusid, mitte aga ühiku kohta tulevaid kulusid. Põhjuseks on Vali üks: a. ühiku kohta tulevad kulud võivad sisaldada ebaolulisi kulusid b. ükski eeltoodud variant ei sobi c. ühiku kohta tulevad kulud võivad olla klalkuleeritud erinevate mahtude baasil d. kõik eeltoodud variandid on õiged Küsimus 6 Küsimuse tekst Oletame, et tootmise püsikulud ei muutu. Otsustamaks, kas plaanivälisel tellimusel rakendada erihinda, tuleb võrrelda Vali üks: a. müügitulu eeldatavat muutumist muutuvkulude eeldatava muutumisega b. brutokasumi eeldatavat muutumist tellimusega ja ilma c
Otse- ja kaudkulude eristamine ei ole ühene. See sõltub vaadeldavast objektist (toode, toodete grupp, tegevus jne.). 6 KULUDE MÕISTE JA LIIGID Seos juhtimisotsustega Mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud · Juhitavad kulud on sellised, mille suurust juht saab oma tegevusega kujundada. Juhitamatud kulud ei ole antud juhi võimkonnas kontrollitavad. Olulised ja ebaolulised kulud Juhtimisotsuste tegemisel ignoreeritakse ebaolulisi kulusid, mis on: Alternatiivide jaoks ühesugused Juba tehtud, st pöördumatud Nt varade soetamisel tehtud amortisatsioonikulud 7 KULUDE LIIGITAMINE. Majandusteoreetiline seisukoht Loobumiskulu e alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele. Nt loodushoiu alternatiivkulu Pöördumatud kulud (sunk costs) on
filmis. Humbert annab talle raha ja lahkub, ta jätab Lolita igaveseks. Ta läheb ja otsib üles Quilty. Kui Quilty näeb teda relvaga, läheb ta närvi. Ja nad lähevad kaklema. Lõpuks tapab ta Quilty. Ning ta läheb vangi, kus ta sureb. Romaan ,,Lolita" oli väga huvitav aga kirjeldusi oli üpris palju ja selle tõttu ka raske lugeda. Ikkagi lugesin üpris kiiresti läbi. Lõpp oli huvitav ja alguses oli liiga palju ebaolulisi asju. Aga ma vaatasin ka filmi, mis oli väga hästi tehtud. See oli 1997 nda aasta film, kus mängisid Humbert Humbertit Jeremy Irons, Lolitat Dominique Swain ja Charlotte Haze Melanie Griffith. Näitlejad olid head ja mängisid selle filmi mõtte välja. Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.org www.google.ee
Erinevalt paljudest kaasaegsetest ajaviitekirjanduse autoritest peab ta kinni zanri klassikalistest normidest: teos põhineb toimepandud kuriteol, süüdlasena kõne alla tulevaid tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale. Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga). Vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie. Tema trikkide kollektsioon lugeja altvedamiseks näib olevat ammendamatu. Seejuures jääb lõpp alati loogiliseks ja tundub saladuse ainuvõimaliku lahendusena. Agatha Christie jutuvestjana ja intriigipunujana on nii valdav, et varju jäävad teose
või vähemalt suhtleb Kasutujuhuga selle täitmise mingis punktis. Kuidas (mille järgi) antakse tegutsejale nimi? Rolli nimega Kuidas saadakse kätte (tegutsejate poolt otseselt käivitatavad) põhikasutusjuhud ja nende nimed? Mis (milline sõna) peab kasutusjuhu nimes kindlasti sisalduma? Mis on mudel? Reaalse maailma piiritletud osa, esmärgipärane lihtsustatud esitus, esmärgipärane, keskendub olulisele, peidab ebaolulisi detaile, vähendab keerukust, sageli abstraheerib. Tooge mõned näited mudelite kohta? mänguauto, mat. valem või võrrandisüsteem, geograafiline kaart, filmi stsenaarium, tarkvara kood/prototüüp Milliseid erinevaid mudelitüüpe oskate nimetada? Tekstiline,graafiline, füüsiline, tarkvara Miks on hea (kasulik) osata modelleerida? Meid ümbritsev (looduslik/tehislik) (äri/IT) maailm kipub olema keeruline,
suureks rühmaks ennekõike häirepildi sarnasuse alusel. (Allik jt, 2002: 243-244). 3 SKISOFREENIA Skisofreenia on üks huvitavamaid nii ilukirjanduses kui ka rahva ettekujutuses vaimuhaiguse prototüübiks kujunenud häire. See nimetus tähendab kreeka keeles midagi vaimu lõhestamise taolist ja seda ta ka on. Vaimselt lõhestatud on maailma tunnetamine, tahte- ja tundeelu ning suhted. Skisofreenia mõtlemine on seosetu, hüpleb ühelt teemalt teisele, katkeb. Inimene ei suuda maha suruda ebaolulisi mõtteseoseid ega väljaspoolt tulevaid asjasse mittepuutuvaid stiimuleid. Võib öelda ka nii, et skisofreeniahoo ajal on valikuline tähelepanu häirunud, inimene näeb ja kuuleb liiga palju. Võimatu on eristada taju kujutlusest, seetõttu ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole need on meelepetted ehk hallutsinatsioonid. Sellises reaalsuseks saanud maailmas olla on väga arusaamatu ja hirmutav
Ära sea endale ise piire! 80:20 mõtteviis. Statistika ükskõik milliselt elualalt näitab, et 80% inimese ajast, vahenditest, ressurssidest kulutatakse asjadele, millega saavutatakse oodatust ainult 20%. Ja vastupidi 20% aja-, jõu- ja ressursikuluga saadakse 80% tulemustest. Idee on lihtne: tuleb selgitada välja see ülioluline 20%, mis määrab meie edukuse ja heaolu. Õpi tuvastama neid mõnesid tõepoolest tähtsaid parajasti aset leidvaid asju ja eirama suurt hulka ebaolulisi. 80:20 printsiibi mõistmine ning kasutamine õiges suunas võimaldab meil muuta oma elu, oma firmat, oma ühiskonda. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 5 MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu) ETTEVÕTE KASUM
Ära sea endale ise piire! 80:20 mõtteviis. Statistika ükskõik milliselt elualalt näitab, et 80% inimese ajast, vahenditest, ressurssidest kulutatakse asjadele, millega saavutatakse oodatust ainult 20%. Ja vastupidi – 20% aja-, jõu- ja ressursikuluga saadakse 80% tulemustest. Idee on lihtne: tuleb selgitada välja see ülioluline 20%, mis määrab meie edukuse ja heaolu. Õpi tuvastama neid mõnesid tõepoolest tähtsaid parajasti aset leidvaid asju ja eirama suurt hulka ebaolulisi. 80:20 printsiibi mõistmine ning kasutamine õiges suunas võimaldab meil muuta oma elu, oma firmat, oma ühiskonda. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 5 MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu) ETTEVÕTE KASUM
tegelasi peab olema alla kümne, kus juures tõeline süüdlane peab ilmuma tegevustikku juba raamatu alguses, mitte aga viimastel lehekülgedel, kus antakse lahendus. Detektiivi poolt avastatavad faktid peab autor teatama ka lugejale (detektiiv ei tohi saada telegramme, mida ta paljutähendava ilmega loeb ning kaminas põletab, reetmata lugejale nende sisu). Samuti pole klassikalises kriminaalromaanis lubatud esitada lahenduse suhtes ebaolulisi fakte (kui näiteks detektiiv leiab ohvri taskust rongipileti, siis peab sellel olema otsene seos sooritatud kuriteoga). Ja vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie. Tema trikkide kollektsioon lugeja altvedamiseks näib olevat ammendamatu. Seejuures jääb lõpp alati loogiliseks ja tundub saladuse ainuvõimaliku lahendusena. Agatha Christie jutuvestjana ja
aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. Biheivioristid püüavad õppimist kirjeldada läbi tegevuse (stiimul - reaktsioon) puudutamata sealjuures mõtlemisprotsesse. Õppimine tasustamise vahendusel oli ja on äärmiselt oluline, aga kui sobivaid käitumisviise omandatakse ainult sellega, et keegi tasustab õigeid reageeringuid, peaksid inimesed läbi katsetama tohutul hulgal sobimatuid ja ebaolulisi variante, leidmaks lõpuks need, mis pälvivad teiste heakskiitu. Kui kaugele me sellisel juhul enda arengutasemega jõuaksime? Arvatavasti mitte algklassiõpilase tasemest kaugemale. Ilmselge, et inimesed, puutudes kokku uute esemete või situatsioonidega käituvad viisil, mida nad on kusagil juba näinud või näevad teisi sarnastes situatsioonides tegemas. Seega jätavad inimesed uusi käitumisviise meelde/õpivad igasuguse välise tasustamiseta (Skinner - õppimise
Kui sa püüad suhelda kellegagi, kes on sinu suhtes vaenulik ja tige, siis: * Tee kõigepealt iseendale selgeks, mida sa tahad saavutada. Loetelu peaks sisaldama: 1. Sellist vestlust, kus välditakse konfrontatsiooni. 2. Mõlema poole meelest õiglast lahendust. 3. Sellist suhet, kus vaenulikkust enam pole. 4. Olukorda, kus on võimalik selgelt suhelda. * Kõige olulisem: ära lase ennast kaasa tõmmata argumentidest, eriti kui need puudutavad ebaolulisi punkte või neid on raske objektiivselt mõõta. Kui keegi püüab sind seda tüüpi argumendiga siduda, siis: 1. Kuula, kuid ära vaidle detailide üle. 2. Vasta hoopis laiemates kategooriates, väljenda oma soovi konflikt lahendada, paku lahendus, mis on mõlemale kasulik, vii jutt teemale, mis üldiselt parem on. * Demagoogiliste argumentide vahetamise vältimiseks ütle kohe vestluse algul selgelt välja, mis selle vestluse eesmärk on. Selleks: 1
Mittestatsionaarne: (need kolm komponendid ei ole konstantsed) – rea algus ja lõpp on erinevad, reas on sees trend. Stat. keskväärtused: tuleb elimineerida trend, diferentsid tuleb võtta või koostada mudelit jääkliikmete baasil (aga on palju subjektiivseid momente, seega pigem kasutada diferentside võtmist). Peame leidma mingi vahendit, mis võtab alla hajuvust: 1) logaritmid 2) indeksid 7. Mis juhtub mudeliga ja f-statistikuga, kui mudelis on liiga palju ebaolulisi muutujaid; Kirjeldatuse tase võib küll hea olla, aga mudeli statistiline olulisus võib oluliselt madal olla. F- statistik hakkab suurenema ja seega muutub mudel ebaolulisemaks. Mudel on statistiliselt oluline kui F-statistik on < 0,05. 8. Box-jenkinsi meetod; Sellisel juhul koosneb mudeli konstrueerimine neljast põhietapist: 1) mudeli (või mudelite) identifitseerimine; Identifitseerimisetapil valitakse ARIMA mudelite hulgast mudeli konkreetne tüüp, mis peaks
Eetiline uudis järgib nõudeid, mis seostuvad kindlate valdkondade või reporteritöö eri viisidega: • Arvestab kuriteouudistes inimese privaatsusega ega süüdista inimesi. • Väldib uudise muutumist reklaamiks majanduslugudes. • Ei esita vaatlusuudises kuuldusi vaatluste pähe ja jääb sündmustes pealtvaatajaks. • Annab täppisuudistes teada, kuidas uudise aluseks olevad uuringud on tehtud. • Ei aja segi lühiuudised ja eelteateid. • Ei arenda ebaolulisi uudiseid. • Ei kasuta eeluudist oma laiskuse varjamiseks. Reporteritöö • Eetiline ajakirjanik tunneb oma valdkonda, ei avalda kontrollimatuid fakte, valib uudiseid uudisväärtuse, mitte kõhutunde järgi. • Eetiline ajakirjanik on vahendaja, mitte mõjutaja. • Eetiline ajakirjanik teadvustab endale oma tundeid ja eelarvamusi ning kontrollib, et need ei sega teda reporteritöös.
Sellises taotluses võib eristada kahte liiki võimu taotlemist: 1. Sisuline võim on sellel,kes toob rohkem infot sisulist vestlust vestlusesse 2. Valdavalt valitseb üldiselt see, kes toob rohkem kõnet räägib palju. Üksteise mõjutamine on vestluse kontroll ja teiste vestluse juhtimine. Ideaalne oleks olukord kui vestlejatel on võrdõiguslikud õigused ja kohustused. Hea vestlus läheb iseenesest edasi. Hea vestlus ei sisalda ebaolulisi asju aga see mida keegi peab ebaoluliseks, sellest võib rääkida. Võimuvõte vastastikuses vestluses on kui inimene arvab, et ainult tema seisukoht on õige ning ironiseerib teiste kogemusi." Naerab välja ". Kui kõik vaataksid ainult oma mätta otsast oleks üldise kompromissi leidmine ilmvõimatu. Empaatiline vestlus on võime panna oma asi momendiks riiulile ja astuda teise maailma, kui seda ei juhtu tekkib olukord, kus üks on alistaja ja teine alistatav. Alistataval kaob ära
patogeeni sekundaarse hyphae levik naaberrakkudele. · Surface mature appresoria kokkuvarisemine initiates rakusisest ramification of secondary nakkuse rakusisest ramification hyphae 72 hpi-l. · In contrast, susceptible taimedes näitas palju madalamat kasvu SNARE geenide expression levels võrreldes resistantsete taimedega. · The mock inoculated resistentsetes (R-M) ja tundlikes taimedes (S-M), patogeeni surve puudumisel, näitas ebaolulisi muutusi expression profiiilides. Olulised erinevused SNARE geenide väljendis resistantsete mock ja nakatunute koostoimete, tundlike mock ja nakatunute koostoimete, ning resistentsete nakatunute ja tundlike nakatunute koostoimete vahel, olid arvutatud kasutades Ct väärtusi kui P 0.01. · T-väärtused (tabel 5) näitasid olulist erinevust kriitilisest t väärtusest (4.604), seega näidates significant alterations target geenide väljendis maximum expression juures ja implicate
Raamatupidamine on valdkond, mis on tugiteenus, kust saadakse finantsinfot. Otseselt raamatupidamise tööga tulu ei teeni (ttü teenib koolituse eest tulu). Raamatupidamine on vajalik ka siis kui tulu ei teenita(ettevõte on pankrotis), kuid raamatupidamisarvestus peab olema korras kuni firma likvideerimiseni. Avalikustamise printsiip – kogu informatsioon, mis võiks mõjutada infotarbijat, tuleb avalikustada. Olulisuse printsiip – ebaolulisi/väheolulisi arvestusobjekte võib arvestada lihtsustatult; infot, mis on ebaoluline võib kirja panemata jätta. Kustutuskumm maksab u 2 eurot. Kestab nt aasta ehk mõni sent kuus. Seega see kulu on ebaolulise maksumusega, selle arvestamisest tekiks liigne kulu. Ebaolulise maksumuse piir on iga äriettevõtte enda otsustada, rakendatakse konservatiivsuse printsiipi. Oluline on selline aruandeinfo, mis võib mõjutada infotarbijate majandusotsuseid.
mõtlemisprotsesse. · Õppimine tasustamise vahendusel oli ja on äärmiselt oluline, aga kui sobivaid käitumisviise omandatakse ainult sellega, et keegi tasustab õigeid reageeringuid, peaksid inimesed läbi katsetama tohutul hulgal sobimatuid ja ebaolulisi variante, leidmaks lõpuks need, mis pälvivad teiste heakskiitu. Kui kaugele me sellisel juhul enda arengutasemega jõuaksime? Arvatavasti mitte algklassiõpilase tasemest kaugemale. · Ilmselge, et inimesed, puutudes kokku uute esemete või situatsioonidega käituvad viisil, mida nad on kusagil juba näinud või näevad teisi sarnastes situatsioonides tegemas. Seega jätavad inimesed uusi käitumisviise meelde/õpivad igasuguse välise tasustamiseta
Anna mulle kõik sõidukid! Anna kõik veesõidukid! Anna kõik paadid! (valikuks mootorpaat, purjepaat, laev, auto, lennuk, rong); rühmitusaluste iseseisev leidmine (Vaata mis/kes ei sobi teiste hulka!) ja põhjendamine (Miks sa nii arvad?). Oluline on rühmitada samu objekte eri viisil (nnt loomad, kes elavad metsas; loomad, kes oskavad ronida) · Mõistatus ülesanded: täiskasvanu kirjeldab objekti või nähtust, kasutades/lisades omadussõnu, olulisi ja ebaolulisi tunnuseid väljendavaid sõnu järk- järgult (nt Arva ära kellest ma räägin! Tal on neli jalga, saba, ta on karvane, elab kodus, püüab hiiri). Näidise alusel koostab laps ise selliseid "mõistatusi". Koostada võib otsimiskuulutusi kadunud loomade leidmiseks ja kuulutuste alusel sobivaid loomi otsida. Kui 3-4aastase lapse puhul on sõnatähendamise arendamise puhul oluline tajukujutluse loomine praktilises tegevuses või näitvahendite abil, siis 5aastaste lastega võimaldab
7. Mis on intelligentsete süsteemide loomise aluseks? Kas intelligentsete süsteemidega on eetiline tegemist teha? Loomise aluseks on: inimlik huvi, vajadused ja erinevate teadus- ja tehnikaharude (IT, geneetika, nanotehnoloogia, sotsiaalpsühholoogia jt) areng. 8. Nimetage mõni valdkond, kus intelligentsete süsteemide rakendamine lahendaks olulisi ülesandeid. Milles seisneb siin süsteemi "intelligentsus"? Valdkond, kus lahendatakse ebaolulisi või mõttetuid ülesandeid? Mida lahendatakse rohkem? Näiteks lühima teekonna otsimine tööle sõites, arvestades liiklusolukorda (waze). Intelligentsus seisneb selles, et inimene mõtleb oma kogemuste põhjal kuid süsteem suudaks leida lühima tee. 9. Nimetage mõni intelligentne süsteem, mis sõltub maailma mudelist. Kujutlusvõime? 10. Mille poolest on inimese käitumine ning arutlus erinev tehissüsteemide omast?
(Kliinikum, 2011) 7 1. Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia Skisofreenia on üks huvitavamaid ja nii ilukirjanduses kui ka rahva ettekujutuses vaimuhaiguse prototüübiks kujunenud häire. See nimetus tähendab kreeka keeles midagi vaimu lõhestumise taolist ja seda ta ka on. Skisofreenne mõtlemine on seosetu, hüpleb ühelt teemalt teisele, katkeb. Inimene ei suuda maha suruda ebaolulisi mõtteseoseid ega väljaspoolt tulenevaid asjasse mittepuutuvaid stiimuleid. Skisofreenia korral on kõige suurem mõjutegur pärilik eelsoodumus. Võib öelda ka nii, et skisofreeniahoo ajal on valikuline tähelepanu häirunud, inimene näeb ja kuuleb liiga palju. Võimatu on eristada taju kujutlusest, seetõttu ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole - need on meelepetteid ehk hallutsinatsioonid
probleemi ei saa lahenda ilma, kui me teame, mis on põhjus kui me ei saa täpselt aru milles probleem on- nt väikeettevõtte (töötajad ei ole tulemuslikud) peame hakkama uurima, milline on ideaal ( kuidas peaksid asjad olema) Mis on ideaal? - peame hakkama kirjeldama KÕIKI olulisi karakteristikute (omaduste) kaudu (ideaal kohvik) KÕIK OLULISED KARAKTERISTIKUD TULEB ÜLES LEIDA- ideaal peab olema võimalikult täielik, kõiki olulisi karakteristikuid on vaja arvesse võtta, ebaolulisi karakteristikuid pole vaja arvesse võtta Kuidas tuvastada olulisi karakteristikuid? - vaatepunktide paljusus- kui vaatab ühte asja ühest vaatepunktist siis ei saa aru kõiki karakteristikuid (püramiidi joonistamine), tuleb vaadata igast nurgast, ülevalt ja alt jne ning erinevatest seisukohtadest karakteristikutele tuleb anda koefitsendid (kui tähtsad need karakteristikud on)
vastuhelgist lõuendil. · Silmad olid helepruunid, kollaka varjundiga, nägemine terav. · Käed deformeerunud - reuma oli kõveraks painutanud liigesed: surunud pöidla vastu peopesa, ülejäänud sõrmed randme suunas. · Ta pidas end maalikunsti töömeheks, kustutas sõnavarast sõna ,,kunstnik". · Renoiri jaoks ei olnud tähtsaid ega tähtsusetuid sündmusi, suuri ega väikseid kunstnikke, olulisi või ebaolulisi avastusi. · Renoirile oli elu väga meeldiv seisund, mille iga etapp oli täis imepäraseid avastusi. · Jeani vanavanemate majas nipsasju polnud. · Kui keegi pere lastest haigestus, jäi kogu elu majas seisma. · Auguste joonistas pidevalt oma vihiku äärtele. · Charles Leray ameti poolest graveerija, illustreeris mitmeid raamatuid ja tegi kaastööd moelehtedele. · Auguste oli väga tugev solfedzos, tal oli ilus õrn bariton. · Süütute kaev
5. Kasutada vähe lauselühendeid. 6. Vältida kiilsõnu ja kiillauseid. 7. Panna kõrvallause pealause järele. 8. Vältida pikki rindlauseid. Otsida sõnu ja ja aga ning panna nende ette punkt. Vältida semikoolonit ja mõttekriipsu ning kasutada ainult koma, koolonit ja jutumärke. Tihedus ja ökonoomsus – uudis peab olema nii lühike kui võimalik. Reporterid kirjutavad pikalt, sest nad unustavad, kellele nad kirjutavad; kujundavad ebaolulisi teemasid ja detaile; loo organiseerimine. Teksti organiseerimine 1. Teha selgeks, mis on loo tuum ja koguda infot tuuma kohta. 2. Tuleb kirjutada selgeks kujundatud mõte – redigeerida. 3. Mis pole vajalik, on kahjulik. 4. Mõttekordusi mitte kasutada. 5. Reporter ei pea tegema lugeja eest järeldusi. 6. Uudis ei salli kõrvalpõikeid. Sõna ja lause 1. Tuleb kasutada igapäevaseid sõnu, mis on lühemad kui haruldased sõnad. 2
-kirjendile. Bilansikirjete sisu : Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aeganõudvamalt rahaks muudetavad varad. Kuid maailmas esineb ka riike, kus bilanss koostatakse likviidsuse kasvamise järjekorras, kus esmalt on esitatud kõige vähem likviidsemad varad ja neile järgnevad kogema likviidsustasemega varad
