50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristi048
Õppematerjali autor
- Keskmist tulemust. - Head või väga head tulemust. Õppesisu on võimalik esitada ainetena/valdkondadena, teemadena või tegevustena. Valdkondi võib liigitada väga mitmel moel. Oluline õppe kavandamise küsimus on ,,Kuidas õpetada?", mitmete autorite arvates on pigem põhilisem küsimus ,,Milliseid kogemusi saab laps õppes osalemisest?" Olulisemad on praktilised kogemused- kolleegide töö vaatlus, olukordade läbimängimine ja ennast lapse rolli asetamine. Süsteemsus ja planeerimine on õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel olulised. Ühe teema käsitlemine eri aspektidest ja eri valdkondade kaudu tagab paremini selle, et iga laps teemaga seonduva omandaks. Lapse kogemustele mõtlemine on oluline osa õppe kavandamisest. Õpikeskkond, õppeprotsess ja selles kasutatav metoodika võib olla väärtuseks iseenesest. Laste tegelemist kõigi valdkondadega saab tagada kirjeldades valdkondade üldisi eesmärke ja konkreetsemaid eeldatavaid arengutulemusi
Raamatu "Õppekavad ja lasteaed" põhjal kirjutatud põhimõtete (mida pead arvestama, kui planeerid lasteaias õppetegevust) hulgast vali 10 Sinu jaoks olulisimat põhimõtet ning põhjenda kirjalikult nende põhimõtete järgimise olulisust. Põhjendusi kirjutades lähtu küsimustest: Miks pead antud põhimõtet õppetegevust planeerides oluliseks järgida? Kuidas aitab antud põhimõte kaasa Sinu õppetegevuse õnnestumisele? 1. PÕHIMÕTE: Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Põhjendus: See aitab plaanida tegevusi ja hinnata lapse arengut. Aitab mul orienteeruda ja teemas püsida. 2. PÕHIMÕTE: Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Põhjendus: See aitab tagada seda, et tegevus oleks lapse jaoks huvitav ja ka hariv. Teeb läbiviimise kergemaks. 3. PÕHIMÕTE: Füüsilise keskkonna vastavus. Põhjendus: See määrab, kuidas tegevus õnnestub (segavad
lasteasutuse riikliku õppekava (2008) alusel. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel lähtutakse eelkõige laste eripärast (individuaalsus, huvid, vanuseline-, sooline koosseis, rahvus jm). Kavandamisprotsessis on oluline laste kaasamine, võimaldades neil ideid ja arvamusi avaldada ning eesmärgist lähtuvalt oma tegevust analüüsida. Planeerimine ja dokumenteerimine peab soodustama lapsest lähtuvate õppe- kasvatusmeetodite kasutamist ja laste huvide ning vajadustega arvestamist. Õppe- ja kasvatustegevuse kavad toetuvad laste arengu analüüsile. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lasteaias järgitakse pideva õppimise ja täiustamise põhimõtteid, mida nimetatakse ka PDCA tsükliks. PDCA tsüklit saab kasutada nii pikaajaliste kui lühiajaliste eesmärkide
kasutatakse ühiskonnaelu, loodus- ja kultuurmaastikke, rõhutatakse meeleliste elamuste ning raamatuhariduse koostoimet, tõstetakse esile õpikoha tähendus. Tänapäeval, kui õppetöö toimub enamasti siseruumides, on õuesõpe vahend, kuidas õppekava eesmärke näitlikustada. Õues õppimine loob terviku, mis ühendab inimese maailmaga. Vastavalt uuringutele paraneb õuesõppe läbi nii laste motoorne areng, aktiviseerub mäng kui paraneb tervis. Erinevate õppetegevuste valdkonnad elavaks muuta: siduda saab omavahel laste kodupaiga ajaloo, ökoloogia ning sotsiaalse mõõtme. (Brügge, Glanz & Sandell 2008, 28- 33). Kuna loodusõpetus käsitleb ümbritseva keskkonna seda osa, mida laps saab läbi meelte 18 tajuda ning eelkooliealiste laste õppimise omapära seisneb läbi meelte õppimises, siis kodukoha loodust või loomade ja taimede erinevaid elupaiku, ilmastikunähtusi ja
Pedagoogilist peakisd kõik saama. Õpsid vaatamata diagnoosita/ga lastega , peavad ikkagi oma õpet kohandama, et ka neile see kohale jõuaks. EDASPIDI TEGELEME ja VAATAME just HINDAMIST. Räägime, mida pedagoog saab teha, (kas eri või tavapedad). Hindamine puuudutab kõiki lapsi. Suunitlus on erivajadustega laste hindamine põhiliselt. Hindamine (assessment) on: protsess, mille käigus kogutakse infot lapse ja tema arengukeskkonna kohta langetamaks otsuseid lapse edasise arendamise, sh õppetegevuste kohta (Sattler, 2001). Tegemist on PROTSESSIGA. Hindamine ei tähenda ühe testi läbiviimist. Tehakse mitu asja selleks, et lapse arengutaset või erivajadust täpsustada. Erinevate juhtude, erivajaduste puhul võib see protsess olla erineva pikkusega (vahel ka aastaid). Muidugi siis lükkub ka spetsiifiline abi kaugemale, millest on kahju. Kogutaksegi infot lapse erinevate arenguvaldkondade kohta ja ka võimete taseme ja iseärasuste kohta
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
sageli verbalismi kujul. Infot töödeldud ei ole ja aru ei saada. 2. Etapp. Uued teadmised integreeritakse olemasolevasse süsteemi, mida vajadusel ka muudetakse. Teadmisi kasutatakse probleemide lahendamise. Õpiraskustega lapsed jäävad sageli pidama esimesse etappi, omandavad justkui juhuslikult. Õpitegevuste käigus esinevad probleemid: o Ülesandele häälestumine raskused, vajavad abi o Orienteerumine ülesandes raskused, vajavad abi o Planeerimine kuidas ülesannet täita, õpiraskustega lapsed kipuvad kasutama malle, mis ei pruugi sobida o Sooritamine seda tehakse o Enesekontroll vaata üle tehtu ja mõtle, kas eesmärk on saavutatud, vajavad abi ÜÕR arenguline dünaamika o Eelkoolieas o Ei tunne eriti huvi uute asjade õppimise vastu o Infantiilne käitumine, st käituvad noorematele sarnaselt o Kõne arengu probleemid - ei pruugi väljenduda igapäevases suhtlemises
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid