Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oskar Luts: „Nukitsamees“ (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Milline tegelaskuju meeldis vähem ja põhjus?
  • Kui oli siis millised?
  • Miks mis kõige rohkem meeldis nähtust?
  • Kuidas meeldisid tegelaskujud?
  • Miks kas oleksid kehastanud kedagi teistmoodi kui jah siis keda ja mis moodi?
  • Kuidas tundus mis läks hästihalvasti?
  • Kuidas oleks võinud lahendada teisiti?
TALLINNA ÜLIKOOL
Pedagoogline Seminar
Noorsootöö eriala
Sigrid Kiisk
Oskar Luts: „ Nukitsamees
Draamaprojekt
Juhendaja : Margus Abel
Tallinn 2015
Teema valik: Teema valikul sai arvestatud kooli õppekava ning programmi. Kuna uus õppeaasta on peagi saabumas, siis kirjanduse õpetajaga vesteldes jõudsime ühele meelele, et kõige parem oleks käsitleda Eestis tuntuks saanud kirjanikke, seega valisime ühe kirjaniku välja ning selleks saigi O.Luts ja tema looming s.h „Nukitsamees“.
Teema valik osutus väga harivaks, kuna tihti tuntakse O. Lutsu kui „Kevade „ autorina kuid mitte „Nukitsamehe“ autorina. Teatrikasvatuse nädala läbiviimisel on arvestatud noorte vanust ning seetõttu on tegevused eakohased ning teostatavad.
Läbiviimise paik: Rapla kultuurimaja osutus valikuks kuna hoones on olemas suur ja avar saal, kus on võimalik tegevusi läbi viia. Lisaks on Rapla linna noortel kultuurimajja ligipääs hea, kuna asub täpselt Rapla linna südames.
Kasutusel olevad vahendid: Vahendite hankimisel aitab Rapla Linnavalitsus ja Taig AS, kes annab soodsamalt kirjutamisvahendeid ning pabereid .
Teatrikasvatuse nädal
Sihtgrupp : 14-16- aastased noored; 10 noort grupis , 5 poissi ja 5 tüdrukut
Toimumise periood: 3.08.2015-7.08.2015
10.08.2015-14.08.2015
Toimumise koht: Raplamaal, Rapla linnas, Rapla kultuurimajas
Teatrikasvatuse nädala teatriringide päevade arv: 10 päeva (v.a nädalavahetus)
Ühe teatriringi päeva kestvus: 12.00-13.30
Üldised eesmärgid teatrikasvatuse nädalal:
  • arendada noorte diktsiooni
  • arendada ja parandada noorte lavalist ja avalikku esinemist
  • anda ülevaade Oskar Lutsust ja tema loomingust, käsitledes „Nukitsameest“
  • arendada suhtlemis- ja eneseväljendamisoskust

Teatrikasvatusnädala läbiviija: Sigrid Kiisk
1. Päev: 3.08.15, esmaspäev, 12.00-13.30
Eesmärgid: Osalejate omavaheline tutvumine.
  • 10.00 Ettevalmistus- juhendaja dekoreerib ruumi vastavalt teemale . Seab seinale üles O.Lutsu portree pildi ja Nukitsamehe tegelaskujud sh Tölpa, Möhk, Nuki, Moor . Kontrollib vajaminevate asja olemasolu ning seab paika toolid osalejate istumiseks.
    Vahendid: toolid (11tk), paberid (10tk). 1 tund
  • 11.45 Valmisolek osalejate vastuvõtuks- juhendaja ootab osalejaid fuajees ning juhatab osalejad garderoobi, kus osalejad võtavad üleriided ära ning vahetavad välisjalanõud sisejalanõude vastu. Kui kõik on saabunud, siis juhendaja tutvustab, kus tegevused hakkavad toimuma.
    Vahendid: puuduvad 15 min
  • 12.00 Tutvumismängud- juhendaja jagab igale ühele paberilehe, kus on tabel ning igas tabelis mingi tegevus, näiteks kaua magada , sportida, laulda , ujuda, raamatut lugeda vms. Iga osaleja peab kirjutama tegevuse lahtrisse kirjutama ühe osaleja nime, kellele antud tegevust teha meeldib. Antud mänguda saadakse teada osalejate nimed kui ka see, mida kellegile teha meeldib. Mäng on läbi, siis kui kõik lahtrid on täidetud.
    Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab osalejaid osalemise eest.
    Eesmärk: üksteisega tutvumine.
    Vahendid: paberid (10 tk), pastakad (10tk). 15 min
  • 12.15 Juhendaja tutvustab eelseisva kasvatusnädala tegevuskava 15 min
  • 12.30 Sissejuhatus- seosete loomine ruumis olevate piltidega. Juhendaja räägib O.Lutsu elust ja loomingust. Lisaks lahtised küsimused noortele, küsides milliseid raamatuid on kirjutanud? Jutukäigus jõutakse „Nukitsamehe“ teemani, kõige seda illustreerivad pildid- O.Luts, Möhk, Tölpa, Moor. Juhendaja tutvustab „Nukitsamehe“ dramatiseeringuid- millal anti esimene raamat välja, millal esitati teatris ja millal loodi film „Nukistamehest“. Kes oli tegelased ja tuntumad näitlejad filmis ja mis rolle nad mängisid.
    Tegevuse lõpetamine: Juhendaja tänab kõiki osavõtmise eest.
    Vahendid: pildid tegelastest 1 tund
  • 13.30 Osalejate ärasaatmine: juhendaja saadab osalejad garderoobi ning kontrollib, et keegi midagi maha ei unustanud ning jätab kohtumiseni homme. 5 min
  • 13.35 Ruumide kontrollimine- juhendaja eemaldab pildid seintelt ning korrastab ruumi. 30 min
    2. päev: 4.08.15, teisipäev, 12.00-13.30
    Eesmärgid: anda ülevaade „Nukitsamehe“ teemast. Millised tegelaskujud ja iga tegelaskuju karakter, mis on neile omane käitumine ja kõneviis. Kuidas toimub lavaline liikumine ja esmete paigutus . Kuidas on tegelaskujud kostümeeritud ja grimmeeritud. Kõike seda näitlikustada noortele läbi teatri.
    1. 7.30 Juhendaja saabumine- juhendaja ootab osalejaid kultuurimaja ees ning võtab nad vastu lapsevanematelt. Buss on tellitud kohale kella 8-ks.
    2. 8.00 Väljasõit Vanemuisesse- juhendaja kontrollib veel viimast korda nimekirja, et kas kõik on bussi peal. Kellegi hilinemisel on juhendajal olemas osalejate vanemate telefoninumbrid, et helistada.
    Vahendid: mobiiltelefon , osalejate nimekiri. 2 tundi ja 30 min
    3. Teatri etendus- üheskoos suundutakse saali. 1 tund ja 55 min
    Eesmärk: tegelaskujude tutvustamine ning silmaringi avardamine.
    4. 14.00 Sõit koju- bussi peale ning sõit Raplasse. Bussisõidu ajal arutatakse nähtut.
    Eesmärk: arendada analüüsimisoskust ja eneseväljendamist.
    Vahendid: buss 2 tundi ja 30 min
    5. 16.30 Osalejate ärasaatmine- juhendaja kontrollib, kas lapsevanemad on lastele järgi tulnud ning annab nad ohutult üle. 10 min

    3. päev: 5.08.15, kolmapäev, 12.00-13.30


    Eesmärgid: analüüsimisoskuse arendamine
    1. 11.30 Ettevalmistus- juhendaja kontrollib arvuti korrasolekut, et olla valmis filmi vaatamiseks. Paneb paika projektori ja kõlarid. Juhendaja on toonud 10 patja, et lapsed saaksid filmi vaatamise ajal põrandal nende peal istuda.
    Vahendid: projektor , arvuti, kõlarid. 15 min
    2. 11.45 Juhendaja valmisolek osalejate vastuvõtuks. Juhendaja ootab noori fuajees, tervitades neid suuliselt.
    Vahendid: puuduvad 15 min
    3. 11.00 Filmi vaatamine- Nukitsamees. Filmi režissöör on Helle Karise . Noored võivad filmi vaatamise ajaks valida endale padja ning istuda põrandal. Kuid on võimalus istuda ka tooli peal.
    Tegevuse lõpetamine- juhendaja sulgeb tehnika ning palub noortel võtta analüüsiks ringi istudes patjadel.
    Vahendid: padjad (10tk), film nukitsamees 75 min
    4. 12.15 Filmi analüüsimine- tegelaskujude analüüsimine. Milline tegelaskuju meeldis enim ja miks? Milline tegelaskuju meeldis vähem ja põhjus?
    Tegevuse lõpetamine: kokkuvõtete tegemine filmist .
    Vahendid: puuduvad
    Eesmärk: arendada noorte analüüsimise ja eneseväljendamise oskust. 20 min
    5. 12.35 Osalejate ärasaatmine- juhendaja vaatab, et kõik noored paneksid ennast riidesse ja vahetaks ära jalanõud. Samuti saadab nad ära ukseni. 5 min
    6. 12.40 Ruumide kontroll- juhendaja korrastab vajadusel ruumid ning kontrollib, kas tehnika on väljalülitatud. Juhendaja lahkub viimasena ruumist. 5 minutit

    4. päev: 6.08.15, neljapäev, 12.00-13.30


    Eesmärgid: arendada noortes analüüsioskust.
    1. 11.30 Ettevalmistus- juhendaja toob istumiseks padjad. Prindib välja „Nukitsamehe“ filmis ja näidendis kuuldud laulusõnad. 10 min
    2. 11.55 Valmisolek osalejate vastuvõtuks- juhendaja ootab osalejaid fuajees 5 min
    3. 12.00 Vestlusring- esmamuljed nähtud teatrist ja filmist. Millised olid ja kas olid erinevused „Nukitsamehe“ teatri ja filmi vahel, kui oli siis millised?; mida oli huvitavam vaadata ja miks?; mis kõige rohkem meeldis nähtust?; millised olid kõige huvitavamad, naljakamad, tõsisemad kohad filmis või teatris?; kuidas meeldisid tegelaskujud?; keda sooviksid ise kehastada ja miks?; kas oleksid kehastanud kedagi teistmoodi, kui jah siis keda ja mis moodi?
    Tegevuse lõpetamine: juhendaja kiidab aktiivse osavõtu eest ja juhatab sisse järgmise tegevuse.
    Eesmärk: eneseanalüüsi arendamine ja enda väljendamisoskuse arendamine. 1 tund
    4. 13.00 Õpitakse laulu „Kurjuselaul“ ja „ Kodulaul “ –Tea Paluoja saadab noori klaveril. T. Paluoja märguandel hakatakse ühiselt laulma. Ennem laulma asumist Tea teeb noortega hääleharjutusi.
    Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab osavõttlikkuse ning julguse eest laulmisel.
    Eesmärk: arendada noortes oma häält tunnetama ning ühtlasi illustreerida „Nukitsamehe“ filmi ja näidendit. 30 min
    5. 13.30 Osalejate ärasaatmine- juhendaja saadab noored garderoobi, et kõik vahetaksid jalanõud ning ei unustaks oma üleriideid. 5 min
    13.35 Ruumide kontrollimine- juhendaja kontrollib ruumi üle. Lahkub ruumist viimasena.

    5. päev: 7.08.15, reede, 12.00-13.30


    Eesmärgid: arendada diktsiooni ja lavalist esinemist.
    1. 11.30 Ettevalmistus- juhendaja prindib välja laulusõnad „ Kurg ja konn“. Seab valmis ruumi, et noored saaksid toolidel istuda rea kaupa. 30 min
    2. Hääle harjutused- juhendaja annab noortele ette laulusõnad „Kurg ja konn“ ning noored peavad seda ükshaaval esitama erinevatel hääletoonidel, kas kurvalt , rõõmsalt, naerdes , nuttes, sosistades, karjuvalt. Vastavalt sellele, kuidas juhendaja ütleb. Noor peab lugema etteantud teksti (laulu) vastavalt etteantud emotsioonile.
    Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab kõiki hea etteaste eest ning korjab tekstid kokku.
    Eesmärk: arendada noorte esinemiskogemust laval ning publiku ees.
    Vahendid: tekst 30 min
    3. Tegelaskujude kehastamine- loosi tahtel valivad noored endale tegelaskuju filmist „Nukitsamees“, kuid noored ei kehasta oma tegelaskuju mitte antud filmi olustikus, vaid tegelaskujud tuuakse maalt linna keskkonda.
    Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab osalejaid.
    Eesmärk: esinemisoskuse arendamine ning lavalise kogemuse andmine.
    Vahendid: Sedelid tegelaskuju loosimiseks 45 min
    4. Analüüsitakse, kuidas tegelaskujud sobiksid antud linnakeskkonda. Kuidas oleks võinud oma tegelaskuju veel teisiti kehastada.
    Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab osavõtlikkuse eest ja kiidab kõiki.
    Eesmärk: analüüsimisoskuse arendamine ning laiemalt mõtlemise võime arendamine. 15 min
    5. 13.30 Osalejate ärasaatmine- juhendaja saadab osalised garderoobi. 5 min
    6. 13.35 Ruumide kontrollimine- juhendaja korrastab ruumi. Juhendaja lahkub viimasena. 5 min

    6. päev, 10.08.15, esmaspäev, 12.00-13.30


    Eesmärgid: loova mõtlemise arendamine.
    1. 11.30 Ettevalmistus- juhendaja seab valmis muinasjutud , mida igale grupile annab, olles eelnevalt muinasjutud välja valinud ning tekstid välja printinud. Pantomiimi tegevuste printimine ja sedelite välja lõikamine. 30 min
    2. 11.55 Osalejate vastuvõtmine- juhendaja ootab osalejaid fuajees. 5 min
    3. 12.00 Muinasjutu esitamine- 10 noort on jagatud kahte gruppi, igas grupis viis noort. Grupid said moodustatud loosi alusel, kõik kes said nr 1 sedeli läksid ühte gruppi ja kes said nr 2 sedeli moodustasid teise grupi. Igale grupile annab juhendaja ühe muinasjutu teksti paberkandjal. Noorte ülesanne on jagada omavahel ära tegelaskujud, keda esitama hakkavad. Kuid muinasjuttu ei esitata lihtsalt publikule, vaid publik on seljaga nn näitlejate poole. Näitlejad võivad kasutada muinasjutu paremaks edasi kandmiseks vahendeid näiteks kui toimub uksele koputus , siis keegi päriselt koputab ka, kas laua peale vms. Võib kasutada ka tehnilisi vahendeid, näiteks mobiiltelefoni või arvutit.
    Tegevuse lõpetamine: kiidab kõiki osavõtmise eest ja kõiki tubliduse eest.
    Eesmärk: loova mõtlemise arendamine ning diktsiooni arendamine.
    Vahendid: tekstid, arvuti, mobiiltelefon. 20 min
    4. 12.20 Analüüsimine- mis läks hästi, mis halvasti. Juhendaja annab endapoolse tagasiside esinejatele. 15 min
    5. Pantomiimi tutvustus- juhendaja räägib pantomiimist ja selle olemusest. Pantomiim on kehaline väljendamine, kasutamata selleks kõne.
    Eesmärk: anda ülevaadet pantomiimi olemusest.
    Vahendid: puuduvad 20 min
    6. Pantomiimi tegemine- juhendajal oli eelnevalt koostatud sedelid, kus igal sedelil on mingisugune tegevus. Osalejad valivad pimesi omale ühe sedeli, kus nad leiavad tegevuse. Näiteks müüri ladumine tellistest või vihmavarju avamine tuulisel ilmal jne. Noorte ülesanne on seda kõike demonstreerida kasutamata selleks häält. Vastavalt sellele, kuidas noored reas istuvad, selliselt hakab esinemise järjekord liikuma, paremalt vasakule.
    Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab noori hea ettekande eest.
    Eesmärk: arendada noorte loovust ja mõtlemist.
    Vahendid: sedelid (10tk) 25 min
    7. Analüüsimine- juhendaja annab näpunäiteid, mida oleks saanud teisiti teha ning mis õnnestus.
    Tegevuse lõpetamine: juhendaja kiidab kõiki osalejaid.
    Eesmärk: arendada analüüsioskust. 10 min

    7. päev, 11.08.15, teisipäev, 12.00-13.30


    Eesmärgid: loova mõtlemise arendamine.
    1. 11.25 Ettevalmistus- juhendaja paneb tegevused vajalikud vahendid paika.
    Vahendid: toolid 30 min
    2. 11.50 Osalejate vatuvõtmine- juhendaja ootab noori fuajees. 10 min
    3. 12.00 Etüüdid- juhendaja räägib etüüdi olemusest. Avalikustab etüüdi teema- koolikiusamine. Üheskoos arutatakse antud teemal, kas mõistsime antud teemat kõik üheselt või jäi arusaamatuks midagi. Lisaks jagatakse osalejatele rollid- õpetaja, kiusatav, kiusaja , direktor, lapsevanem , psühholoog jne. Noored saavad alustada etüüdi proovimisega. Etüüdi lavastamise käigus annab juhendaja uusi korraldusi erinevatele tegelaskujudele, näiteks politseinik jne.
    Tegevuse lõpetamine- juhendaja tänab osavõtlikkuse eest.
    Eesmärk: arendada noorte teadmisi etüüdist ja loovat mõtlemist.
    Vahendid: lauad, toolid. 1 tund ja 15 min
    4. 13.15 Analüüsimine- juhendaja ootab noorte omapoolseid kommentaare etüüdile ja sellele teemale. Kuidas tundus?, mis läks hästi/halvasti?, kuidas oleks võinud lahendada teisiti? Kõike seda arutatakse ühiselt istudes patjadel ringis.
    Tegevuse lõpetamine- juhendaja kiidab tubliduse eest. 15 min
    5. 13.30 Osalejate ärasaatmine- juhendaja veendub, et kõik lahkuksid. 5 min
    6. Ruumide kontrollimine- juhendaja korrastab ruumi. 5 min


    8. päev, 12.08.15, kolmapäev, 12.00-13.30


    Eesmärk: arendada käelist tegevust, loovat mõtlemist ja diktsiooni.
    1. 11.30 Ettevalmistus- juhendaja sätib ruumi korda, vaatab kas vajalikud vahendid olemas. 15 min
    2. 11.45 Osalejate vastuvõtmine- juhendaja ootab garderoobis. 15 min
    2. 12.00 Juhendaja annab kahele grupile ülesandeks jäljendada stseeni näidendist „Nukitsamees“. Grupile antakse aega arutada ja meelde tuletada ning otustada millise stseeni läbi viivad; milline oli tegelaskujude omavaheline dialoog , lavaline liikumine jne. 15 min
    3. 12.15 Kostüümid ja grimmeerimine- tegelaskujudesse paremaks sisseelamiseks on noortel võimalus endale otsida riietusesemed ning teha endale grimm , mis iseloomustaks tema mängitavat karakterit. 30 min
    4. 12.45 Stseeni mängimine- oluline on harjutamine teiste ees ning olles võimalikult sarnane mängitava tegelaskujuga nii vokaalselt kui ka liikumisel laval. Kui läheb tekst sassi, siis pole oluline- jätkab edasi.
    Tegevuse lõpetamine- juhendaja tänab kõiki ja kiidab.
    Eesmärk: arendada diktsiooni, loovat mõtlemist, käelist tegevust.
    Vahendid: riideesemed, grimm, riideesemed. 30 min
    5. 13.15 Analüüsimine- mis läks hästi, mis halvasti. 15 min
    6. 13.30 Osalejate ärasaatmine- juhendaja veendub, et osalejad lahkuvad . 5 min

    9. päev, 13.08.15, neljapäev, 12.00-13.30


    Eesmärk: arendada käelist tegevust, loovat mõtlemist, koostööd teistega .
    1. 11.00 Ettevalmistus- juhendaja seab valmis esemed, millega saab ruumi kaunistada. 35 min
    2. 11.35 Valmisolek osalejate vastuvõtuks- juhendaja ootab noori fuajees. 20 min
    3. 12.00 Ruumide kaunistamine- osalejad peavad ruumid kaunistama vastavalt „Nukitsamehe“ filmis nähtule sarnaselt. Juhendaja poolt on korjatud oksad , kogutud heina, lehti jne.
    Tegevuse lõpetamine- kiidab kaunistamise eest. 30 min
    4. Kostüümide tegemise jätkamine/parandamine- juhendaja juhendamisel toimub kostüümide parandamine muutmine, vastavalt tegelaskujule. Tegelaskujud jäävad samaks, mis olid kaheksandal päeval.
    Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab aktiivuse eest ja laseb osalistel kostüümid selga panna, et kontrollida, kas kõik sobib.
    Eesmärk- arendada käelist tegevust ja loovat mõtlemist.
    Vahendid: niit (20rulli), nõelad (20tk), õmblusmasin (4tk), käärid (11 tk), kleeplint (6tk) 1 tund
    5. 13.30 Osalejate ärasaatmine- juhendaja vaatab, et kõik noored lahkuksid. 5 min
    6. Ruumi kontrollimine- asjade kokkupanemine ja ruumi korrastamine.

    10. päev, 14.08.15, reede, 12.00-13.30


    Eesmärgid: arendada loovat mõtlemist, teistega arvestamist, oskus end ümberkehastada või samastuda.
    1. 11.30 Ettevalmistus- juhendaja prindib „Nukitsamehe“ teksti ja ning vaatab viimast korda veel ruumi üle. Kontrollib, kas loosimise jaoks lipikud olemas. 15 min
    2. 11.45 Osalejate vastuvõtmine- juhendaja ootab noori saalis. 15 min
    3. 12.00 Näitlemine- juhendaja jagab kahele grupile erinevad tekstid „Nukitsamees“ filmist. Kuna eelnevalt on juba paigas, kes keda kehastab, siis sellele enam aega ei kulu. Grupid saavad hakata harjutama oma teksti soravust ning koostööd üksteisega.
    Tegevuse lõpetamine- juhendaja viitab , et kostüümid selga panna.
    Eesmärk- arendada lavalist kogemust ja enesehinnangu tõstmine.
    Vahendid- tekst 30 min
    4. 12.30 Kostüümide selga panemine- juhendaja abistab vajadusel 10 min
    5. 12.40 Tsenaariumi ettekandmine- loosi teel valitakse esinemise järjekord. Juhendaja on ettevalmistanud järjekorra loosimiseks kaks paber lipikut, mis on erineva pikkusega, kes grupist valib lühema paberi, see alustab esinemist, kes saab pikema esineb teisna. Esitatakse katkendit „Nukitsamees40 min
    Tegevuse lõpetamine- juhendaja kiidab kõiki suurepärase esitluse eest ning toimub suur aplaus.
    Eesmärk- lavalise kogemuse andmine, diktsiooni arendamine, enesehinnangu tõstmine, loova mõtlemise arendamine. 40 min
    6. 13.20 Analüüs- juhendaja annab igale grupile tagasiside, mis õnnestus, mis läks hästi, mida oleks võinud paremini teha. Kuid lõpetuseks kiidab kõiki osalemise eest ning heasoorituse eest.
    7. Lõpusõna- kiidab osalemise eest ning julgustab kõiki osalema näiteringis. Hüvastijätt. 10 min
    7. Osalejate ärasaatmine- juhendaja veendub, et kõik lahkuvad ning hüvastijätt.
    8. Ruumi kontroll- juhendaja korrastab ruumi, võtab ära kaunistused.
    Vahendite nimekiri:
    • Toolid (11tk)
    • Paberid (2 pakki )
    • Käärid (11tk)
    • Niidi rullid (20 )
    • Õmblusmasinad (4tk)
    • Printer
    • Arvuti
    • Projektor
    • Kleeplint (6tk)
    • Liim (6tk)
    • Pastakad (11tk)

  • Vasakule Paremale
    Oskar Luts- Nukitsamees #1 Oskar Luts- Nukitsamees #2 Oskar Luts- Nukitsamees #3 Oskar Luts- Nukitsamees #4 Oskar Luts- Nukitsamees #5 Oskar Luts- Nukitsamees #6 Oskar Luts- Nukitsamees #7 Oskar Luts- Nukitsamees #8 Oskar Luts- Nukitsamees #9 Oskar Luts- Nukitsamees #10 Oskar Luts- Nukitsamees #11 Oskar Luts- Nukitsamees #12 Oskar Luts- Nukitsamees #13 Oskar Luts- Nukitsamees #14 Oskar Luts- Nukitsamees #15 Oskar Luts- Nukitsamees #16 Oskar Luts- Nukitsamees #17 Oskar Luts- Nukitsamees #18 Oskar Luts- Nukitsamees #19 Oskar Luts- Nukitsamees #20
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor skiisk Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Konspekt Personalijuhtimine 2013
    46
    doc

    Konspekt Personalijuhtimine 2013

    Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa

    Personalijuhtimine
    Uurimistööde korraldamine
    64
    doc

    Uurimistööde korraldamine

    Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise

    Uurimistöö
    E-kursuse-Koristustööde planeerimine ja arendamine-materjalid
    176
    pdf

    E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid

    Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus.......................................................................................................... 8

    Puhastusõpetus
    laagrikasvataja juhataja eksami materjal
    22
    odt

    laagrikasvataja juhataja eksami materjal

    PROJEKTLAAGER Noorte projektlaager (edaspidi projektlaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalikõigusliku juriidilise isiku (edaspidi projektlaagri pidaja) laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva; Noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning haridus- ja teadusministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis teg

    Kategoriseerimata
    Mängud - erinevad mängud
    25
    doc

    Mängud - erinevad mängud

    SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isiksuse üks põhitegevusi, mängi

    Vaba aja programm
    Mängud
    102
    doc

    Mängud

    TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

    Mäng
    Nõustamise põhialused
    21
    docx

    Nõustamise põhialused

    Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib nei

    Nõustamine
    Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
    55
    doc

    Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

    Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES ­ Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun