George Paget Thomson (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
GEORGE PAGET THOMSON
Referaat
Marie- Annette Maksimova
7.b klass
Tallinn 2010
ELULUGU
George Paget Thomson sündis 3.mail 1892. aastal Cambridge ’is, Inglismaal. Tema isa oli tal University of Cambridge füüsika professor sir Joseph John Thomson ja ema University of Cambridge meditsiini professor Rose Elisabeth Paget. G. P. Thomson oli 1906. aasta Nobeli füüsikalaureaadi Joseph John Thomsoni ja Rose Elisabeth Pageti ainus poeg.
George Paget Thomson õppis ja lõpetas Trinity College of Cambridge University. 1914. aastal lõpetas ta õpingud Trinity College’is bakalaureusekraadiga ja sai Corpus Christi College’i füüsikalektoriks.
Esimese maailmasõja ajal noor G. P. Thomson astus Queen ’s Royal West Surrey Regiment’i. Lühikest aega teenis Prantsusmaal. Seejärel kaheksa kuud osales British War missioonil Ameerika Ühendriikides. Õhusõjaväes teenides korraldas eksperimente mitme aerodünaamilise küsimuse lahendamiseks. Pärast sõja lõppu asus tööle Cambridge’i ülikoolis. Kolm aastat oli ta lektor ja teadur Corpus Christi College University ning jätkas oma uurimistööd füüsika alal.
1922. aastal oli määratud Natural Philosophy (s.o. füüsika Šotimaal) professor G. P. Thomson Šotimaale Aberdeeni ülikooli, kus ta töötas järgnevad kaheksa aastat. Aberdeenis leidis de Broglie teooria kinnitust kahes sõltumatus eksperimendis, mis tõendasid elektronide difraktsiooni. 1927. aastal avastas G. P. Thomson sõltumatult C. J. Davissonist ja L. H. Germerist kristallidel toimuva elektronide difraktsiooni, tõestades sellega L. de Broglie teooriat mikroosakeste lainelis-korpuskulaarse dualismi kohta. Briti füüsik Georg Paget Thomson juhtis  elektronkiire  läbi üliõhukese metalli ning vaatles de Broglie poolt ennustatud interferentsimustrit. Sarnases eksperimendis, mis juba 1919. aastal viidi läbi Western Electric Company’s (praegu Bell Telephone Laboratorium), vaatlesid Clinton Davisson ja tema assistent Lester Germer niklikristallilt peegeldunud elektronkiire difraktsioonimustrit. Nähtust õnnestus seletada alles 1927 de Broglie laineteooria abiga. Need uurimused tõid talle 1937 aastal Nobeli füüsikaauhinna.
George Paget Thomson abiellus 1924. aastal Kathleen Adam Smithiga, neil sündisid kaks poega ja kaks tütart.
Talvel 1929-1930 Thomson külastas Cornell University, Ithaca, New York kui "non- resident " lektor.
1930. aastal G.P.Thomson sai füüsika professori koha Londoni ülikooli Imperial College’is, seal ta keskendus neutroni ja termotuumasünteesi uuringutele. Samal aastal sai temast Londoni Kuningliku Seltsi liige. Ta jäi sellele ametikohale kuni 1952. aastani. Üheksa aastat hiljem naasis ta Cambridge, kus sai temast Corpus Christi College kapten (ehk juhataja), seal ta jäi ka pensionile 1962. aastal.
1943. aastal löödi Georg Paget Thomson rüütliks.
George Paget Thomson on olnud American Academy of Arts and Sciences väliskomisjoni liige ning Lissaboni Akadeemia ja Austria Akadeemia korrespondentliige.
George Paget Thomson on kirjutanud raamatu aerodünaamikale ja teistele teaduslikele töödele. Tema avaldatud tööde hulka kuuluvad ka populaarne raamat „Atom ja lähitulevikus”, avaldati 1955. aastal ning „Inspiration of Science ” avaldatud 1962. aastal. Tema teised teosed: Atom (1930, 6. ed. 1962), Laine mehaanika vabad elektronid (1930), Teooria ja praktika Electron Difraktsioon  (1939), Inspiration of Science (1961), JJ Thomson ja Cavendish Laboratory oma päev (1965).
George Paget Thomsoni tuntud auhinnad: Howard N. Potts medal  (1932), Hughesi medali (Londoni Kuninglik Selts, 1939), Faraday medali (Elektriinseneride Instituut, 1960) ja juba mainitud Nobeli füüsikapreemia (1937).
Kuuskümmend üks Nobeli preemia laureaadid on Chicago ülikooli üliõpilased, õppejõud või teadlased. 
Abikaasa Kathleen Adam Smith suri 1941. aastal.
George Paget Thomson suri 10. septembril 1975. aastal 83-aastaselt Cambridge’is, Inglismaal.
KASUTATUD KIRJANDUS:
ENE; Eesti Entsüklopeedia. 9.köide. (1996), Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Kuldma, T. (2005). Nobeli auhind: 1901-2004. Tallinn: Olion.
Les Prix Nobel . (1965). Amsterdam: Elsevier Publishing Company.
http://nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1937/thomson-bio.html
http://www.iucr.org/people/nobel-prize/thomson
5