10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ege1
Õppematerjali autor
Looma mõju lapse arengule Lemmiklooma eest hoolitsemine võib parandada lapse sotsiaalseid oskusi, enesekindlust ja enesehinnangut. (Children And Pets..., s.a.) Kui lapsele antakse võimalus tunda vastutust ja kanda looma eest hoolt, võib seeläbi tõusta tema enesehinnang ja enesekindlus. Laps saab tunda, et ta on võimeline oma kohustustega hakkama saama ja kasulik olema. Seda muidugi juhul, kui lapsele antakse talle jõukohaseid ülesandeid. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem oskust või aega nõudvaid ülesandeid ta täita võiks.
.................................................................................................. 39 ÜKS VÄGA ARMAS LAPS ................................................................................................ 40 KASS JA HIIR ................................................................................................................... 40 KUULAME HÄÄLI ............................................................................................................. 40 LOOMADE KÕNE ............................................................................................................. 41 MUUSIKAT KUULATES ................................................................................................... 41 RIIETUMISMÄNG.............................................................................................................. 41 RÄÄGIME LOOMADEGA ................................................................................................
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond.
.................3 1. teoreetilised lähtealused....................................................................................................................5 1.1 Kiindumusteooria.......................................................................................................................5 1.2 Kiindumussuhte liigid................................................................................................................6 1.4 Kiindumussuhte kujunemine ja olulisus lapse arengus..............................................................8 1.5 Häiritud kiindumiskäitumise peamised avaldumisjooned noorukitel ja raskused igapäeva eluga toimetulekul..........................................................................................................................10 1.3 Sotsiaalökoloogiline perspektiiv lapse arengus.......................................................................13 1
..............................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel .................................................................................. 13 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises...............................................14 1.6 Vanemlikud lõksud.............................................................................................................. 16 1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele............................................................16 1.6
kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväljad, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögioht 32. Mis on töökeskkonna keemilised ohutegurid? Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. 33. Mis on töökeskkonna bioloogilised ohutegurid? Mikroorganismid (bakterid, seened, viirused), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid inimeste, loomade, lindude, putukate rakud, koed, kehavedelikud, eritised, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. 34. Mis on töökeskonna füsioloogilised ohutegurid? Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, raskuste teisaldamine. 35. Kui pikk on Töölepingu seaduse järgi töötaja katseaja maksimaalne kestvus? 4 kuud 36. Millest sõltuvad piirangud alaealiste töölevõtmisel? Piirangud sõltuvad vanusest
Mõlemal on eelised ja puudused. · LÄBILÕIKEMEETOD vaatluse all mitu aegruppi korraga. Se on tulemusrikas kui sooviks on väla selgitada mingid oskused teatud vasnuses. · LONGITUUDMEETOD uurimuse all kindlad isikud teatud ajaperioodil. Samu inimesi uuritakse erinevatel ajaperioodidel. Et näha nende arengut mingi asja suhtes. See meetod on aga väga ajamahukas. · BALTESI ELUEA ARENGU KONTSEPTSIONALIEERIMINE kolm suurt mõjusüsteemi elukestvle arengule: normatiivsed ea-määratletud, normatiivsed ajaloo-määratletud ja mitte nomatiivsed elusündmused. Need mõjutussusteemid on interaktsioonis ning erinevad oma kombineerimis viisi poolest erinevate indiviidide ja käitumisviiside puhul. · KOHORTMEETOD selle meetodi puhul võrreldkse erinevaid kohorte (nt erinevatel aegadel sündinud lastre valimid) samas vanuses. See meetod annab aimu ajaloolisete muutuse mõjust arengule. Näiteks
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid