Birgit Grünbaum, Hedy Vihermets, Kadi Kuusküll 6-7 AASTASTE LASTE ARVUTIMÄNGUD Tänapäeva lapsed veedavad arvuti ees küllaltki suure osa päevast ning seepärast on arvutimängudel märkimisväärne roll laste käitumise ja väärtushinnangute kujunemisel Kui lapsel puudub suunav täiskasvanu, võib lapse mänguvalik kujuneda täiesti valeks. Valitakse mänge, mis pole veel eakohased või on lihtsalt vägivaldsed Internetileheküljed www.rahamaa.ee www.lastekas.ee www.mangukoobas.ee www.runescape.com Populaarsemad arvutimängud "Sims" ja "Sims 2" ,,Simcity" 8 "Car Town" ,,Age of Empires" GTA ( ,,Grand Theft Auto") "Battlefield: Bad Company" 1 ja 2 "Battlefield 1942" F1 2010 ("Formula One 2010") "Age of Mythology" Veel arvutimänge "Battle Dawn" "Mirror's Edge" "Combat Arms"
- Viide lapse probleemidele laps ei suuda mängida, mänge välja mõelda jne. - Egotsentrismi ületamine. Liikumismängude osakaalu suurenemine. Loovmängud 4-5 a sisuga , tegevuste jadad. Interpersonaalsed ja intrapersonaalsed mängud. Kokkulepped. Mina arendamine. - Mäng arendab sõnavara, süsteemsest mõtlemist, peenmotoorikat, võõrkeeli , mõtlemist. - Regressioon -minek madalamatele arenguastmetele. Käitumuslikud esitused, mis ei ole eakohased. - Üldjuhul mängitakse sootraditsioonilisi mänge - Rollimängud- kujutletavate tegelikkuste loomine. Matkimine ja fantaasia. (Ettekujutus mereröövlist). · 1-3a - toimub matkimine (vanemad) - Loovkollektiivsed loovmängud roll. Rollimängud · 3-4a liikumismängud. Süzee, roll, suhe. - Mina-küpsus suudab rollimängu mängida. Sotsiaalseid täiskasvanu rolle, sooidentsus. · Eelkooliiga rollimängud
2002) järgi, kes kord kutsikana stuudiole aluse pani ja nüüd endiselt vapiloomana ja mälestusena oma sõprade südametes edasi elab. 1991. aastal tegevust alustanud Sally Stuudio missiooniks on arendada lapsi ja noori kui tulevasi kompetentseid kultuuriloojaid ja -tarbijaid ning seeläbi panustada loovasse, sõbralikku ja arenguvõimelisse ühiskonda meie kõigi paremasse tulevikku. Stuudio kunstikoolis toimub kunstitegemine registreeritud õppekavade alusel, erinevad eakohased kursused on välja töötatud lastele ja noortele vanuses 418 eluaastat. Stuudio õpilased saavad valida kunstikooli programmi läbimise ja lihtsalt oma rõõmuks kunstitegemise vahel. Sally Stuudio on pälvinud tunnustust projektide ja näitustega, mis lammutavad barjääre kunsti ja igapäevase elu vahel, samuti laste loomingu ja profikunsti vahel. Toredaks ja õpilasi innustavaks traditsiooniks on kujunenud temaatilised aastanäitused. Nende tunnuseks on läbi
noored on pidevalt noorsootöötajate silme all ja lisaks sellele on noortekeskuses kaamerad. 5) Kuidas on paigutatud materjalid ja tegevusteks vajalikud asjad? Kõik vajalikud materialid, näiteks: lauamängud, pliiatsid ja paberid, playstationi mängud, asuvad noorsootöötajate kabinetis, kust noored saavad need kätte. Playstationi mängupulte ei pea selles keskuses eraldi küsima, vaid need on mängimiseks mõeldud nurgas. 6) Kas materjalid, vahendid ja olemasolevad asjad on eakohased? Arvan, et vahendid on eakohased, sest noortekeskuses leidub tegevust igas vanuses noorele. 7) Millised võimalused on noorel ühistegevusteks ja individuaalseks tegevuseks, loetlege. Võimalused individuaalseteks tegevusteks: · Playstationi mängimine · Joonistamine · Arvuti kasutamine · Muusikaga tegelemine · Plakatite valmistamine · FototöötlusPlaystationi Võimalused ühistegevusteks: · Video tegemine · Fotode tegemine
- Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu.
- Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu.
Pedagoogid loovad koostöös lastevanematega lapse arengut toetava turvalise kasvukeskkonna. Füüsiline keskkond pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, mänguks ja on laste arengut soodustav. Selle kujundamisel arvestatakse laste vanust, huvisid, sugu. Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist. Mängija õppevahendid on lastele kättesaadavad ja eakohased. Neid vahetatakse vastavalt nädala temaatikale. Vaimne keskkond toetab kõigi osapoolte koostööd ja laste arengut ning tervist. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
Dickstein (2007) välja emotsionaalse aspekti. Tema sõnul hõlbustab suhe loomadega emotsionaalset arengut, seal hulgas enesehinnangut ja vastutustunnet. Lapse vanusele vastavate ülesannete tegemine ja ülesannete kasvamine koos vanusega aitab luua enesekindlust. Samas märgib ta, et inimesed ei tohiks arvata, et loomad õpetavad lastele vastutust. Vastutust õpetavad lastele vanemad, loomad on ainult õppimisvahendiks. Hoides lemmikloomaga seotud ülesanded lastele eakohased, on tähtsad nii looma kui ka lapse seisukohalt- nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Neljandaks aspektiks leidis Dickstein (2007) kognitiivse poole. Laste kasvamine koos loomadega võib arendada huvi ühe konkreetse liigi või loomatõu kohta. Kui julgustada lapsi järjest rohkem uurima ja lugema nende lemmiku kohta soodustab see kognitiivset arengut, mis paneb laste jaoks õppimise seostuma naudinguga. Lastes lapsel uurida erinevaid allikaid, saavad nad teada millised eripärad on loomadel
Väga tähtis on siin ka õpetaja töö, nähes teistest võimekamat last, kuidas teda edasi arendada. Oma lapses andeid ja erilisi võimeid otsivale vanemale on ka kirjapandud mõned iseloomustavad omadused,mida peetakse andekuse näitajateks ja ka väikelaste ümbritsevat keskkonda ergutavad nipid ja kuidas lapsega suhelda ja füüsiliselt arendada. Mitte ainult andekas, vaid kõik lapsed vajavad mõnusat õhkkonda, kus olla ja areneda, kui seda rikastavad veel ka talle eakohased ja kujutlusvõimet arendavad mängud, kus laps saab ise midagi luua ja arenguprotsessile kaasa aidata (kasvõi ise mänguasjade valmistamine) , kui see on ka seotud ka keelelist arengut loovate mängudega- kõik see aitab kujundada andekat last. Mõnusat lugemist leiab ka nippide ja tegevuste kohta, kuidas andekat last arendada. Raamatust, saab teada ka, kuidas soovitavalt andekale lapsele valida kooli, sõpradest ja suhetest
Laps omandab keele 1,5-3 eluaastal ( preoperatsiooniline mõtlemise areng)ja loogiline mõtlemine( kujundite ja symbolize abil) 6-12 eluaastal ( konkreetsed operatsioonid) MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD. 5. Millises vanuses areneb aju kõige enam (aju kaal suureneb kõige enam)? Esimesel eluaastal. 6. Milline vanemate kasvatustiil toetab kõige enam lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut? Auroriteeti omavad - anodized on eakohased, mõistikud, järjepidevad, arvestavad lapee arvamusega, julgustavad iseseisvuma. 7.Miks on esimesed eluaastad lapse (inimese) arengus nii olulised? Bowlby, Erikson, Freud Bowlby; 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse Erikson; 0-1,5a usaldus vrs usaldamatus (lootus) Freud; 0-1,5 oraalne areng (sexual) Harlow katse ahvipoegadega. Millisesse 8. kunstemasse ahvipojad kiindusid ja miks? Karvasesse! Sest see meenutas neile kõige enam oma ema. 9
ARENG TÄISKASVANUEAS ARENG KESTAB EDASI KA TÄISKASVANUEAS , EHKKI VAIMSETE ÜLESANNETE SOORITAMISE KIIRUS VÕIB LANGEDA. OLULISEKS MUUTUVAD KOGEMUSTE KAUDU TEKKIVAD SEOSED TEADMISTE VAHEL. E.ERIKSONI PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU PÕHIMÕTTED 1) USALDUS VÕI USALDAMATUS (SÜND 1,5. ELUAASTA): KUI SAAB VANEMATELT PIISAVALT HELLUST, TUNNETAB MAAILMA TURVALISENA, VASTUPIDISELT AGA VÕIB MAAILMA EES HIRMU TUNDA; 2) AUTONOOMIA VÕI KAHTLEMINE JA HÄBI (1,5.-3. ELUAASTA): KUI EAKOHASED ÜLESANDED ON LIIGA KEERULISED VÕI PUUDUB VANEMATE TUGI, TEKIB LAPSEL KAHTLUS, KAS TA SUUDAB EDUKALT TOIME TULLA; HÄBISTAMINE JA LAITMINE VÕIVAD LAPSED KAHTLUSI SUUTLIKKUSES SUURENDADA; OLULINE ON SAADA VANEMATELT KIITUST JA TOETUST; 3) INITSIATIIV VÕI SÜÜ (3.-6. ELUAASTA): FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA KEELE KASTUAMISE OSKUS ON ARENENUD; KUI VANEMAD SOODUSTAVAD TEGEVUST JA VASTAVAD TEMA KÜSIMUSTELE, ARENEB LAPSE ALGATUSVÕIME, KUI KÜSIMUSI
Nad peaksid selgitama seda, mida aktsepteeritakse · Reegleid tuleb (eriti noorematele) lastele õpetada · Lastele tuleks selgitada nii tasu, mida nad saavad kui reegleid järgivad kui ka reeglite rikkumise tagajärgi Demokraatlike väärtuste õpetamine · Õigused · Kohustused · Vastutus · Õpetaja õpilane õpilased Veel... · Selged ootused töö suhtes · Õigesti organiseeritud tööruum · Eakohased "aja mahavõtmise" võimalused klassis · Laste erinevate vajaduste ja võimalustega arvestamine · Suhtlemine ja koostöö lastevanematega Koostöö lapsevanematega · Traditsiooniline · Partnersuhe · Perel ja koolil on · Perel ja koolil on kasvatamisel erinevad kasvatamisel kattuvad rollid rollid ja jagatud vastutus · Tihe infovahetus kodu ja · Kooli tulevad kooli vahel, vanemad
tegutsema vastutustundlikult, tegema valikuid ja mõistma tagajärgi, arendama otsuste tegemise oskust, mõistma ja väljendama oma vajadusi, austama teisi. (M.Maser & L.Varava, 2003) Mänguasjad Tervist edendava lasteaia õpetajad loovad lastele oskuslikud ja head mängimistingimused. Eelkõige aga vajavad lapsed piisavalt erinevaid arendavaid mänguasju. Need peavad olema stimuleerivad, esteetilised ja eakohased. Kui lastele antakse liiga raskeid ülesandeid või erioskusi vajavaid materjale, siis tegevused ei õnnestu ja laste huvi nende vastu kaob. Asju peab olema piisavalt, sest see innustab tegutsema. (M.Maser & L.Varava, 2003) Mängukeskkond Mängimiseks on vaja piisavalt ruumi. Kui ruumi on liiga vähe ja lapsed peavad olema tihedasti koos, tekib rohkem konflikte, mäng muutub agressiivsemaks.Arendav keskkond on
pesemiseks ja loputamiseks? Pesuained, mis ei sisalda lõhna-, kirgastus- ehk säraaineid, pesuvalgendeid ega värvaineid. (E) 42. Kuidas tagada toiduvalmistamise ajal köögis puhtus? 43. Millised tingimused peavad olema täidetud lapsehoiuteenuse osutamise alale? Haljastuses ei ole mürgiste lehtede, õite või viljadega taimi ning ala on võimaluse korral piiratud heki või aiaga; atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad, batuudid jt) on eakohased, turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta; kiikede ja liuradade alused on kukkumislööki vähendava turvakattega nagu liiv, turvamatid jm; liiv liivakastis ega liuraja all ei ole saastunud; läheduses ei ole mürarikas ega ohtlik ettevõte, suure liiklustihedusega või tolmav maantee või muu lapse elu või tervist ohustav saasteallikas. (B) 44. Millises vanuses laste hoidmisel peavad ruumides olevad trepid olema kaitstud turvapiiretega ja -väravatega
Puuhobusega tuleb ratsutada ning seda ei tohi kasutada muul otstarbel. Sümboliline mäng loob seega lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arusaamise kaugemaid piire (Butterworth, Harris 2002: 194-195). Lev Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme lapse käed õpivad haarama.Kui laps on asja kätte, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub,
3. Õpetajate tagasiside 120 õpetajat avaldasid arvamust eksami kohta. Suur tänu neile õpetajatele, see on igati väärtuslik materjal ka edasiste eksamitööde kokkupanemisel. Tagasisidest ilmnes, et üldiselt pidasid õpetajad eksamitööd heaks või väga heaks ning valdavalt ka õpilaste jaoks küllaltki lihtsaks (eriti lugemisosa). 10 õpetajat vastanutest hindas eksamitööd rahuldavaks. Kuulamis- ja lugemistekstide kohta arvati üldiselt, et need olid huvitavad ja eakohased. Kirjutamisosa puhul ei teadnud kõik õpetajad, millised reeglid kehtivad e-kirja kirjutamisel. Ilmselt tuleb see teema koolitustel üles võtta. Keele struktuuri osale heitsid mõned õpetajad ette liigset keskendumist ajavormidele ja seda, et kaks ülesannet olid tüübilt samad - valikvastusega ülesanded. Suulise osa teemade ja rollimängude kohta arvati üldiselt, et need olid elulised ja õpilasesõbralikud. Leidus ka õpetajaid, kes arvasid, et mõned pildid olid õpilaste jaoks
Puuhobusega tuleb ratsutada ning seda ei tohi kasutada muul otstarbel. Sümboliline mäng loob seega lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arusaamise kaugemaid piire (Butterworth, Harris, 2002, 194-195). Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: 7 Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme – lapse käed õpivad haarama. Kui laps on asja kätte saanud, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab
use e/ Võistlemine muutuda (ohtlik) ne (kõige tüübidz (kõige vähem ohtlikuks) tõsisem) tõsine) Lühike Vägivallatu Eakohased Mõlemapoolsel Ühepoolne, definitsioo võrdlemine ja lahkhelid/ riiud t soovitakse korduv, nx võitlus teineteisele tahtlik haiget teha; psühholoogili tihti füüsilise ne, füüsiline
tegemised. Kodukoht Eesti. Eesti asukoht, sümboolika ja Unit 4, 10, 15,17, 20 tähtpäevad; linn ja maa, Eesti loodus, ilm, käitumine looduses. Riigid ja nende kultuur. Õpitavat keelt kõnelevate Unit 1, 3, 6, lisatekstid lk 126- riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed, mõned 128, pildine materjal lk 6-7 tuntumad sündmused, saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad, Eesti naaberriigid. Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Kodused toimingud, Unit 1, 5, 7, 8, 11, 12, 13, 16, 17, söögikorrad, hügieeniharjumused; turvaline liiklemine, 18 tee küsimine ja juhatamine; poes käik, arsti juures käimine; kool ja klass, koolipäev, õppeained; ametid. Vaba aeg. Huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid. Unit 8, 9, 17, 19, 20 LISA 2. Keeleteadmised
Kui olete leidnud püsipartneri ja otsustate olla vahekorras ilma kondoomita, siis tuleks eelnevalt käia koos testimas HIVi ja levinumate seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes. VÄLTIGE ALKOHOLI JA NARKOOTIKUME Purjus või narkouimas inimene teeb asju, mida ta kaine ja selge peaga ei teeks, ning võib panna nii ennast kui ka teisi inimesi ohtu. KUIDAS NOORI TEAVITADA? Vanemad ja noortega töötavad inimesed peavad näitama head eeskuju. Eakohased loengud, õppefilmid, videod, trükised. Väga asjalik internetilehekülg www.hiv.ee NB! Markkuse aktiivtöö kondoomi kasutamisest!!!
Kuna uus õppeaasta on peagi saabumas, siis kirjanduse õpetajaga vesteldes jõudsime ühele meelele, et kõige parem oleks käsitleda Eestis tuntuks saanud kirjanikke, seega valisime ühe kirjaniku välja ning selleks saigi O.Luts ja tema looming s.h ,,Nukitsamees". Teema valik osutus väga harivaks, kuna tihti tuntakse O.Lutsu kui ,,Kevade ,, autorina kuid mitte ,,Nukitsamehe" autorina. Teatrikasvatuse nädala läbiviimisel on arvestatud noorte vanust ning seetõttu on tegevused eakohased ning teostatavad. Läbiviimise paik: Rapla kultuurimaja osutus valikuks kuna hoones on olemas suur ja avar saal, kus on võimalik tegevusi läbi viia. Lisaks on Rapla linna noortel kultuurimajja ligipääs hea, kuna asub täpselt Rapla linna südames. Kasutusel olevad vahendid: Vahendite hankimisel aitab Rapla Linnavalitsus ja Taig AS, kes annab soodsamalt kirjutamisvahendeid ning pabereid. Teatrikasvatuse nädal Sihtgrupp: 14-16- aastased noored; 10 noort grupis, 5 poissi ja 5 tüdrukut
kaasnevaid probleeme, püüab neid lahendada v kõrvaldada. Emotsioonidele suunatud toimtuleku puhul kasutatakse mõtteid, et end ülesande sooritamise ajal paremini tunda ehk kasutatakse sisekõne, sisemist motivatsiooni. 11. Kuidas planeerida kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneri poolset tegevust, et see oleks õpilasi toetav ja motiveeriv enesemääratlemise teooria seisukohast lähtuvalt? Tuleb valida selliseid harjutusi või planeerida sellised tegevused, mis oleksid eakohased ning jõukohased. Seeläbi saab õpilane tunda, et ta suudab ümbritsevas keskkonnas efektiivselt tegutseda ning seläbi kogeda edu ja kontrolli enda tegevuse üle. (Vajadus kompetentsuse järele). Valida harjutusi või planeerida tegevusi, mis oleksid huvitavad ning ühtaegu ka sellised, kus õpilane saab ise hästi palju iseseisvalt tegutseda ( vajadus autonoomsuse järele) ning samas ka selliseid harjutusi teha, mida saaks läbi viia gruppides. See loob õpilastele
Kuidas on, kuidas peaks olema, kuidas tegutseda. Protsesside peatamine on alati enne, nt kiusamine, vägivald (eraldad selle, kes on vägivaldne). 29. Mis on sotsiaalpedagoogilises töös kõige olulisem faktor? Et inimene ise taipaks, et muutus on vajalik. Kui inimene ise ei taipa, siis püsivat muutust ei tule 30. Too välja mõned vead töös lastega? Agressiivne käitumine lapse suhtes Kannatamatus Liigne hoolitsus – kui lapse eakohased tegevused tehakse tema eest ära. Süüdistamine fakte teadmata. Tausta mittearvestamine Lapse eripärade mittearvestamine Lapsega vähene suhtlemine Üleoleku demonstratsioon, mis tuleneb tavaliselt pikast pedagoogilisest taustast või vähesest kogemusest. Kui üleolek on, siis koostööd ei saa olla, hierarhia tekib 31. Kuidas tulla toime emotsionaalse kliendiga? Ei tohi endast välja minna, kontrollida saab välist, mitte sisemaailma
3.2010 Artikkel 32 Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse Laste töölevõtmine on keelatud. Töölevõtmisel ei või vanuse alammäär olla madalam kui iga, mil lõpeb koolikohustus, ilma et eelöeldu mõjutaks noortele soodsamate eeskirjade kohaldamist ja piiratud erandeid. Töölevõetud noorte töötingimused peavad olema eakohased ning noori tuleb kaitsta majandusliku ekspluateerimise ja töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbe list või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist. Artikkel 33 Perekonna- ja tööelu 1. Perekond on õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all. 2
Tualeti kasutamine: Patsient ei vaja tualetis käimisel abi, saab iseseisvalt hakkama. Liikumine: Patsient sai nii pre- kui ka postoperatiivselt ise liikumisega hakkama, ei vajanud abivahendeid. Peale operatsiooni hakkas järgmisel päeval ettevaatlikult iseseisvalt liikuma. Vaimne seisund Meeleolu: Haiglasse saabudes on patsient rahulik, normaalses meeleolus. On operatsiooni pärast veidi ärevuses, sest ei tea, mida oodata. Sensoorne seisund, nägemine/kuulmine: Nägemine ning kuulmine eakohased. Patsient kasutab lugemisprille, ei kasuta kuulmisaparaati. Psüühiline seisund Emotsionaalne seisund: Patsient on veidi ärevuses, kuid muidu on meeleolu normaalne, patsient on heas tujus. Reaktsioon haigusele: Haigus teeb patsienti murelikuks, kuid ta on paranemisse positiivselt meelestatud. Hingelised vajadused: Patsiendi sõnul soovib ta väga inimestega suhelda, räägib hea meelega personaliga. Samuti soovib igapäevaselt ristsõnu lahendada.
ohutuse seadusele». § 3. Lapsehoiuteenuse osutamise ala (1) Lapsehoiuteenuse osutaja valib või sisustab lapsele õues tegevusteks võimalusi pakkuva ja võimalikult ohutu ala (edaspidi õue mänguala), kus: 1) haljastuses ei ole mürgiste lehtede, õite või viljadega taimi ning ala on võimaluse korral piiratud heki või aiaga; 2) atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad, batuudid jt) on eakohased, turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta; 3) kiikede ja liuradade alused on kukkumislööki vähendava turvakattega nagu liiv, turvamatid jm; 4) liiv liivakastis ega liuraja all ei ole saastunud; 5) läheduses ei ole mürarikas ega ohtlik ettevõte, suure liiklustihedusega või tolmav maantee või muu lapse elu või tervist ohustav saasteallikas «Välisõhu kaitse seaduse» tähenduses.
nõusid, tegema süüa ning muid kodutöid. Koduabilised on diskreetsed ja omavad kehtivat tervisetõendit. Lapsehoidja kutsekoolitus Koolituse käigus võetakse läbi järgmised teemad: Õigusaktid, töökeskkonna ohutus, töötervishoid, lapse õigused ja lastekaitse, lapsehoidja kutse-eetika, kombeõpetus ja eetika, lapse füüsiline, emotsionaalne ja sotsiaalne areng, lapse arengu perioodid, arendava ja turvalise kasvukeskkonna kujundamine, loovtegevused, eakohased päevategevused, kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine, lapse väärkohtlemine, eripsühholoogia ja -pedagoogika teoreetilised alused, oma töö korraldamine, koostöö lapsevanemate ja lähedastega, lapse tervise edendamine, lapse tervist ohustavad tegurid, haige imiku ja väikelapse hooldamine ja põetamine, 7 OÜ Nanny24
Kuues printsiip - õppimine kontekstis Montessori lõi oma materjalide ja õppimissüsteemi, milles õpitava tähendus ja rakendused peaksid jõudma iga lapseni. Selle asemel, et õppida suuremalt jaolt seda, mida õpetajad ja tekstid neile räägivad, õpivad lapsed Montessori programmides suurelt jaolt kõike ise tehes. Rühmaruumis on vahendid paigutatud laste kõrgusel olevatele avatud riiulitele nii, et nad oleksid lastele näha, lapsed võivad neid ise võtta ja viia tagasi oma kohale. Eakohased töövahendid meelitavad enamikku lastest proovima, sest alati leidub suures rühmas neid, kes on arengus pisut ees ja oma uudishimuga teistele teed sillutavad, aga kui laps tegeleb pidevalt ühe ja sama õppevahendiga, siis on tal selleks seesmine vajadus. Seitsmes printsiip õpetajate ja laste tegutsemisviisid Montessori soovitused õpetajatele, kuidas nad peaksid lastega tegutsema, ennetasid viimaseaegseid uurimusi lapsevanemaks olemise ja õpetamise kohta. Kui täiskasvanud
Laste ja noorukite hindamine aitab koguda süstemaatilist infot lapse arengu kohta kindlatel arenguetappidel ning hindamistulemused informeerivad spetsialiste edasiste sekkumiste vajaduse osas. Konkreetse mõõtevahendi valik sõltub eesmärgist ja millisel valimil hindamine läbi viiakse, ent hindamisvahenditele esitatavad psühhomeetrilised nõuded on siiski üsna universaalsed. Psühhomeetriliselt tugev hindamisvahend peab olema standardiseeritud, sellel peavad olema eakohased ja soolised normid ning nõuetele vastavad reliaablus- ja valiidsusnäitajad. Hindamisprotsessi 4 astet: *hindamise ettevalmistamine *info kogumine (sündmuste kronoloogia, perekonna ajalugu, vanemate taju, vaatlus/koduvisiit, spetsialistide hinnangud) *info analüüs *tegevuse planeerimine. Skriinimine erineb hindamisest selle poolest, et on enamasti ühekordne tegevus ning aitab tuvastada, kas lastel on risk arenguliseks mahajäämuseks või vaimse tervise probleemide tekkeks. Võib olla ka
haigetest või puudega lastest. Lapsendatud laps on võrdne nii perekonnas kui abielus sündinud lastega. Lapsed on kõik võrdsed ja absoluutselt ei tohi eelistada mitte mingitel põhustel ja alustel ühte teisest. 1.2.4 Lapse sotsiaalsed õigused Laps võib vabatahtlikult osaleda organisatsioonides ja liikumistest, kuuluda rühmitustesse ja vabaaega korraldavatesse gruppidesse, ringidesse ja trennidesse mis on eakohased, arendavad ja mis arvestavad lapse vajadusi ning mis eelkõige on tervislikud. Lapsele ei tohi vanemad peale sundida oma religiooni, oma tõekspidamisi ega oma mõttemaailma. Vanemate ja riigi poolt koolitatud ekspertide (õpetajate, psühholoogide ja muu sotsiaaltööd korraldavate ametnike) ülesandeks on õpetada ja suunata last tegema vahet heal ja halval, õigel ja valel, mitte peale suruda oma tahet. Lapsele peab olema
23. 5. Millised kultuurilised seisukohad mõjutavad perekonna lastekasvatusmudeleid? 23. 6. Kuidas mõjutavad lastekasvatamismudeleid ühiskondliku klassi tegurid? 23. 7. Kas on tegemist perega, kus valitseb suur risk lastega seotud probleemide tekkeks? Kui nii, siis millised faktorid asetavad perekonna riskipositsioonile? 23. 8. Kas kodune keskkond on sobiv, võimaldamaks lastel piisaval määral rahuldada nende mängimisvajadust (vastavalt laste arengustaadiumile)? Kas on olemas eakohased mänguasjad ja kõik muu mängimiseks vajalik? 24. Tervishoiu funktsioon. 24.1. Perekonna tervisalased seisukohad, väärtushinnangud ja käitumine. Kui suuresti väärtustatakse perekonnas tervist? Tervise arendamist? Profülaktikat? Kas perekonna sõnaliselt väljendatud tervisalased väärtushinnangud on kooskõlas nende vastava tegevuse ja käitumisega? Millise tervist arendava tegevusega tegeleb perekond regulaarselt? Kas taoline käitumine
23. 5. Millised kultuurilised seisukohad mõjutavad perekonna lastekasvatusmudeleid? 23. 6. Kuidas mõjutavad lastekasvatamismudeleid ühiskondliku klassi tegurid? 23. 7. Kas on tegemist perega, kus valitseb suur risk lastega seotud probleemide tekkeks? Kui nii, siis millised faktorid asetavad perekonna riskipositsioonile? 23. 8. Kas kodune keskkond on sobiv, võimaldamaks lastel piisaval määral rahuldada nende mängimisvajadust (vastavalt laste arengustaadiumile)? Kas on olemas eakohased mänguasjad ja kõik muu mängimiseks vajalik? 24. Tervishoiu funktsioon. 24.1. Perekonna tervisalased seisukohad, väärtushinnangud ja käitumine. Kui suuresti väärtustatakse perekonnas tervist? Tervise arendamist? Profülaktikat? Kas perekonna sõnaliselt väljendatud tervisalased väärtushinnangud on kooskõlas nende vastava tegevuse ja käitumisega? Millise tervist arendava tegevusega tegeleb perekond regulaarselt? Kas taoline käitumine
struktuuride kui hääldusraamide omandamine(silp, kõnetakt, välde); õnade häälikkoostise omandamine. Häälikute omandamisel omandatakse kõigepealt häälduslikult kontrastsed(erinevad) häälikud. Esmane jaotus alati täishäälik-kaashäälik.sagedasemad paarid: a-i, i-u, p-m,p- t. Lihtsamalt artikuleeritavad häälikud omandatakse varem, keerulisemad hiljem. Eesti keeles üks raskemaid häälikuid r, vähem s, l, k, õ. Füsioloogilises puuded ehk eakohased vead: häälikute puudumine, häälikute asendamine, häälikute vastastikune asendamine, häälikute moonutamine. lapse artikulatsiooniaparaadi arengut silmas pidades on substituutide kasutamine ja nende dünaamika keele häälikusüsteemi suunas seaduspärane nähtus. Normaalse arengu korral on substituudid ja normikohased häälikud akustiliselt küllaltki erinevad, häälduskoha poolest aga lähedased. Hälbelise arengu korral on aga substituudid kõlalt
1 B1.1 B1.1 A2.2 Teised keeled A2.2 A2.2 A2.2 A2.2 14. Nimetage kaks läbivat teemat, mis Teie arvates toetavad kõige enam võõrkeeles õpetamist. 2p Riigid ja nende kultuur. See teema tutvustab õpilasi õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolikaga, tähtpäevadega ja kombedega, mõnega tuntumadega sündmusega, saavutusega ning nendega seotud nimedega ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad. Ka siin räägitakse Eesti naaberriigidest. Ka mind kõidab suur teema kodukoht Eesti, kus on palju all teemad millised minu arvates toetavad võõrkeeles õpetamist. Läbivad teemad on ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" kus toimub lapsi käitumine looduses. "Kultuuriline identiteet" kus lapsed saavad uusi teadmisi Eesti riikliku tähtpäeva ja riigipühade, üldrahvalikude sündmused. 15
Läheb magama tavaliselt 23.00 ning ärkab hommikul 7 paiku. Patsient tarvitab unerohtu peaaegu iga õhtu. Kui unerohtu ei tarvita, siis magab halvasti. Patsiendil probleemid uinumisega ja öösiti ärkab üles. Uinutitega magab hästi, hommikul puhanud ja pärast magamist valmis päevasteks toimetusteks. Unenäod olemas, aga mitte iga öö. Enne magamist tulutab tuba. Võõras kohas magab ka uinutitega. 4.6 Taju/tunnetamine Nägemine ning kuulmine eakohased. Patsient kasutab lugemisprille, ei kasuta 10 kuulmisaparaati. Silmaarsti viimase aasta jooksul külastanud ei ole. Maitsemeeled väga muutunud ei ole, kuid viimasel ajal lisab toidule rohkem soola. Lõhnu tunneb hästi. Puutetundlikkus on hea, muutunud ei ole. Viimase aasta jooksul probleeme mäluga ei
temperamendi raskus 2. Kohanemine uute olukordadega 3. Aktiivsuse tase 4. Eneseregulatsioon 5. Reaktiivsus kui tugev peab olema stiimul, et järgneks vastus 6. Sotsiaalsus positiivne emotsionaalsus (rõõm sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus)
Runnel) 2.2.1. Raamat ja lapsepõlv- lugemise algus 19 Üks hästi õnnestunud inimene on see, kes on lapsepõlves palju lugenud./ A. Rande Kõik sujub probleemideta, kui kodus osatakse hinnata vaimseid väärtusi. Kui seal on raamatuid ja neid loetakse, kas või ajalehti. Pedagoogikateadlaselt Maria Montessorilt pärineb kogemus, et aitab, kui kodus on lapse jaoks eakohased raamatud, piltide ja kaunite illustratsioonidega laps ise leiab nad üles ja kujuneb lugejaks. Ei jäta ju tänapäeval raamatud oma atraktiivsuses kedagi külmaks, kes vaid nende vastu vähegi huvi tunneb. See algab väikelapseeast. Lapse õpetab lugema perekond. Kodu peaks olema koht, mis õpetab last lugema ja lugemist armastama. Iga laps areneb erinevalt. Osa loeb juba nelja-aastaselt, teine aga ei tunne sel ajal tähtigi
31 FÜSIOTERAPEUT Hindab kliendi füüsilist tegevusvõimet (liigutusliku arengu ja füüsiline tegevusvõime, õppe- ja tööprotsessi toetav füsioteraapia, abivahendite vajaduse hindamine) Elukoha, õppe- ja töökeskkonna kohanduste väljaselgitamine, kusesobivus ja töövõimalused. TEGEVUSTERAPEUT Hindab kliendi tegevusvõimet: eneseteenindusoskused (liikumine, siirdumine, söömine, riietumine jm), eakohased tegevused, tegevusvõimet mõjutavad tegurid (käelised oskused), abivahendi vajadus jm. Allikas: rehabilitasiooniplaani vorm Plaan koostatud, kuidas edasi? Kohtumine inimesega. Vajalik juhendamine, kuidas reh.plaani täita milliseid reh. teenuseid on võimalik saada samast asutusest/teistest asutustest; kuidas saada teenuseid KOV-st jm. Kuidas alustada uut taotlemist jm. Inimene kinnitab oma allikirjaga nii plaani kui teenuste osutamise arve. Reh
Tegevuskeskuse korraldamisel tuleb võimaldada parajalt ruumi nii individuaalseks kui paaristööks, mille käigus saab tunnis õpitut edasi uurida. Ruumi peab jätkuma sellekski, et õpilased saaksid vaikselt ja mugavalt istudes omaette lugeda. Trükisõnarohked väljapanekud Uut keelt õpitakse põhiliselt keelekümblusklassis. Seepärast tuleb klassis välja panna palju mitmesuguseid tekste ja tekstiga varustatud esemeid, mis kõik õpilastele midagi tähendavad, on eakohased, sobivad kultuurikeskkonda ja millele õpilased juurde pääsevad. Järgmised näitlikud eksponaadid aitavad kaasa keeleõppele: - selgete siltidega varustatud suuremad esemed ja piirkonnad klassis; - tähestiku tähekaardid koos tuntud sõnadega; - numbrikaardid koos vastava sõnaga; - kalender ja ilmateatekaart; - illustratsioonidega ja nimetustega näitlikud kaardid; - väljapanekute tutvustamiseks koostatud sildid ja pealkirjad;
Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatuse sõltuvus vanusest. Ebatavalised üleminekud ja sündmused, nende mõju . Sai alguse Glen Elderi sotsioloogilisest elukäiguteooriast. 5 faktori teooria Working self- juhib ja mõjutab käitumist TEMPERAMENT- isiksuse bioloogiline alus on keha, sealhulgas aju. Isiksuseom on u 50% päritavad (kaksikutel) kuid ainult max 12% on seletatav tavaliste SNP-dega- ehk kogu populatsiooni geneetlinie variatiivsus seletab ainult väga
õppida. 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid Esita realistlikud ootused nii endale, partnerile kui ka lapsele. Ära nõua endalt, et pead kasvatusest teadma alati ja kõike ainult sellepärast, et oled lapsevanem. Ära nõua partnerilt ülimat täiuslikkust ja ilmeksimatust. Jaga vanemlikke rolle ja vastutust. Püüa jõuda olulistes kasvatusküsimustes üksmeelele, näiteks kuidas probleemse käitumisega toime tulla. Vaata üle, kas nõudmised, mida lapsele esitad, on ikka eakohased. Näita hoolimist lapsega koos tegutsedes. Püüa leida iga päev lapse jaoks aega, kaasa teda kodusesse toimetamisse, leia huvitavaid ja arendavaid tegevusi. Naudi temaga koosolemist, küsi, kuidas läks päev ja räägi enda päevast. Lapsega koos veedetud aeg on vajalik teie omavahelise suhte jaoks. Koos tegutsedes saab laps piisavalt vanema tähelepanu ja nii ei teki vajadust seda probleemse käitumisega nõuda. Ole teadlik, et lapsed õpivad oma käitumise tagajärjest.
aastatel mu hobi ja armastus. Päris viimane valmiskirjutatud teos on veel ilmumata. Raamatu nimi on "Ülemiste", see on poolmütoloogiline teos, mille tegevus toimub 16. sajandi Tallinnas. Muinasjuttude raamatuks saamisega läks kole kaua. Need on sellised loomislood, suhteliselt positiivsed muinasjutud. Natuke on nad nagu vastukaaluks "Põhjanaela paine" lugudele, mis ilmuvad nüüd ka varsti uues trükis. -- Oo, nende lugudega kasvasin ma üles. Ei teagi, kui eakohased need jutud lapsele olid, aga... -- Mõni on öelnud, et seal raamatus on kurjust, aga minu arvates ei ole. Kui muinasjutt räägib karust, kes paneb endale naisenaha ümber ja uhkeldab sellega, siis see tundub inimesele kolekole. Aga mille poolest on parem, kui naine paneb karu, naaritsa või mõne teise naha endale uhkeldamiseks ümber? Looduse ees on võrdsed nii putukas, karu kui ka inimene. Kas sa tunned, et said sellest raamatust kuidagi rikutud? -- Ei
sgune, tunne et ei saa hakkama - Mõningane häiritus igapäevatoimingute sooritamisel - Võivad avalduda käitumishäired Lapseea separtsiooniärevus - Lahutamiskartus on ärevuse fookuses - Ärevus ilmneb varases lapsepõlves - Erista normaalsest lahutamisärevuses – intensiivsus ebatavaliselt tugev, püsi kauem, põhjustab probleeme toimetulekus Valikuline mutism - Väljendunud emotsionaalselt determineeritud valikulisus kõnelemisel - Mõnes situatsioonis on kõneoskused eakohased, mõnes ei kõnele - Sageli seotud väljedunud isiksusejoontega nt sotsiaalärevus MEELEOLUHÄIRED Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega - Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused - Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida positiivsed või negatiivsed tunded
tal vb pole eeskuju, võimalusi jne. Olulne kas lapse keskkonnas on ressursse lapse toetamiseks. VB vanem pole mingist asjast üldse teadlik ja ei oska seda tähtsustada. Peaks püüdma leida ressurrse, toetamaks lapse arengut ja saaks lapse heaks tööle panna. MIS ON hindamise eesmärk: on jõuda terviklku arusaamine lapse oskuste-teadmiste- võimete nõrkadest ja tugevatest külgedest. Saada aru, mis küljed on eakohased, vb ka kõrgemalt arenenud ja saaada ka aru, mis kohad on nõrgemad ja kus peaks teda rohkem toetama. Hindamise eesmärk ka, et saada aru, MIS TASEMEL laps on, mitte mis diagnoosi panna. Oluline ka mitte mida,vaid KUIDAS peaks lapsele õpetama. Hindamsie väljundiks võiks olla lapse oskuste , võimete, taseme kirjledus. Kokkuvõtlik kirjeldus sellest. Mingid ilmingud, mis viitavad ühele või teisele . Diagnoos (üpetaja saab ikkagi lapse hälvet kirjelda kuigi ta ei saa diagnoosi panna).
oma väravad uutele tulijatele. Jäi mulje, et lapsed tunnetasid teatud kindlustun- net varasemast kogemusest ja allusid meelsasti Kontaktandmed: kindlale päevakavale. Teada-tuntud traditsiooniliste Vastse-Kuuste vald, ettevõtmiste kõrval leidsid koha ka uued huvialad Põlvamaa Valgemetsa loto, miniseiklusrada jne. Tulevikus on Tel 51-44561; 79-70169 kavas teha erinevad ja eakohased programmid valgemetsa @ hot.ee noorematele ja vanematele lastele. Peeter Pree VÕSU NOORTELAAGER Sellel suvel, nagu ka mitmel eelmisel, toimus laa- Laagris toimus ka Võsuvisioon, eurovisiooni ger Võsul Männisalu hostelis. Laagris oli kaheksa paroodia, mis tekitas palju lõbusat ärevust. Noored 7-päevast vahetust. Noortele pakkusid laagris uut valmistasid etteasted, valisid õhtujuhid ja koos
sellest räägin. Selline metatunnetuslik oskus nendel lastel tegelikult välja ei kujune. Arengu mõttes on hästi, kui laps hakkab valetama. Sisekõne hiline ja puudulik areng. See võimalus lapsel iseendaga enda sees dialoogi pidada, see on raskendatud. Sisekõnele peaks toetuma metatunnetus ja psüühiliste funktsioonide kujunemine. Laps ei hakka kunagi sellisel tasemel oskama iseenda psüühikat reguleerida nagu seda teevad eakohased. See tekitab probleeme mälu ja mõtlemise protsessides. Oskus ise oma mälu suunata ja otsustada, mida ma teen, et infot meelde jätta ja infot kätte saada. See jääbki probleemiks. Vähemalt teatud määral. Mõtlemise protsessides samamoodi. Mõtlemine toimub siis kõigi reeglite alusel ja mõtlemise käigus saaks probleeme lahendada, võetaks kõiki tingimusi arvesse, oleks vaja kõrgemal tasandil seda mõtlemise protsessi jälgida. Mida ma teen, kuidas mõtlen, kas see viib mind
Toiduvalik tuleks teha lähtuvalt 4 toiduainetegrupist (vt joonis). Need toiduained sisaldavad vitamiine, mineraale, rasvu, süsivesikuid ja valke ning kannavad hoolt meie keha varustamise eest vajalike toitainetega, seega tegutsevad hea tervise nimel. Väliküpsetamisel planeeritav toit peaks esile tooma erinevaid maitseid, tekstuure ja värve. Road tuleb valida nii, et lastel oleks huvitav neid valmistada. Väliküpsetamisel on õige kasutada meetodeid, mis on lastele eakohased ja sõltuvad rühma kogemustest toiduvalmistamisel. Hea kasvataja juhendab lapsi osavalt kogu toiduvalmistamise protsessi jooksul. Kui lapsed ja kasvataja planeerivad koos oma tegevuse, siis on ka tulemus edukas ja õpetlik. Kui lapsed on kaasatud kogu tegevuse jooksul, saab kasvataja üsna kiiresti ülevaate laste oskustest. Ta näeb, millised laste oskused vajavad arendamist, mis vajab harjutamist ning kuidas lapsi seejuures aidata.
• Nagu iga klassijuhtimise aspekti puhul, peame me algselt end kehtestama: Kui klassi tähelepanematu käitumismuster on tavapärane (ning segab tundi järjest enam), tuleb • arutledes oodatava käitumise üle „klassi kokkuleppe“ raames (alates lk 40). otsida koheselt mõne kogenud kolleegi tuge: • määrates eakohased käitumistavasid (nooremate lastega võib selleks olla „käsi püsti ilma • Võiks uurida, kas probleem esineb laiemalt kui vaid teie tunnis. hõikumata“, vanemate lastega aga „klassi aruteludes kõneleme ükshaaval“) • Kasu võib olla tööst peamiste ninameestega – nende õpilastega, kes vallandavad oma • olles võimeline hõikumisele (või jutustamisele õpetaja kõnelemise ajal) enesekindlalt
annaabi.ee 
