Pandi tähele, et kuigi metafüüsiline oleva-seletus on teaduse ees taandunud, on metafüüsilis-religioosne inimese seletus ometi jõus. Vaatamata sellele, et avalikkusest on taandunud arusaam meie surematust hingest, mõistetakse ennast ikkagi eelkõige vaimse olendina. Olla teadvusel, mõtelda jne. — kõik see kuulub tavaintuitsiooni juurde. Mis vahekorras on vaim ja keha? • Dualism • Biheiviorism • Identsusteooria • Funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. 2 Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Isik on miski, mis täiesti erineb kehast. Või isik on selline liitentiteet, kus üheks osaks on isiku keha, teiseks osaks aga miski muu (hing, vaim?)
Füüsika KT I 1. Selgita valguse dualismi, millised nähtused. Valgusel on kahesugused omadused: 1) laineteooria valgus on elektromagnetiline laine *interferents *difraktsioon *dispersioon *murdumine *peegeldumine 2) kvantteooria valgus on osakeste voog *fotoefekt *Comptoni efekt *valguse rõhk 2. Mõisted Fotoefekt nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone.
ei saa 9. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute hulka kuuluvad a. Kelvin b. Njuuton c. Kulon d. Sentimeeter e. Kilogramm f. Sekund 10. Milline lause iseloomustab mudelit kõige paremini? a. Mudel peab välja tooma originaali iseloomulikud jooned ja jätma kõrvale teisejärgulise b. Mudel on originaali täpne koopia c. Mudel on nähtuse matemaatiline esitus 11. Dualismi ja tõenäosuslikkuse printsiibi lisandumist füüsikalisse maailmapilti loetakse a. kvantmehaaniliseks etapiks b. relativistlikuks etapiks c. kaasaegse maailmapildi tekkeks 12. Füüsikaline suurus a. on inimese poolt formuleeritud b. on olemas ka ilma inimeseta c. on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks 13. Vali, millised füüsikalised suurused on sklaarsed, millised vektoriaalsed. a. Pikkus skalaarne b
Füüsika kontrolltöö 1. Tänu mille arengule on tekkinud kaasaegne kvantmehaanika? Vastus: Tänu aatommudelite arengule on tekkinud kaasaegne kvantmehaanika. 2. Mis teooriale tuginevad kaasaegsed kvantmehaanika mudelid? Vastus: Kvantmehaanilised mudelid tuginevad dualismi printsiibile, mis kehtib nii kiirgusele kui ka osakestele. 3. Mis on fotoeffekt ja mis on sisemine fotoeffekt? Vastus: Fotoeffekt nähtus, kus elektromagnetlaine kvandid löövad elektrone ainest välja. Sisefotoeffekt Kui elektronid vabanevad aatomites, aga ei välju tahkest ainest gaasi või vaakumi. 4. Mis tõendab veenvalt, et kvandid on olemas? Vastus: Planci kvanthüpoteesi rakendamine fotoeffekti teoorias ja kogu selle järgne teaduslugu. 5
vaimu teiste mitteruumiliste toimimiste tagajärjena ( Gilbert Ryle, lk 1674 ). Ta tahab öelda, et fraas "leiavad aset mentaalsed protsessid" ei tähenda sama sorti asja kui "leiavad aset füüsikalised protsessid" ja seetõttu ei ole ka mingit mõtet neid kaht omavahel konjungeerida või disjungeerida (Gilbert Ryle, lk 1678 ). Seega ei saa vaadelda keha ja vaimu kahe iseseisva nähtusena, sest nad eksisteerivad üksteise koosmõjul. Filosoofilisi argumente, mis pooldaksid dualismi ei leia ka filosoof Jack Smart. Vastandudes Descartesile, väidab ta, et nimene on füüsikaliste osakeste suur kogum, kuid ei leidu aistinguid või teadvusseisundeid, mis oleksid sellest midagi enamat või eraldiseisvat ( Jack Smart, lk 2 ). Smarti arvates toob dualism enesega kaasa suurel hulgal veidrat laadi taandumatuid psühhofüüsilisi seadusi millesse tuleb lihtsalt uskuda ning mida on raske omaks võtta ( Jack Smart, lk 9 ).
tootmisteguriteks, mis on omavahel suurima majanduskasvu arengutempo saavutamiseks seotud. Teiseks põhjuseks on arengu astmelisus. Arenguteooria põhiseisukohaselt toimub areng teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest ja arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras ning see tähendab, et iga järgmine etapp nõuab eelmise läbimist. Üheks põhjuseks on ka majandusliku dualismi olukord, kus heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Heaks näiteks on Hiina, mille suurlinna piirkonnad on tehnoloogiliselt väga arenenud, aga maapiirkondades kasutatakse endiselt väga algelisi põlluharimisvõtteid. Viimaseks arengumaade mahajäämuse põhjuseks on rahvusvahelise kaubanduse praegune kuju, kus tegu on pigem ühepoolse sõltuvuse süsteemiga. Suurte korporatsioonide
Aquino Thomas lähtub inimese mõistest, püüdes leida inimese olemisprintsiipe tema olemasolu analüüsides. Inimene on Jumala poolt loodud. Thomas rõhutab, et inimene on Jumala poolt loodud kehalis-vaimsena. Inimese kehaline loomus ei ole järelikult loomise puudujääk, vaid Jumala kavatsuslik, inimese olemusmääratluse aspekt. Hing ei ole loodud kehast varem ja sõltumatult. Jumal lõi inimese tervikliku kehalis-vaimse olevusena. Thomas kummutab uusplatoonilise käsitluse ehk dualismi idee. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel peatus ta venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks. Ta tahtis lõpetada elupäevad kloostris. Et läheduses dominiiklaste kloostrit ei olnud, viidi ta tsistertsalaste kloostrisse. Ta suri Fossanova kloostris 7.märtsil 1274. 1323. aastal kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Tema peateos on „Teoloogia summa.“
Elu ja looming on pärit Põhja-Makedooniast. Kolis Ateenasse, kus õppis Platoni all. Pärast Platoni riigist väljasaatmist põgenes tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander suure õpetaja. Läks tagasi Ateenasse ja lõi oma õppeasutuse. Pripateetika õppematerjal kantakse edasi looduses ringi käies. Elu lõpus läks ta tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander Suure nõuandja. Ta on loonud üle 400 teksti: "Polüteia" riigiteooria; "Organon" loogikateadus. Loogikaõpetus - A. loodud formaalloogika. Jaotas kõik teadused 3 suurde gruppi: 1)teoreetilised teadused matemaatika, füüsika 2)praktilised teadused eetika, poliitika 3)poeetilised teadused muusika, kirjandus Loogika oli teaduste teadus. Tema loogikaõp. jagunes: järeldus õp. matemaatilisi termineid kasutades saab järeldada (a=b, ja b=c, siis a=c); otsustus õp. - ühiskonnas on 3 liiki otsuseid: otsused kvaliteedi järgi eitavad ja jaatavad vastused, otsused kvantiteedi ...
Idealism: Esindajad-Georg Berkeley * Reaalsus on olemuselt subjektiivne * Reaalsus on vaimne, tegelikult me ainult tajume ,, Olemas olla tähendab olla talutav" G. Ryle ,,Kategooriaviga": * Paljud filosoofia probleemid on tekkinud lihtsalt keele väärkasutamisest. Filosoofia eesmärgiks peaks olema nende probleemide lahendamine lingvistilise analüüsi abil. * On vaja asetada sõna ,,hing" kategooriasse ,,asi" vaid seepärast et see on nimisõna * Kartesiandliku dualismi nimetab ka dogmaks, kummitusest masinas. Kriitika: 1. Inimese siseelu on midagi enamat kui käitumine. Tunded ei pruugi sugugi käitumises väljenduda 2.Inimene suudab oma tundeid varjata või ei suuda neid väljendada 3. Käitumist saab imiteerida 4. Isiklikke tundeid mõistame me vahetult
o. füüsika Sotimaal) professor G. P. Thomson Sotimaale Aberdeeni ülikooli, kus ta töötas järgnevad kaheksa aastat. Aberdeenis leidis de Broglie teooria kinnitust kahes sõltumatus eksperimendis, mis tõendasid elektronide difraktsiooni. 1927. aastal avastas G. P. Thomson sõltumatult C. J. Davissonist ja L. H. Germerist kristallidel toimuva elektronide difraktsiooni, tõestades sellega L. de Broglie teooriat mikroosakeste lainelis- korpuskulaarse dualismi kohta. Briti füüsik Georg Paget Thomson juhtis elektronkiire läbi üliõhukese metalli ning vaatles de Broglie poolt ennustatud interferentsimustrit. Sarnases eksperimendis, mis juba 1919. aastal viidi läbi Western Electric Company's (praegu Bell Telephone Laboratorium), vaatlesid Clinton Davisson ja tema assistent Lester Germer niklikristallilt peegeldunud elektronkiire difraktsioonimustrit. Nähtust õnnestus seletada alles
1.) Dualism- Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid
kurja kangelase kokkupuutega, kus hea kangelane hoolib mitte endast vaid ühiskonna huvest. India vesterni kutsuti Karrivesteniks. Peale 1950.aastaid hakati ka Ameerikas vesternidega rohkem katsetama ning klassikalise vesterni kõrvale tekkis hulk vesteni alazanre. Vesterni on segatud isegi teiste zanridega, nii on sündinud õudusvestern, kosmosevestern, ulmevestern, veider vestern, satiirvestern. Prooviti vesterni sisse tuua kristlikke sümboleid, muudeti hea versus kuri dualismi, kujutatakse tänapäeval elavaid vesternikangelasi, kes ei taha tsivilisatsiooni muutustega kaasa minna, omistatakse kangelastele supervõimed, saadetakse kangelased teise tsivilistasiooni/maailma, antakse neile ebarealistlikud kangelased jne. Loodi palju sarju, kus kujutati peakangelasena vesternlikku tegelast, kes võitles isetult kogukonna headuse eest. Hoolimata sellest, et võrreldes klassikalist vesterni mõne uues vesterni alazanriga, on jäänud mõningad aspektid samaks
tõdemusel, mis on ise kogemuslik. Lubades mis võimaldab riistvara kasutamist, seega indiviidide seostel osalist muutumist a täielikult mehitamata tööstuses vajame posteriorist nn puhtaks teadmiseks ja eelnevalt arvutite / robotite programeerimist vastupidi. Perekonna, E- I -L , teadmiste suhe tarkvara ja riistvara kasutamiseks, mis toob on looduslik fakt, millel puudub a priori või a välja nn tehnoloogilise vaimu dualismi. posteriori teadmine, kinnitades seega Piisavalt kõrge tarkvara arengu tulemusena eelöeldud seoseid. kaob aga eelnimetatud tugev biheivioristlik 13 Kolmanda ehk K isiku vaimu omamise dualismi vajadus. See tähendab, et robotid on analoogia on ligilähedane I isku vaimu saavutanud inimesele sarnase (või võrdse) olemasoluga, sest K on võrdne E ja I intellikentsuse, lubades paljunemist ehk toota
Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Realismi järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks on tõde. Kui realism kasut teaduslike teooriate hindamisel tõe vastavusteooriat, siis instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 8. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada loengul räägitud seisukohti monismi-dualismi eristuse järgi. Lähemalt teada interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu probleemis. 4 Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti;
Miks pole Bachi muusika nii vahetu nagu ütleme, Brahmsi oma? Võib-olla peitub põhjus selles, et ta pol silmnähtavalt dramaatiline. Oleme nii rikutud pärast Bachi loodud muusikast, mis on oma põhiolemuselt dramaatiline, et oleme hakanud, muusikas alati ootama mingit dramatismi, ning oleme pettunud ja igaveleme, kui me seda ei leia. Jah, ent, ent mis teeb muusika dramaatiliseks? Kontrast, ma mõtlen kontrasti kui kompositsiooni printsiip, dualismi ehk kahe teema printsiipi, mis eeldab teose ühes osas kahe kontrastse idee või emotsiooni olemasolu. Dualismi printsiip pääses mõjule muusikas just pärast Bachi. Mõlge ükskõik millisele Beethoveni sümfoonial, nt "Eroica´le". Esimene teema on oma olemuselt maskuliinne, teine feminiinne. Kontrasti loob dramatismi must ja valge; hea ja halb; päev ja öö; kurbus ja rõõm. Bachi oli dualistlikule konseptsioonile vastandliku põhimõtte viimaseks kantsiks. Igas teose osas on tal
aprioorset ratsionalismi kui tunnetuse arengu kriitilise analüüsi eelset fundamentaalset epistemoloogiat või metafüüsikat, samas peab see vastuvõtmatuks naturalismi, kui teadusfilosoofia taandamist empiirilisele teadusele (või ka formaalsele teadusele, nagu loogika ja matemaatika), sest ka see oleks ebakriitiline, sest tähendaks normatiivse taandamist faktuaalsele. Popperi arvates tuleb tingimusteta tunnistada faktide ja normide dualismi, mis on edukalt kirjeldatav väidete ja ettepanekute kaudu. Sisuliselt ta samastab teaduse ja filosoofia, sest: ,,Kogu teadus ja kogu filosoofia on valgustatud terve võistus" (Popper 1972:34). Nii teaduse kui ka filosoofia põhimeetod on ratsionaalse arutluse meetod: probleemi selge püstitamine ja lahenduste kriitiline uurimine. Kokkuõtvalt loetust saan teha järelduse, et pole välja kujunenud absoluutset tõde või teooriat
poolt verifitseeritava tähendusega lausete hulk, mis kirjeldavad käitumuslikke või kehalisi protsesse. Carl Hempeli järgi on selline psühholoogiliste väidete tõlkimine käitumise kohta käivateks väideteks üks osa laiemast reduktsionistlikust projektist, mille eesmärk on teaduse keelekasutuse reglementerimine. (Hempel 1949) Teine mõjukas filosoofilise biheiviorismi formuleering lähtub Gilbert Ryle'ilt. Tema kartesiaanliku dualismi kriitika põhineb seisukohal, et mentaalseid predikaate (mental predicates) kasutatakse tihti omistamaks inimestele kalduvust teatud viisil käituda. Ryle'i järgi on sellistel omistamistel tingimuslike, seadusele sarnanevate lausete kuju, selliste lausete ülesanne ei ole aga käitumisega põhjuslikult seotud sisemiste, füüsiliste või mittefüüsiliste seisundite esinemisest raporteerimine. Taolised laused lubavad järeldada
See on tume, mitteteadvustunud (pime) korrastamata alus, mis peab saama muudetud eksistentsi valguseks (korrastatud, mõistuspäraseks, universaaltahteks). Kuna Jumalas on mõlemad olemuslikud omadused lahutamatud, siis inimese juures on nad lahutatud ja nii tekib hea ja kurja võimalus. Kuri ei tekki ise eksistentsi alusest, vaid üksnes siis kui inimene oma tahtega ütleb valgusest lahti. Selleks, et vältida aluse ja eksistentsi dualismi toon Schelling sisse veel "ürgaluse mõiste. See suhtub vastanditesse indiferentselt ja selletõttu ei ole ka midagi temas, mis takistaks vastuolude ilmnemist.
"metodoloogiline individualism"? Kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Milles seisneb Popperi soovitatud "tükiviisiline sotsiaalne insenerikunst"? Tüki-viisilised ehk piiratud ulatusega, peavad kavandatud sekkumised sotsiaalsesse ellu olema selleks, et nad oleksid kontrollitavad ja vajadusel tagasipööratavad. Milles seisneb Popperi "kriitilise dualismi" eeldus? Teadusväliste normide ja falsifitseeritavate, s.t. teaduslike faktiväidete, range eristamine. Milles seisneb negatiivne utilitarism ja mis on selle rolli Popperi poliitikateoorias? Püüe minimaliseerida kannatusi ühiskonnas. Nii nagu teadusfilosoofias, aitab ka eetika valdkonnas Popperi hinnangul selgusele tublisti kaasa see, kui eetiline nõudmine formuleeritatakse negatiivses vormis ehk nõutakse kannatuste kõrvaldamist, mitte õnne
Parmenides ses suhtes oma mõttekäiku. Tõeliselt olevat me tunnetame üksnes mõistusega mõeldes (,,logos"). Mida me meeltega tajume, see on subjektiivne ning seetõttu ka petlik, loob meile illusiooni asjade muutlikkusest, mida tõeliselt pole olemaski. Muidugi ei saanud ka meetlega tajutavat tegelikkust nii kergesti olematuks filosofeerida ja seetõttu Parmenides omistab hiljem tollele muutlikule olemisele üksnes näiva olemasolu suutmata ent sellegagi ületata dualismi oma õpetuses. Kahjuks on see osa tema õpetuslaulust, kus ta siirdub tolle ,,näiva" olemise lähemale vaatlemisele, kaduma läinud ja me ei tea, kas tal õnnestus oma esialgset ontoloogilist monismi kuidagi päästa või sisuliselt õigustada. Mitte niivõrd oma olemisõpetusega, kuivõrd just selle suubumisega dualismi on Parmenides üheks filosoofilise idealismi teerajajaks, keda Platon siiralt hindab. [5:23] 3.3 Zenon Zenoni eluajaks loetakse u 490-430 e.Kr
kommunikatiivsete seoste süsteem ja pidev vastastikuse tõlkimise vajadus loovad aluse teist tüüpi korrastatusele: ühtsele struktuurile, mis „võtab maha“ osade mitmekesisuse terviku korrastatuse nimel. Kõige täielikuma rakenduse leiab see tendents metakeeleliste ja metatekstiliste moodustiste hargnevas süsteemis, ilma milleta ei ole ühegi kultuuri olemasolu võimalik. ( Filmikunsti koht kultuurimehhanismis. 1977) KULTUUR V Inimkultuuride struktuurse dualismi kõige universaalsemaks jooneks on sõnalis-diskreetsete ja ikooniliste keelte kooseksisteerimine, kus viimastes süsteemi erinevad märgid ei moodusta järgnevusi, vaid on homöomorfsetes seostes, esinedes vastastiksarnaste sümbolitena (vrd mütoloogiline ettekujutus inimkeha, ühiskondliku ja kosmilise struktuuride homöomorfismist). Kuigi inimajaloo erinevatel etappidel taotleb üks või teine neist
Tehnoloogia mõju arengule on otseselt raske mõõta, seetõttu näidatakse seda teistest teguritest ülejääva kasvuosana ehk üldise tootlikkuse kasvuna. Astmeteooria põhiseisukohad: 1) areng toimub teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest; 2) arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras, see tähendab iga järgmine etapp nõuab kõigi eelnevate läbimist. Majandusliku dualismi all mõeldakse olukorda, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta arengumaade majanduse struktuuri ja minna üle valdavalt põllumajandusele spetsialiseeritud majanduselt kaasaegsele linnastunud ja mitmekesise tööstuse ning teenindussfääriga majandusele.
Tehnoloogia mõju arengule on otseselt raske mõõta, seetõttu näidatakse seda teistest teguritest ülejääva kasvuosana ehk üldise tootlikkuse kasvuna. Astmeteooria põhiseisukohad: 1) areng toimub teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest; 2)arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras, see tähendab iga järgmine etapp nõuab kõigi eelnevate läbimist. Majandusliku dualismi all mõeldakse olukorda, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta arengumaade majanduse struktuuri ja minna üle valdavalt põllumajandusele spetsialiseeritud majanduselt kaasaegsele linnastunud ja mitmekesise tööstuse ning teenindussfääriga majandusele. 10
· Keskaegses teoloogias ja filosoofias arendati välja üksikasjalikud ja intellektuaalselt nõudlikud konseptsioonid vaimuelu nähtuste kohta (nt Aquino Thomas). · Eelnenud perioodide tähelepanekuid arendasid edasi või revideerisid renessansiajastu õpetlased. · Alates 15.sajandist hakkasid filosoofide tööde põhjal kujunema metodoloogilised eeldused psüühika teaduslikuks mõistmiseks: 1. René Descartes kirjeldas interaktiivse dualismi seisukohtadest lähtudes hilisemale psühholoogiale keskseid teadvuse ja refleksi mõisteid. 2. Francis Baconi tööd andsid olulise tõuke materialistliku ning rangelt loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse. 3. John Locke arendas teadmiste meelelise päritolu ideed. Sensualismi järgi pärinevad kõik teadmised välismaailma tajumisest. Vastsündinu on Locke järgi tabula rasa (,,puhas leht"), millele kogemus meelte kaudu ,,kirjutab" oma sisu.
vältida? 16. Defineerige majanduslik dualism. Milles seisneb geograafiline dualism? Majanduslik dualism on olukord, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Gunnar Myrdal väidab, et majanduslik ja sotsiaalne areng võivad viia tasakaalust eemale: _ Sellisel juhul on majandusteooria väide, et tasakaalu puudumisel liigutakse tasakaalu suunas, vale. _ Geograafilise dualismi korral võivad tööjõu migratsioon, kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud regioonidearengu pidurdamisele aeglustada ka kogu riigi majanduskasvu. 17. Kuidas selgitab Prebischi mudel arengumaade majanduskasvu aeglustumist? Kahe riigi ja kahe kaubaga mudel, kus arenenud tuumikriigid toodavad ja ekspordivad tööstuskaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on suurem kui 1 _ Arengumaad toodavad kaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne
Gravitatsioonijõu suurus on määratud gravitatsiooniseadusega: Kaks punkti tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Põhiprintsiibid- nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt toetub teatud kindlatele, praegusel hetkel tunnustatud põhimõtetele, mis määravad meie ettekujutluse ümbritsevast maailmast. : Galilei relatiivsusprintsiip, aine atomaarsuse printsiip, valguse dualismi printsiip, universumi ühtsuse printsiip jne. Näide ühest põhiprintsiibist: Entroopia kasvu printsiip- entroopia iseloomustab termodünaamilise süsteemi korrastamatuse astet ning see printsiip väljendab tõsiasja, et suletud süsteemis tervikuna korrastamatus alati kasvab, entroopia kasvu printsiip, mis on termodünaamika teise seaduse üldistus, lubab ennustada protsesside kulgemise suunda. Nii näiteks kandub soojus alati soojemalt kehalt üle jahedamale.
16. Majanduslik dualism-on olukord,kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis.Dualism viitab sellele majanduslikule ja sotsiaalsele jaotusele ühiskonnas,kus eksisteerivad sektorite ja regioonidevahelised erinevused tehnoloogias,eksisteerivad geograafilised arengutasemete erinevused,eksisteerivad hoiakute ja tavade erinevused kohaliku ja imporditud sotsiaalse süsteemi vahel.Geograafiline dualismi- korral võivad tööjõu migratsioon,kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud regioonide arengu pidurdamisele aeglustada ka kogu riigi majanduskasvu. 17. Prebishi mudel-kahe riigi ja kahe kaubaga mudel,kus arenenud tuumikriigid toodavad ja ekspordivad tööstuskaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on suurem kui 1.Arengumaad toodavad kaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne.Juhul kui perifeerias
Seotud on seksism, looduse valitsemise soov, rassism ja muud sotsiaalse ebavõrdsuse vormid. Naised teevad koostööd loodusega. Teaduse peavool kujutab endast mehelikkust. 56. Mida peab K.J. Warren silmas rõhuvate kontseptuaalsete raamistike all (oppressive conceptual frameworks)? Millised on selle tunnused? Seletada, säilitada ja õigustada mitteõigustatud domineerivaid praktikaid. Väärtuse-hierarhiline, väärtustavad dualismi(vastanduv, üksteist välistav), võim, privileeg, domineerimisloogika. 57. Iseloomusta domineerimisloogika mõttemustrit. Moraalne eeldus, et paremus õigustab alluvat. Pakub moraalse õigustuse hoida Alluvaid all. Paremusel on mingi omadus, mis Alluval puudub. 58. Selgita Bookchini orgaanilist arusaama loodusest ja inimesest. Usud, looduslikud rituaalid, müüdid loomadest-hingedest, Emake Looduse mõiste. Loodusega kooskõla.
veendumusele aine struktuursuses alles XX sajandil. Kvantnähtuste tõenäosuslikku olemust väljendab kõige selgemini Heisenbergi määramatuse printsiip. Selle printsiibi järgi ei saa ükski osake viibida olekus, kus näiteks tema impulsil ja koordinaadil oleks ühel ja samal ajal täielikult määratud täpne väärtus. Makroskoopliste kehade liikumise korral määramatuse printsiibil praktilist tähtsust ei ole. Vastavalt osakeste-lainete dualismi printsiibile avalduvad mikroobjektide käitumises nii osakeste kui ka lainete omadused. See on mikromaailmas üldine nähtus ning see ilmneb kõigil elementaarosakestel. Füüsikaliste protsesside kirjeldamisel on alati mõistlik toetuda nn. potentsiaalse energia miinimumi printsiibile. Nimelt, igas füüsikalises süsteemis kehade liikumisel süsteemisiseste vastastikmõjude toimel süsteemi potentsiaalne energia väheneb, püüdes saavutada antud tingimustes minimaalset väärtust.
hällis. ("Hõbevalgem", 1976) Keel on võimas realiteet ja keelesugulus äratab tugevaid tundeid. Suviti rändavad meie kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud itta, otsekui oleksid nad sinna maha unustanud miskit, mida homme tingimata vaja läheb. Pärast vaatame nende pilte, kuulame nende viise ja ütleme iseendale: ahaa, need oleme meie. ("Hõbevalgem", 1976) 17 Oleme oma keele kaudu süvendanud Euroopa kultuuri dualismi ja midagi olulist lisanud. Võib-olla metsade vaikuse? Rahutu kahtluse, et täiskuu ajal metsad muutuvad läbipaistvaks? ("Hõbevalgem", 1976) KOKKUVÕTE Lennart Merist Presidendist suure algustähega kujunes juba tema eluajal müüt. Lennart ei tulnud kunagi kusagile, Lennart saabus. Lennart ei leppinud kunagi kohaga tagareas, ta platseerus alati prominentide hulka. Tema ütlused läksid lööklausetena rahva hulka ja temast loodi anekdoote.
Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõne juhtumi korral on osa vaimust blokeeritud või lõhenenud. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks jagamatu mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat – lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. Keha ja vaimu interaktsioon. Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks – keha ja vaimu vahel toimub interaktsioon. Keha kui mehhanism. Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad peened osakesed, mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks. Soonte avanemise eri moodustele vastavad erinevad aistingud. Käbinääre. Ehkki vaim on seotud kogu kehaga, on käbinääre see koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju
omadustele: mistahes kaks täielikult määratletud olukorda, mis erinevad mõne moraaliomaduse poolest, erinevad ka mõnekirjeldava omaduse poolest. Kaasumine Mistahes kaks olukorda, mis erinevad mõne moraaliomaduse poolest, erinevad ka mõne kirjeldava omaduse poolest.Punktid ja kujud: pildi globaalsed omadused (kuju) on määratud punktide asukohaga. Mistahes kaks pilti, mis erinevad oma kuju poolest, erinevad ka oma punktide asetuse poolest. 6. LOENG: KEHA JA VAIM Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Mitte ollus.
Siin valmib kõige mahukam teos RIIK(Politeia). Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justinanus selle 529.a. p.Kr. sulgeb. Platon suri 80 aastasena. Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure tõenäosusega ehtsaks. Pütaagoraselt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine on olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. Polyteia sisaldab kõiki Platoni filosoofia põhiseisukohti. Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: 1. DOXA - Arvamas, kui paljas uks tuleneb otse meeltest. 2. DIANOIA - Ratsionaalne arusaamine 3. NOESIS - Otsene intuitsioon ideedest. Platon pooldas hingederändamise õpetust: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed. Igal tähel on
tegudes naudingutest ja kannatauste vältimisest. Moraalselt õige ja ühiskondlikult soovitav oleks olukord, mis toob võimalikult suurt naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Eristab eraelu avalikust elust. Mõttevabadus ja tegevusvabadus Mill on seisukohal et arvamusavaldused peavad olema vabad. Tegevusvabaduse puhul võib keelata teistele kahju toovaid tegusid ning piirata nende tegusid kes ei ole vastutusvõimelised (nt lapsed). 22. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada õpitud teooriaid monismi-dualismi eristuse järgi (esitati konspektis tabelina). Lähemalt teada dualistlikku interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu küsimuses. Episteemilise autoriteetsuse ja solipsismi mõisted, meemi mõiste. Keha ja vaimu probleem: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult ühte kahest): (1)subjektiivne idealism - kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on
vastandus. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. Mõned religioonifilosoofid nt Swinburne väidavad, et parim seletus neile ongi Jumala olemasolu. Religioonide oluliseks lähtekohaks on religioossed kogemused, mida tänapäeval uuritakse neuroteaduslike vahenditega. 7. loeng KEHA JA VAIM – Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Mis vahekorras on vaim ja keha? – Dualism, biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surmaga ei lakka teadvus, sest vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants on miski, mis eksisteerib iseseisvalt; on omaduste kandja, olemata ise omadus. Omadusdualism - vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on mittefüüsilised. Põhjuseid dualismi pooldamiseks: Religioossed veendumused
B. lainepikkuse võrra, elektron ei saa sujuvalt üle minna ühelt lubatud orbiidilt teisele, ta on sunnitud "hüppama ", et mitte rikkuda seost n = 2 r , aatomite energiatasemete hüppelisus on tingitud elektroni laineomadustest. Kahe aasta pärast arendasid Werner Heisenberg ja Erwin Schrödingen teineteiest sõltumatult välja mikroosakeste mehaanika, mis võttis arvesse ka osakeste laineomadused, ühendades aineosakeste ja lainete dualismi üheks - kvantmehaanikaks . Heisenbergi ebatäpsausrelatsioon : Saab arvutada vaid elektroni esinemise tõenäosust teatud hetkel mingis ruumiosas, s.t.elektroni liikumisel aatomis pole mõtet rüükida trajektoorist, sest liikumise koordinati ja kiirust ei ole võimalik samaaegselt määrata piisava täpsusega. Schrödingeri psii-lained on osakeste tõenäosuslained, mis isaeloomustavad osakeste leiutõenäosust antud hetkel mingis ruumiosas.
Juba üksnes ,,kauni" ,,idee" mõistmine,millel Platon tihti peatub,on keeruline ülesanne.Kaunis kui ,,idee" on igavene,meelelised asjad aga,mida kauniteks hüütakse,on mööduvad:nad tekivad ja kaovad;kaunis omaette on muutumatu,kuid kaunid meelelised asjad on muutlikud jne. Platoni õpetuse uurijad on seda õpetust iseloomustanud kui kahe maailma,"ideede" ja ,,asjade" ülemeeleliste ideaalsete eeskujude ja nenede meeleliste koopiate dualismi. Platoni õpetuses ei ole meeleliste asjade maailm ,,ideede" maailmast ära lõigatud:nende vahel on teatud suhe.Ta enda väljenduse järgi"saavad asjad ideedest osa".Tõeliselt oleva olemise maailmale ehk ,,ideede" maailmale ei ole Platonil vastandatud meeleliste asjade,vaid mitteolemise maailm.Mis on siis ,,mitteolemine"? Platoni seletuse kohaselt on ,,mitteolemine" ,,mateeria".Ent selle all ei mõtle Platon hoopiski asjade ainelist alust ehk aubstantsi.Platoni
Pythagoras: Matemaatikaga tegeles, kuna tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. 4. Parmenides (u. 540-470). Oluline kuju teel metafüüsika poole. Parmenides tegeleb samuti oleva alge küsimusega, kuid arendab eeldust, et arche peab olema ainus ja valitsev järeldusteni, mis on teravas vastuolus meelelise kogemusega. Alustab seda, mis juba Anaximandrose mõtlemises sees: dualismi -- mõteldava/tajutava vastuolu. Piiritleb oleva archena vastandina olematule. Mõtlemises vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? 3 teed: et on(tõe tee), et ei ole(käimatu tee), on ja ei ole(doxa). Zenoni Kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn: kuidas ta kilpkonna kätte saab? Selleks, et läbida vahemaa, tuleb tal läbida esmalt pool, siis sellest poolest pool jne., lõpmatuseni. Järelikult liikumine võimatu. Lendav nool: kuidas nool lendab vibult märklauani
organisatsiooni ja paigutuse järele, kuhu tema laev kuulub. See pole lihtsalt uus küsimus vanast liigist. See on uut liiki küsimus. GILBERT RYLE (190076), inglise filosoof, 1945-68 Oxfordi filosoofiaprofessor, 194771 ajakirja Mind peatoimetaja. Oli üks nn tavakeele filosoofia juhtivaid esindajaid, mõjutatud hilise Wittgensteini vaateist. Peateoses The Concept of Mind (1949) ründas Descartes'i dualismi, nimetades seda "tondiks masinas" vaimu omaette substantsiks pidamine on kategooriaviga. Kaitses ise biheiviorismile lähedasi vaateid. Teisi tähtsamaid teoseid: Dilemmas (1953); Plato's Progress (1966). [1842] 6
a. suhteskaala korral on jaotiste vahed ühesugused, järjestusskaala korral on jaotiste vahed määramata 9. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute hulka kuuluvad a. Kelvin b. Kilogramm c. Sekund 10. Milline lause iseloomustab mudelit kõige paremini? a. Mudel peab välja tooma originaali iseloomulikud jooned ja jätma kõrvale teisejärgulise 11. Dualismi ja tõenäosuslikkuse printsiibi lisandumist füüsikalisse maailmapilti loetakse a. kvantmehaaniliseks etapiks 12. Füüsikaline suurus a. on inimese poolt formuleeritud b. on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks 13. Vali, millised füüsikalised suurused on sklaarsed, millised vektoriaalsed. a. Pikkus skalaarne b. Jõud vektoriaalne c. Rõhk skalaarne d
Milles seisneb geograafiline dualism? Majanduslik dualism - olukord, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Dualism viitab sellisele majanduslikule ja sotsiaalsele jaotusele ühiskonnas, kus: sektorite ja regioonidevahelised erinevused tehnoloogias geograafilised arengutasemete erinevused hoiakute ja tavade erinevused kohaliku ja imporditud sotsiaalse süsteemi vahel Geograafilise dualismi korral võivad tööjõu migratsioon, kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud regioonide arengu pidurdamisele aeglustada ka kogu riigi majanduskasvu. 18. Kuidas selgitab Prebischi mudel arengumaade majanduskasvu aeglustumist? · Kahe riigi ja kahe kaubaga mudel, kus -arenenud tuumikriigid toodavad ja ekspordivad tööstuskaupu, mille nõudluse sissetuleku elastsus on suurem kui 1 -arengumaad toodaad kaupu, mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne
Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga vmt? 103. Miks usuvad inimesed üleloomulikku? Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused: Milline on religiooni funktsioon bioevolutsioonis?Kas religioon aitab inimesel keskkonnaga paremini kohaneda ja annab looduslikus valikus eelise või on religioon evolutsiooni kõrvalprodukt? 104. Sissejuhatus dualismi Dualism seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surmei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Mitte ollus. Omadusdualism vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused,
äärmuslikeks teesideks. Mitte ainult kehalist maailma ei pea ta mehaaniliselt mõistetavaks, vaid ka organilise elu alistab ta sellele mehaanilisele käsitlusele. Descartes tahab väita, et ka orgaanilised kehad on paljad mehhanismid. On selge, et ka Descartes'i juures kohtame ühekülgsusi - kuid need on suurvaimu imetlusväärsete saavutuste ühekülgsused ja piirid. Ka Descartes ei anna oma põhiliselt dualistlikus filosoofias küsimuste lõplikke lahendusi. Seda dualismi kannab õilis teadvus inimvaimu autonoomsusest. See inimvaimu autonoomsus on, kuigi ainult piiratud, väljendus sellele asjaolule, et me osanem Meil on Descartes'is tegu filosoofiga, kes lähtub küll kristliku enda- ja Jumalateadvuse täiskindlusest, kuid kes ometi murrab läbi keskaegse mõtlemise tõketest ja vallutab looduse, mis avastati renessansi ajal. Descartes'i loodus pole küll enam kreeklaste esteetiliste silmade kaudu nähtud - loodus täis hiilgust ja ilu. D'i
Putnam. Loogiline biheiviorist ütleb, et me ei õpi sõnade tähendust nagu valu samal viisil kui õpitakse tähendust sõna puhul punane – siis kui osutame sellele. Keegi ei saa osutada kellegi teise valule ja küsida, et keegi võrdleks oma tundeid teiste tunnetega ja öelda, et see on sama asi, mida tuntakse ehk valu tundmine. Seega, pole tõsi, et valu mõte on kindel kvaliteet, mida tuntakse. See küll aga ei eira dualismi, mis ütleb ainult, et tuntakse valu; mitte et selle sõna valu mõte toetuks sellele tundele. Putnami jaoks on valul „kobar-mõiste“ – sellel on palju kriteeriumeid, millest kõik on sünteetilised. Loogiline biheiviorist võib nõustuda, et see seisab „vaadeldavate käitumiste kobara“ eest. Kui avastati, et lastehalvatuse põhjustas viirus, siis arstid saaks öelda, et mõned haigused, mis nad alguses lastehalvatuse süüks ajaksid ja mis polnud seda, sest viirus polnud veel olemas
Eukleidese(õpilase) juures. Lõuna- Itaalias kohtus pütaagorase pooldajatega. 387 eKr rajas ta Ateenas Akadeemia. Tegeles seal oma õpilastega filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega. Valmib mahukaim teos RIIK (Politeia). Akadeemia püsib 1000 aastat. Platoni kõik teosed on säilinud. Looming koosneb eranditult dialoogidest. 34 on säilinud (kirjarull, 7m). 25 neist on kindlasti ehtsad. ! Platoni kolm allikat: Pütaagorlastelt võttis ta usus matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis mõtlemise, et puhas mõtlemine = olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. ! Tunnetusteooria: Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: DOXA arvamus, kui paljas usk tuleneb otse meelest. DIANOIA ratsionaalne arusaam. NOESIS - otsene intuitsioon ideedest. Ta pooldas hingederändamise õpetust. Jumal lõi hinged ja nendega asustanud tähed, igal tähel üks hing, mida juurde ei looda. Nad toituvad vaatlusest
staatilisus – kus ei saa osutada ühiskonna puudustele, seal on ka nende puuduste kõrvaldamine raskendatud ja ühiskonna areng pidurdatud. Avatud ühiskonnad hakkasid Popperi hinnangul tekkima Antiik-Kreekas seoses hõimuühiskondade kokkuvarisemise ja kriitilise mõtlemise arenemisega. Avatud ühiskonna esimeste teoreetikutena vaatleb ta sofiste. Nende nomos-physis vastanduses näeb ta kriitilise dualismi põhimõtte esmakordset teadvustamist euroopaliku mõtlemise ajaloos. Vastuseks sellele tekib ka esimene suletud ühiskonna teooria – Platoni holistlik ideaalse riigi õpetus. Kaasaegsed suletud ühiskonnad ei pärine Popperi arusaama kohaselt aga muidugi mitte otseselt hõimuühiskondadest, vaid kujutavad endast avatud ühiskondade “sünnišokki” tulemust. Ühiskonna avatuks saades teadvustub kriitilise debati kaudu ühiskonna kogu institutsiooniline
esindajana.Loodusliku keskk. mõju Ida: kuuma kliima ala-teeb laiaks, tasakaalukas.In. koos- kannatlikud, abivalmid Lääs: karm kliima, aktiivsem, ekstravertsem. Suht hõre asustus. VANA INDIA õpetused. Ametlikud õ seotud kastisüsteemiga.Kooskõlas pühade tekst- ga(veeda).Voolud:imimaksa, sankja, njaja, jooga, vedanta, vaisesika-Hinduismi fil. aluseks.Hinduism on sünkretism läbipõimunud mitteerivoolu. Iseloom: 1)meeleline taju on teadmiste allikaks. 2)kaks algust dualismi, vaimne ja aineline. 3)tuleb vabaneda kannatustest 4)rõhutab kaastunnet 5)hinge ümberkehastamine 6)nähtuste erinevus, mitmekülgsus.Mitteametlikud õ ei aktsipteeri kasti süst.Suhe pühade tekstidega (veeda). 1osa nendest on fil. tekstid. Budism- esimene maailma usund. Looja Siddhartha troonipärija prints. ,,Miks in. kannatavad?".Rändas 7.a ja sai vastuse. Sai nimeks Buddha e virgunu, valgustaja. 4 dogmat e tõde: 1) elu on kannatamine-kirgede rõhutamine kannatuste allikaks, vananemine,
need oleksid Jungi arvates pidanud erilist tähelepanu pälvima. Lõpuks jõudis ta selgusele, et erinevalt teoloogidest pole filosoofid nende olemasolu kunagi märganud. ,,Ning siis siirdusin järgmise artikli juurde, mis mind huvitas - ma hakkasin lugema Kuradi kohta. Kui teda, nagu ma lugesin, algupäraselt kurjaks pidada, siis mässime ennast käegakatsutavatesse vastuoludesse, see tähendab, satume dualismi. Seepärast oleks siin parem nõnda teha: oletada, et Kurat loodi algupäraselt kui hea olevus ja alles oma kõrkuse läbi muutus ta kõlbeliselt rikutuks. Minu suureks rahulduseks aga viitaski autor sellele, et kurjuse olemust seletada tahtev väide eeldab juba kõrkuse olemasolu. Aga üldse olevat kurjuse päritolu ,,seletamatu", mis mulle tähendas: ta ei tahtnud, nagu teoloogidki, selle üle mõtteid mõlgutada. Artikkel kurjusest ja selle päritolust osutus samuti ähmaseks
sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses valitses elektromagnetiline maailmapilt, mis seletas nähtusi elektromagnetilise vastastikmõjuga, mida vahendasid elektri - ja magnetväli. Sellega seletub enamik igapäevase elu nähtusi. • Modernne, nüüdisaegne maailmapilt ei jaga mateeriat aineks ja väljaks, sest igale väljale vastavad kvandid - osakesed ja vastupidi, igal osakesel on lainelised (välja) omadused. Looduse seletamisel kasutatakse lainelis - korpuskulaarset dualismi mõistet. • Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese- omadused. Laineomadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus . Sündmus, signaal, retseptor, aisting, kujutlus ja füüsika Mina ehk vaatleja • Vaatlus on looduse uurimise passiivne vorm, millel on kindel eesmärk, metoodika, kasutatakse mõõteriistu ja tulemused fikseeritakse
Õnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt. Samas võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega (Norm kui sotsiaalne fakt, kui elamus psüühiliselt üleelatud asjaolust jne). K. Opalek on lisaks mitte ainult näinud normi kahe põhimõtteliselt erineva sisustamise võimalusi, vaid ta on - kasutades kõneaktiteooria seisukohti - pakkunud ka ratsionaalse võimaluse Õteaduses sellise dualismi ületamiseks. Normide mittelingvistiline kontseptsioon teeb vahet: a) normeerimisakti ja b) normi kui selle produkti ja c) normatiivse ütluse vahel. Kõneakti teoorias normeerimisaktile omane pidev "psühho- füüsiline" käitumine. Norm pole aga veel ütlus, vaid normeerimisakti produkt. Normatiivne ütlus, mis tuleneb kõnelejast, on esitusliku ütluse üks liikidest. Õakt on tekst, ent Õest arusaamine pole taandatav normide lingvistilisele käsitlusele. Keele abil
annaabi.ee 
