Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loomade mõju lapse arengule (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Lõik failist

Loomade mõju lapse arengule #1 Loomade mõju lapse arengule #2 Loomade mõju lapse arengule #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ege1 Õppematerjali autor
Sheryl Dickstein (2007) tõi ajakirjas SheKnows välja erinevad aspekte kuidas mõjutavad loomad laste arengut. Esimeseks tähelepanekuks on, et loomad arendavad laste motoorseid oskusi. Koertega jalutamine või jooksmine aitavad lapsed tubastest tegevustest eemale. Väiksemaid motoorseid tegevusi aitab arendada lemmikule toidu ning joogivee panek. Teiseks aspektiks loomade mõjule lapse arengus tõi Dickstein (2007) välja sotsiaalse poole. Lemmikloomad on lastele väga head sotsiaalse suhtluse õpetajad ja vahendajad. Lapsed on altimad lähenema ja suhtlema teiste lastega kes mängivad loomadega. Sel viisil on lemmikloom sillaks lapsele kes ei julge suhelda, teiste võimalike mängukaaslaste vahel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Looma mõju lapse arengule

Looma mõju lapse arengule Lemmiklooma eest hoolitsemine võib parandada lapse sotsiaalseid oskusi, enesekindlust ja enesehinnangut. (Children And Pets..., s.a.) Kui lapsele antakse võimalus tunda vastutust ja kanda looma eest hoolt, võib seeläbi tõusta tema enesehinnang ja enesekindlus. Laps saab tunda, et ta on võimeline oma kohustustega hakkama saama ja kasulik olema. Seda muidugi juhul, kui lapsele antakse talle jõukohaseid ülesandeid. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem oskust või aega nõudvaid ülesandeid ta täita võiks.

Pedagoogika
thumbnail
102
doc

Mängud

.................................................................................................. 39 ÜKS VÄGA ARMAS LAPS ................................................................................................ 40 KASS JA HIIR ................................................................................................................... 40 KUULAME HÄÄLI ............................................................................................................. 40 LOOMADE KÕNE ............................................................................................................. 41 MUUSIKAT KUULATES ................................................................................................... 41 RIIETUMISMÄNG.............................................................................................................. 41 RÄÄGIME LOOMADEGA ................................................................................................

Mäng
thumbnail
26
docx

Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond

Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond.

Sotsioloogia
thumbnail
20
docx

Kursusetöö

.................3 1. teoreetilised lähtealused....................................................................................................................5 1.1 Kiindumusteooria.......................................................................................................................5 1.2 Kiindumussuhte liigid................................................................................................................6 1.4 Kiindumussuhte kujunemine ja olulisus lapse arengus..............................................................8 1.5 Häiritud kiindumiskäitumise peamised avaldumisjooned noorukitel ja raskused igapäeva eluga toimetulekul..........................................................................................................................10 1.3 Sotsiaalökoloogiline perspektiiv lapse arengus.......................................................................13 1

Kategoriseerimata
thumbnail
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

..............................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel .................................................................................. 13 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises...............................................14 1.6 Vanemlikud lõksud.............................................................................................................. 16 1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele............................................................16 1.6

Perepsühholoogia
thumbnail
37
pdf

Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväljad, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögioht 32. Mis on töökeskkonna keemilised ohutegurid? Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. 33. Mis on töökeskkonna bioloogilised ohutegurid? Mikroorganismid (bakterid, seened, viirused), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid inimeste, loomade, lindude, putukate rakud, koed, kehavedelikud, eritised, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. 34. Mis on töökeskonna füsioloogilised ohutegurid? Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, raskuste teisaldamine. 35. Kui pikk on Töölepingu seaduse järgi töötaja katseaja maksimaalne kestvus? 4 kuud 36. Millest sõltuvad piirangud alaealiste töölevõtmisel? Piirangud sõltuvad vanusest

Kategoriseerimata
thumbnail
53
odt

Nimetu

Mõlemal on eelised ja puudused. · LÄBILÕIKEMEETOD ­ vaatluse all mitu aegruppi korraga. Se on tulemusrikas kui sooviks on väla selgitada mingid oskused teatud vasnuses. · LONGITUUDMEETOD ­ uurimuse all kindlad isikud teatud ajaperioodil. Samu inimesi uuritakse erinevatel ajaperioodidel. Et näha nende arengut mingi asja suhtes. See meetod on aga väga ajamahukas. · BALTESI ELUEA ARENGU KONTSEPTSIONALIEERIMINE ­ kolm suurt mõjusüsteemi elukestvle arengule: normatiivsed ea-määratletud, normatiivsed ajaloo-määratletud ja mitte nomatiivsed elusündmused. Need mõjutussusteemid on interaktsioonis ning erinevad oma kombineerimis viisi poolest erinevate indiviidide ja käitumisviiside puhul. · KOHORTMEETOD ­ selle meetodi puhul võrreldkse erinevaid kohorte (nt erinevatel aegadel sündinud lastre valimid) samas vanuses. See meetod annab aimu ajaloolisete muutuse mõjust arengule. Näiteks

Kategoriseerimata
thumbnail
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun