Praktika aruanne - noortekeskus (1)

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR
RAHVUSVAHELINE NOORSOOTÖÖ
Elina Petrovskaja
VAATLUSPRAKTIKA ARUANNE
JÄRVE NOORTEKESKUS
VALGA NOORTEKESKUS
Tallinn 2013
Sisukord:
Sissejuhatus lk 3
Minu eesmärgid lk 3
Järve Noortekeskus, Õppe-ja tegevuskeskkond lk 4
Suhtlemine lk 6
Valga Noortekeskus, Õppe-ja tegevuskeskkond lk 9
Suhtlemine lk 12
Töövarjupäev Valga Noortekeskuses lk 14
Kokkuvõte lk 15
Sissejuhatus
Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda.
Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega .
Minu eesmärgid
Minu peamiseks eesmärgiks seoses vaatluspraktikaga ja töövarju päevaga oli näha ja aru saada, mida kujutab endast noorsootöö, milliste olukordadega peab noorsootöötaja igapäeva töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev.
Teiseks luua endale ettekujutus sellest tööst, sest ise olen sellest vähe teadlik. See praktika näitab, kas tahan seda eriala õppida või mitte.
JÄRVE NOORTEKESKUS
Õppe- ja tegevuskeskkond

Milline on asutuse asukoht, hoone ümbrus, mängu-või tegevusväljak(ud), üldine mulje?
Järve noortekeskus asub just mitte väga hea ligipääsetavusega. Noortekeskuse kõrval asub vaid rongijaam , bussipeatused jäävad umbes 300 meetri kaugusele. Koolid ja suuremad kaubanduskeskused jäävad paari kilomeetri kaugusele. Hoone ise on väike, ilus ja väga hubane. Noortekeskusel on väike aiaga piiratud õueala, mida saab kasutada erinevate tegevuste läbiviimiseks.
2) Milline on asutuse eripära?
Noortekeskuse pärliks on teisel korrusel asuv meediaruum, kus on vahendeid erinevate multimeedia valdkondadega tegelemiseks  ( film , foto, küljendus/kujundus, audio). Selle kõigega tegelemiseks on väga hea ja moodne tehnika.
3) Milliseid tegevuskeskusi/mängukohti on noortele sisse seatud?
Järve noortekeskuses on sisse seatud eraldi nurk playstationi mängimiseks, piljardi laud, lauajalgpalli mängimiseks eraldi nurk, 2 arvutiga arvutinurk, 2 korrus täiesti sisse seatud meediaga tegelemiseks.
4) Kas ja kuidas õppe- ja tegevuskeskkond toetab noorte arengut ja turvalisust?
Arvan, et tegevuskeskond selles noortekeskuses toetab noorte arengut ja turvalisust, sest kõik noored on pidevalt noorsootöötajate silme all ja lisaks sellele on noortekeskuses kaamerad.
5) Kuidas on paigutatud materjalid ja tegevusteks vajalikud asjad?
Kõik vajalikud materialid, näiteks: lauamängud, pliiatsid ja paberid , playstationi mängud, asuvad noorsootöötajate kabinetis, kust noored saavad need kätte. Playstationi mängupulte ei pea selles keskuses eraldi küsima , vaid need on mängimiseks mõeldud nurgas .
6) Kas materjalid, vahendid ja olemasolevad asjad on eakohased?
Arvan, et vahendid on eakohased, sest noortekeskuses leidub tegevust igas vanuses noorele .
7) Millised võimalused on noorel ühistegevusteks ja individuaalseks tegevuseks, loetlege.
Võimalused individuaalseteks tegevusteks:
• Playstationi mängimine
• Joonistamine
• Arvuti kasutamine
• Muusikaga tegelemine
• Plakatite valmistamine
• FototöötlusPlaystationi
Võimalused ühistegevusteks:
• Video tegemine
• Fotode tegemine
• Plakatite valmistamine
• Lauamängud
• Kaardimängud
• Playstationi mängimine
• Lauajalgpall mängimine
• Piljardi mängimine
8) Kuidas kasutatakse kasutuses olevaid erinevaid ruume?
Järve noortekeskus on 2-korruseline. Teine korrus täienisti meediaga tegelemiseks, kus paikneb kogu tehnika filmi, foto, muusika jm. jaoks. Esimene korrus on sisustatud kõikide muude vajalike asjadega.
9) Millised reeglid on kehtestatud ja kuidas on need noorele nähtavaks tehtud?
Kodukord on olemas ning see on kinnitatud ukse kõrval asuvale stendile. Olulisemad reeglid on suuremalt välja trükitud ning kleebitud nähtavatele kohtadele.
Näiteks:
10. Muusikat valides arvesta ka teiste kaaslastega ning muusika tugevust reguleerib noorsootöötaja.
16. Kui vajad abi või Sul on mure, siis võid julgelt pöörduda noorsootöötaja poole.
17. Paku julgelt välja oma ideid! Noortekeskus toetab võimaluse ja sobivuse korral Sinu ettevõtmisi nõu ja jõuga!
10) Kuidas personal tegutseb, milline on rollide jaotus?
Järve noortekeskuses on 3 noorsootöötajat, kelle rollid on küll jaotatud, kuid tihtipeale kõik aitavad üksteist.
Suhtlemine

Keele keskkond asutuses?
Valdav osa on ikka eesti keelt kõnelevad noored, kuid käivad ka kamp vene noori. Kui viibisin praktikal, vene noori ei näinud.
2) Keele keskkonnaga kohanemine
Vaatluse päevadel külastasid keskust ainult eesti keelt kõnelevad noored.
3.) Noorsootöötajate suhtlemisstiilidest
Noorsootöötajad suhltevad vabas vormis. Noored ja noorsootöötajad Järve noortekeskuses väga omavahel ei suhelnud.
4.) Kas suhtlemine on vastastikune?
Kui toimub mingi suhtlus, siis ikka on vastastikune.
5.) Kas kontakt algab, kestab ja lõpeb?
Suhtlus piirdub tervitusega ning hiljem head aega ütlemisega. Või siis luba küsimisega, mängimiseks, teisele korrusele minemiseks või kööginurga kasutamiseks.

Suhtlemine tegevustes soodustavate/takistavate asjaoludena?
Minule jäi mulje, et toimus liiga vähe suhtlemist noorsootöötajate ja noorte vahel, mis on takistavad asjaolud . Kuna ei ole väga suurt suhtlemist noorte ja töötajate vahel, pole üritustel palju osavõtjaid. Noored suhtlesid omavahel väga sõbralikult ja avatult.

Noorte suhtlemine täiskasvanutega.
Noorte suhtlemine täiskasvanutega oli selle vaatluse ajal väga minimaalne.

Kehakeele kasutamisest.
Vaatluse ajal ei märganud ma kehakeele kasutamist.

Suhtlemise osast noortekeskuses viibijale.
Noored suhtlevad väga aktiivselt oma vahel, see ongi suur osa nende ajaviitmisest. Soovi korral on noortel lihtne noorsootöötajatega suhtlust alustada, suhtlusõhkkond ja töötajad ise on avatud ja sõbralikud.

Suhtlemine osa sotsiaal-pedagoogilisest protsessist
Suhtlemine toetab Järve noortekeskuses sotsiaal-pedagoogilist protsessi.

Tervitamine ja tähelepanu köitmine.
Kõiki sisenejaid noortekeskusesse tervitatakse vabalt, näiteks: „Tšau“. Vahel uurib töötaja mis noorel keskuses plaanis, seda aga mitte igakord.

Tahan veel lisada, et ...
Selle vaatlusega ei saanud ma väga suurt ettekujutust noorsootöötaja tööst ja üldse noortekeskuse tegevusest. Kuna minu praktika päevadel külastas keskust väga vähe noori. Praeguseks jäi aga mulje selline, et noored hoiavad Järve noortekeskuses pigem omaette ning aktiivset suhtlust ning suunamist noorsootöötajate poolt ei toimu.
VALGA NOORTEKESKUS
Õppe- ja tegevuskeskkond

Milline on asutuse asukoht, hoone ümbrus, mängu- või tegevusväljakud, üldine mulje?
Hoone asub väga hästi ligipääsetavas paigas. Asub täpselt kesklinnas, hea on ka see, et kohe lähedal on kooli nii, et noortel on kohe hea peale kooli noortekeskusesse minna.
See hoone on Adam Moreli juugendlikus stiilis klassitsistlike sugemetega villa, mis pärineb 1903. Aastast. Villa projekteerijaks oli kohalik ehitusmeister Märt Gross. Peale riigistamist asusid hoones kontoriruumid. Aastatel 1944-1956 oli majas sõjakomissariaat ja alates 26.dets. 1959 .aastast väikelastekodu. Alates aastast 2002 asub hoones Valga Avatud Noortekeskus.Hoone ise on suhteliselt suur, kaks korrust ja pööning.

Milline on asutuse eripära?
Selle maja eripäraks on selle huvitav ajalugu, mida olin natukene eelmises punktis ette toonud . Seega hoone on muinsuskaitse all. Selles majas on palju ruume ja salatrepp. Veel tõid noorsootöötajad esile selle maja eripäraks, see maja kummitab.

Milliseid tegevuskeskusi/mängukohti on noortele sisse seatud?
Valga noortekeskuses on noortele loodud palju erinevaid tegevskeskusi ning mängukohti.

korrusel asuvad piljardi laud, ping -pongi laud. Lisaks on seal veel 2 lauda mis mõeldud eelkõige kaartide ja lauamängude mängimiseks ning joonistamiseks.

korrusel on ülesseatud elektrooniliste mängude paigad . Olemas on arvutinurk kolme arvutiga ning Playstasioni ja Nintendo Wii mängimis paik.
Pööningul on DJ nurk muusika tegemiseks ning salvestamiseks. Veel on eraldi ruumid klubide jaoks: keraamika, kunst , käsitöö, kodundus (need klubid on kõik Valga Kultuuri-ja Huvialakeskuse all).

Kas ja kuidas õppe- ja tegevuskeskkond toetab noorte arengut ja turvalisust?
Noortekeskuses on väga mitmekülgsed võimalused, mis kutsuvad sinna palju noori. Samuti on seal väga sõbralik ja avatud keskkond mis kutsub noori sinna ikka ja jälle tagasi tulema . Noortekeskuses on noortele arendavad tegevused ning turvaline keskkond kuna nende tegemisi ja arengut suunab noorsootöötaja. Noortekeskuses on noored pidevalt turvaliselt noorsootöötaja silma all ning seega turvalises keskkonnas.

Kuidas on paigutatud materjalid ja tegevusteks vajalikud asjad?
Pidevalt on väjas vaid piljardi vahendid, sest ei möödu peaaegu hetkegi kui keegi parasjagu piljardit ei mängiks. Teised tegevusteks vajalikud vahendid nagu näiteks pliiatsid, õhuhoki mänguvahendid, lauamängud nind kaardid, tuleb küsida noorsootöötaja käest. Nii on kindel, et miski ei lähe kaduma ja noortekeskus ei näe õhtuks välja nagu prügimägi. Playstatino ja Wii puldid ja mängud tuleb küsida töötaja käest.

Kas materjalid, vahendid ja olemasolevad asjad on eakohased?
Pääsküla noortekeskuses on võimalusi erinevateks tegevusteks nii palju, et igas vanuses noorele leidub midagi.

Millised võimalused on noorel ühistegevusteks ja individuaalseks tegevuseks, loetlege?
Võimalused ühistegevusteks:

• Lauamängud
  
• Kaardimängud
  
• Piljard
  
• Ping-pong
  
• Playstationi mängimine
  
• Wii mängimine
  
• Korraldatavad võistlused, turniirid ja filmiõhtud
  

Võimalused individuaalseks tegevuseks:

• Joonistamine
  
• Arvutis olemine
  
• Playstationi mängimine
  
• Wii mängimine
  
• DJ tegevus
  

Kuidas kasutatakse kasutuses olevaid erinevaid ruume?
Ruumid on noortekeskuses korraldatud korruste kaupa.

Korrusel asub avatud mängude Esimese korruse mööbel on enamuses mängude lauad (piljard, ping-pong). Mööbel on küll pisut kulunud ning mitte kõige modernsem, kuid sellegi poolest on kõk vajalik olemas ning samas on mööbel ka mugav.

Korrusel on elektroonilised mängud kõikidele vanusegruppidele ning väiksematele lastele tuba. Seal erilist mööblit pole. Playstationi ja Wii tuba.
Pööningul on kõik varustatud huviringide jaoks.

Millised reeglid on kehtestatud ja kuidas on need noorele nähtavaks tehtud?
Noortekeskuses on loodud üksjagu elementaarseid reegleid ning need on noortele väga hästi nähtavaks tehtud.
Põhilised reeglid on välja toodud kodukorras ning see on riputatud väga paljudesse kohtadesse .

Kuidas personal tegutseb, milline on rollide jaotus?
Valga noortekeskuses on 3 noorsootöötajat, majahoidja ja koristaja . Valga noortekeskus on üks vähestest noortekeskustest, kus on nii noored töötajad (19, 21,22). Noorsootöötajatel on väga tihe koostöö, kõiki tegevusi tehtakse koos ja aidatakse üks teist.
Suhtlemine

Keele keskkond asutuses?
Keele keskkond Valga noortekeskuses on vene, eesti ja läti keelne. Kuna Valga on piirilinn lätiga, siis keskuses käivad ka läti noored.

Keele keskkonnaga kohanemine.
Vahest tekivad keele barjäärid. Noored on keelelistes gruppides. Kui on vaja abi või toimuvad mingid rühmatööd, turniirid, võistlused, saadakse ikkagi üksteisest aru.

Noorsootöötajate suhtlemisstiilidest.
Noorsootöötajate suhtlemisstiil Valga noortekeskuses on vaba. Tervitatakse ning suheldakse noortega kui sõpradega, see loob kogu asutuses väga sõbralikku, avatud ja vaba keskkonna. Töötajad uurivad noorte sisenedes alati kuidas neil läinud on, millega noor tegelenud on, kuidas on koolis läinud ja mis hindeid saanud ning suhtleb noortega erinevatel teemadel .

Kas suhtlemine on vastastikune?
Valga noortekeskuses on suhtlemine vastastikune. On näha, et noored usaldavad noorsootöötajaid ning suhtlevad nendega vabalt erinevatel teemadel.

Kas kontakt algab, kestab ja lõpeb?
Kontakt noorsootöötaja ja noore vahel algab kohe kui noor keskusesse siseneb, antud keskuses jääb kontakt püsima kuni noore lahkumiseni keskusest . Noorsootöötaja suhtleb aktiivselt kõigi noortega, kes keskuses viibivad.

Suhtlemine tegevustes soodustavate/takistavate asjaoludena?
Kuna suhtlus Valga noortekeskuses on väga vaba ning noorsootöötaja suhtleb järjepidavalt keskuses viibivate noortega, on noori väga lihtne kõikidesse tegevustesse kaasata. Ka noored tunnevad end töötajate ümber vabalt ning julgevad tänu sellele julgelt ideid välja käija, töötajad innustavad neid alati positiivselt.

Noorte suhtlemine omavahel.
Noored suhtlevad keskuses pigem omavanustega ehk gruppidena.

Noorte suhtlemine täiskasvanutega.
Noored suhtlevad täiskasvanutega Valga noortekeskuses aktiivselt, julgelt ja viisakalt. Ja mind kui praktikanti ootasid nad väga, esitasid palju kõsimusi, hõlpsalt otsisid kontakti.

Kehakeele kasutamisest.
Üldiselt väga kehakeelt ei kasutata. Küll aga tehti kehakeele abil ennast arusaadavaks teisest rahvusest noortele.

Tervitamine ja tähelepanu köitmine.
Valga noortekeskuses tervitatakse noori vabas vormis. Tavaliselt ütleb noorsootöötaja „Tsau“ ning noor vastab samaga. Saabudes vesteldakse ka igapäeva teemadel, uuritakse mis uut on vahepeal toimunud, küsitakse vastastiku kuidas läheb ja muud sellist. Noorsootöötaja teavitab noort tavaliselt tulevatest üritustest, ning uurib kuidas noorel päeval koolis läks.

Tahaksin veel lisada, et...
Valga noortekeskuses noored käituvad üldiselt hästi. Väga toredad ja abivalmis noored. Näiteks: piljardilaud oli vaja toimetada teise suuremasse ruumi, kõik olevad noored keskuses tulid kohe ruttu appi. Hakkasid koos seda tassima, ühel hetkel läks laua üks jalg katki. Kõik kohe kurvastasid, kuid hakkasid ruttu koos mõtlema, et kuidas saaks selle korda. Neil läks paar tundi ja oligi laud ilusti korras ja veelgi paremas seisus.
TÖÖVARJUPÄEV VALGA NOORTEKESKUSES
Veetsin töövarjupäeva Valga noortekeskuses. Osutusin kõige noorema noorsootöötaja varjuks, kuna teised töötajad olis sellel päeval sõitnud Viljandisse õpingutele.
Töötaja ja noore vahelised suhted on väga avatud, hakkatakse suhtlema kohe kui astutakse keskuse uksest sisse. Töötaja tervitab kõiki pigem nagu sõber, küsib järele, kuidas on päev läinud, kuidas on koolis läinud ja, mis hindeid saadud. Kuna linn on väike, teatakse kõikidest noortest igat informatsiooni, seega on kõik oma vahel tuttavad, ja osatakse ühiseid teemasid leida.
Sain teada, et üha rohkem noori hakkab külastama keskust, sest varem töötavad noorsootöötajad ei hoidnud korda ja sellega kaasnesid paljud noorte vahelised konfliktid. Paljud ruumid selles keskuses olid mitte kõlblikud ja kinni pandud, sest ei taheldud keskusega tegeleda.
Veel sain teada, et on olemas karistamise tabel. Sinna pandakse sisenemis keeld mingiks ajaks, kui näiteks tehtakse suitsu keskuse territooriumil, tuldakse joobes, ropendatakse.
Kõik kolm noorsootöötajat õpivad Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuhi eriala.
Kokkuvõte
Usun, et individuaalsed eesmärgid said praktika raames täidetud, ning ma ise jäin saadud teadmistega väga rahule. Nägin palju erinevaid situatsioone noorsootöötaja tööpäevas ning ka seda, kuidas erinevad töötajad olukordi lahendasid. Sain enda arvates päris hea ülevaate ka tavapärasest tööpäevast, nii sellise noorsootötaja tööpäevast, kes puutub otseselt noortega kokku, noortekeskuses.Seega arvan, et minu praktika oli edukas ning ma nägin küllalti mitmekülgset noorsootööd.
15