Mõned nõuanded: · Nimeta asju õigete nimedega, aga mitte näiteks "kõik see kohutav" võib tekitada naises tunde, nagu oleks ta midagi häbiväärset teinud · Ära süüdista näiteks "Miks ta siis tarvitas alkoholi". Mõjub naisele süüdistavalt. Naine ei ole süüdi vägivalda ei saa millegagi õigustada · Ära kahtle tema ütlustes, näiteks "Kas sa mäletad ikka õigesti?" · Ära tähtsusta ebaolulisi pisiasju ("Kas Toyota tagaistmele mahub ikka tõesti 3 inimest?") · Ära hoidu enda säästmise eesmärgil kogu loo kohta küsimast see on oluline osa paranemisprotsessis · Ära anna hinnanguid väldi vastumeelsuse ja vastikustunde väljendamist kirjeldatud sündmuste vastu püüad vältida enda kannatusi, kuid ei aita naist · Nõustajas võib tekkida viha ja soov kurjategijale kätte maksta või ta muutub
4. Bilansikirjete sisu Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aega nõudvamalt rahaks muudetavad varad. 5. Varade ja kohustiste lühi- ja pikaajaline eristamine Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks
sisaldub: (+) osaplaanide (madalamate tasandite) eesmärgid on kooskõlas omavahel ja · tulevase tegutsemise mõtteline "läbimängimine" (soovitavalt mudelitel); üldiste (terviku) eesmärkidega · erinevate tegutsemisalternatiivide hindamine ehk "kaalumine" ja (-) võidakse "alla" anda ebareaalseid ja ebaolulisi plaaninäitajaid · alternatiivide vahel valiku tegemine. B) progressiivne plaanimine toimub "alt üles", algab madalaimalt tasemelt, Planeerimisel määratakse otsused, mis tuleb teha, et teatud sündmused toimuksid või järgnevatel kõrgematel tasanditel võetakse need kokku ning koordineeritakse.
esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul (vt VÕS § 17 lg-d 1-3). 57. Mis on nõustumus? Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (VÕS §20 lg1) 58. Kuidas käsitletakse pakkumusega võrreldes olulisi muutusi sisaldavat nõustumust? Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldavat vastust pakkumusele loetakse pakkumuse tagasilükkamiseks ja samal ajal uueks pakkumuseks. Ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus loetakse aga nõustumuseks, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet (vt VÕS § 21 lg-d 1 ja 2). Milliseid muudatusi lugeda olulisteks ja milliseid mitte, seda tuleb igal konkreetsel juhul eraldi otsustada. 59. Millised on nõustumuse hilinemise õiguslikud tagajärjed?
Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Muudatustega nõustumus Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Pakkumusega võrreldes ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus on nõustumus, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet. Kui pakkumuses ja nõustumuses viidatakse tüüptingimustele, mis on omavahel vastuolus, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatut. Hilinenud nõustumus
bilanss; kasumiaruanne ; rahavoogude aruanne; omakapitali muutuste aruanne; lisad (RTJ 2, 2011, §6). 15 Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Lisades võib esitada bilansikirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. (RTJ 2, 2011, §10) Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Lisades võib esitada kasumiaruande kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. (RTJ 2, 2011, §21). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja
lõpetama. Samas ei ole küsijal õigus seda reeglit kuritarvitada ning katkestada vastajat olulise mõtte edastamisel. Ja veel: reeglid ei keela teemasse mittepuutuvate küsimuste esitamist. Kui vastaja saab selle põhjendusega küsimustele vastamisest keelduda, võivad jaatajatel paljud tegelikult olulised küsimused jääda vastuseta. Teiseks on küsitlusaja kasutamine küsija enda otsustada, reeglid ei sätesta ka kohustust aega lõpuni kasutada, nii et ebaolulisi küsimusi võib küsida küll. Kõige olulisem asi ristküsitluste kohta on see, et kohtunik ei võta seal öeldut arvesse enne, kui see on ka mõnes kõnes välja toodud ,,oponendid tunnistasid ristküsitluses, et ,,..." ". Seetõttu pole ristküsitluseks valmistumiseks eriti mõtet mõtlemisaega kulutada, kõned on ristküsitlusest palju olulisemad. Esimene eitaja (E1) Esimese eitaja ülesandeks on esitada kogu oma poole kaasus. Vaatame seda järgnevalt osade kaupa. 1
majandustegevuse iseloomu tõttu) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. (Lisa 1) Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi.
Kultuurilises mõttes on väärtuslikeim materjal raamatu 222 fotot, millest mõned küll ilmuvad juba mitmendat korda. Siiski ei arva autor, et teos oleks pidanud kirjutatama rangelt akademismi vaimus kuid mingi süstemaatiline kord peab olema igas teoses. Teadusliku tööna ei küündi see raamat hea põhikooli referaadi tasemelegi.Valitud kroonikaformaat ei suuda end tõestada ja ei ole sellise raamatu puhul asjalik, samuti ei suudeta selle sees eristada ebaolulisi sündmusi olulistest. 14 Väljatoodud ajaleheartiklid oleks pidanud laiali harutama sellisel viisil, et välja pidanuks tooma ainult olulise fakti ning ülejäänud teksti lisadesse panema. Raamatu panemine ajalistesse raamidesse, ei ole Luksi meelest samuti hea, sest oleks saanud kokku võtta terve pungi ajaloo ilma mahu erilise suurenemiseta. Pigem nimetatakse seda infokillukestega pildiraamatuks
(näiteks tuhandetes vääringu ühikutes). (SME IFRS 3.23 (d), (e)). BILANSS Üldreeglid 10. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 12 nimetatud raamatupidamiskohustuslane) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Lisades võib esitada bilansikirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. 11. Käesoleva juhendi lisas 1 on toodud tabel bilansikirjete selgitusega, mis sisaldab ühtlasi ülevaadet erinevate bilansis kajastavate objektide arvestuspõhimõtete kohta 3 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes ning viiteid teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust.
primitiivseid kultuure Antropoloogia panused ajaloouurimisse: ☼ pakkus uusi uurimisteemad, pikendab ajalugu traditsioonilisi küsimusi ☼ empiiriline võrdlus:luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus, rituaalid jne). ☼ inimelu organiseerimisvormid, kingivahetus ☼ andis ajaloolastele mõista, et isegi tavaline ja primitiivne asi on tähtis Frank Ankersmit ☼ väikesed asjad on ka tähtsad, võib uurida ebaolulisi sündmusi, kuid kui neid analüüsida, siis võib teha olulisi kokkuvõteid minevikust Ajaloolise antropoloogia kriitika ☼ ebavõrdne dialoog:ajaloolased ammutavad märksa enam antropoloogidelt, kui vastupidi. Säilinud on ajaloolaste institutsionaalne ülimuslikkus ajaloolises antropoloogias ☼ ajaloolaste laenud antropoloogias on sageli ebakriitilised ja piiratud; ei arvestata piisavalt algset konteksti ja piirdutakse n-ö moemõistete laenamisega ☼ 1960-70
Bilansi võrrand on järgmine: VARAD=KOHUSTUSED+ OMAKAPITAL Pea Sa seda hästi meeles kindla kuupäeva seisuga! Ei ole olemas bilanssi aastaks 2009, vaid on bilanss 31.12.2009 seisuga selle päeva varade, kohustuste ja omakapitali hetkeolukord. Bilansiskeemi leiad EV Raamatupidamise seaduse lisast. Bilansi paremaks lugemiseks võib bilansikirjete alaliigendusi esitada majandusaasta aruande lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eks igaühe jaoks on oluline/mitteoluline erinev, tee oma valik lähtudes numbrite suurusjärkudest. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Alati pead arvestama sellega, et bilanss on majandusaasta aruande ühe osana avalik informatsioon, mida potentsiaalsed kliendid ja partnerid võivad uurida.
esile nii tegelaste tunded kui tegevuse. Lumememmelugu 3 Palliloos toob laps esile lahenduse ning Vanatädilugu 2 viitab tulemusele, mis on pildil näha. Vahendamata jutustused Vanatädiloos annab laps verbaalselt märku, Tuvilugu 2 et jutt on lõppenud. Tuviloos puudub Pallilugu 2 kokkuvõte. Lapse oskus jutustust lõpetada on areneval tasemel. Teemaarendus. Laura jutustus on Vahendatud jutustused valdavalt teemakohane, kuid lisatud on Lumememmelugu 2 ebaolulisi detaile või rõhutatud Vanatädilugu 1 vähemolulisi tegevusi. Jutustuses esineb Vahendamata jutustused mõttelünki, mis takistavad teksti mõistmist. Tuvilugu 1 Sündmused on üldjuhul loogiliselt Pallilugu 2 järjestatud, kuid teemaarendus on vähedetailne. Vanatädi ja tuvi jutustuses on jutustuse teemat raske mõista, kuna põhisündmust puudutavat infot on ära jäetud. Antud valdkonnas on Laura
päev mitmesugustes reklaamides. (Aava 2003: 85) Joseph Goebells, Hitleri propagandaminister, oli öelnud: „Kui sa ütled piisavalt suure vale ja jääd seda pidevalt kordama, hakkavad inimesed lõpuks seda uskuma (Think Exist).“ Kõnekujundid on sõnade ja väljendite kasutamine ülekantud, piltlikus tähenduses (Aava 2003: 85). Epiteet on kaunistav, kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust, tunnust, kõneleja emotsionaalset suhtumist (Aava 2003: 85). Epiteete kasutades saab ebaolulisi detaile või sündmusi suureks puhuda (Aava 2003: 85). Demagoogi sõnakasutuse järgi võib vaadata, mis on tema eesmärgiks, kas demagoogi sõnavõtt on ähvardav või hoopis siiras ning kuidas see sobitub meie endi maailmavaadetega. Võrdlus tähendab kahe erineva objekti kõrvutamist ning sarnaste tunnuste väljatoomist. Võrdluse tunneb ära sidesõnade „kui“, „nagu“, „otsekui“ järgi. Võrdlus on vägagi tõhus demagoogiline võte, millega saab kujundada erinevaid hoiakuid
Paanikahoo ajal katkestab inimene tavaliselt käimas oleva tegevuse ning nii öelda põgeneb situatsioonist. Sagedased ja ettearvamatud paanikahood põhjustavad hirmu üksinda jäämise või avalikesse kohtadesse mineku ees. 112. Mis on häiritud skisofreenia puhul? Skisofreenia puhul on häiritud mõtlemine, maailma tunnetamine, tahte- ja tundeelu ning suhted. Skisofreeniahaige mõtlemine on seosetu, hüplev, katkev. Ta ei suuda maha suruda ebaolulisi mõtteseoseid, tema valikuline tähelepanu on häiritud, inimene näeb ja kuuleb liiga palju, ei erista taju kujutlusest. Sagedasti esinevad hallutsinatsioonid ja luulumõtted (ebaloogilised eksiveendumused, mida ei õnnestu kummutada). Skisofreenia all kannatava inimese emotsioonid on sageli lamedad ja olukorraga sobimatud. Ta võib tunda energiapuudust ning muutuda täielikult ükskõikseks nii enese kui ka teiste vastu. Liigutused võivad muutuda
teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. (VÕS § 20). Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele (muudatustega nõustumus) on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Pakkumusega võrreldes ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus on nõustumus, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet. (VÕS § 21). Nii aktsept kui ofert on tahteavaldused. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust,
26 Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandeskasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjetenimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjetealaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudesolulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. [2] Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeksja kohustusteks.
allkirjastatud lepingu saatmine oferendile) või kaudselt ehk teoga (nt kauba saatmine, hinna maksmist, toa broneerimist hotellis). Seadusest tulenevalt ei oma vaikimine või tegevusetus aktsepti tähendust, va juhul kui see tulenebseadusest või lepingupoolte kokkuleppest, praktikast, tavadest. Oferdile ei ole kohustust vastata, va ärisuhete puhul. Muudatustega aktsept: Sisuliselt uus ofert ehk vastuofert kui sisaldab sisuliselt olulisi muudatusi, sisuliselt ebaolulisi muudatusi sisaldav aktsept ei ole vastuofert, kui oferent nendele viivitamatult vastu ei vaidle. Iga muudatust tuleb kaaluda vastavalt tehingu sisule, kas see on oluline või mitte. Hilinenud aktsept: Ofert lõpeb ja lepingulist suhet poolte vahel ei teki. Hilinemisega ärasaadetud aktsept, mis jõuab ka adressaadini hilinemisega, ei oma aktsepti tähendust, küll aga võib oferent selle lugeda õigeaegselt kättesaadud aktseptiks teatades sellest kohe teisele poolele. Kui seda ei
rahavoogudest. Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi (lisa 1). Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest (lisa 3). Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades.
kestvusprintsiibil. IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused näidatakse eespool, likviidsem ja lühiajaline loetelu lõpus. IAS nõuab ligikaudu 15 bilansikirje väljatoomist. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid ja kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi loetavusele. Alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist võib ebaolulisi kirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud (nt. mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks Käibevarana kajastatakse:
annaabi.ee 
