ja megakarüotsütaarse rea eelrakk (CFU-GEMM e. CFU-mix) · Unipotentsed eelrakud: CFU-E; CFU-GM => CFU-M ja CFU-G; CFU-Eo; CFU-Bas; CFU-Meg Vereloome tüvirakkude arengut mõjutavad faktorid · Kasvufaktorid proliferatioon diferentseerumine küpsemine · Igal faktoril on üks või mitu toimet; osad toimivad sünergiliselt · Rakk/rakk interaktsioone teatakse halvemini strooma rakud on olulised tüvirakkude diferentseerumisel ja küpsemisel Kasvufaktorid vereloomes IL = interleukiin Punane luuüdi Erütopoees Tüvirakkpooltüvirakud unipotentsed eelrakud jaguneb Proerütroblast jaguneb Basofiilne erütroblast jaguneb Hemoglobiin hakkab ladestuma raku Polükromatofiilne tsütoplasmasse erütroblast jaguneb Normoblast küpseb
- Ühel vanematest või eelmisel lapsel on kromosoomi haigus. 3. Tüvirakud, nende kasutamise võimalused (mõiste, kus asuvad, milleks kasutatakse). Organismis on aplju kudesid, mille rakud pole jagunemisvõimelised, kuid mis pidevalt hävivad ja vajavad uuendamist (nt. veri). Hävinenud rakkude asendamine toimub tüvirakkude abil. Tüvirakk pole lõplikult diferentseerunud ning võib piiramatult jaguneda. Vereloome tüvirakud asuvad luuüdis. Nende lagunemisel ja diferentseerumisel tekivad kõik vajalikud vereraku tüübid. 5. Funktsionaalne toit (mida lisatakse, mõiste, kasutamine, näited). See on toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav tõime või/ja mingi haiguse riski vähendav toime. Toit, millele on lisatud organismile vajalikke aineid, mis näiteks soodustab seedimist, aktiveerib immuunsüsteemi ja vähendab haiguse riske.
piknevate eluvormid, looduslike materjalidega (olgu nad raua, väävli, vase jne ühendid, radioaktiivsete gaasidega jne). Tardkivimid ja setendid ning muud pinnased. Milline on orgaanilise maailma geoloogiline toime ? Mis on moreen, kruus ja liiv? Kuidas on tekkinud mehaanilised ehk purdsetendid? Mis kujul, kus esineb Eestis tardkivimeid ja miks just sellisel? Tardkivim: - tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami – magma – diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Setend: - Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setendiks, kuna nende vahele ei saa tõmmata teravat piiri. Orgaanilise maailma geoloogiline toime: - Orgaanilise maailma toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni veekogud, kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad.
Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad liiguvad erinevates suundades, tagajärjeks maavärinad ja murrangud. Mineraal-on looduslik, füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkimud tahked, keemilised ühendid. Kivimid-koosnevad mineraalitest, kivim on kindla koostisega mineraalide kogum maakoores, valdavalt on maakoorest tard ja moondekivim. Tardkivim- on tekkinud maakoores , esinenud magma diferentseerumisel ja kristalliseerumises, maapinnale tekkinud laavast mis tardub.(purskekivim-magmaj jahutamisel, süvakvim-tekivad maaootres oleva magma aeglasel jahtumisel.) moondekivimid-on maapõues kõrgel tempe ja rõhul moodustunud sette ja tardkivimid. Settekivimid-eksogeensed protsessid, erinevate setete settimine ja kivistumine. Sete-on pudiaine, kivimite murenemisel. Vulkaanid-koonuse kujuline mägi, selle sees on lõõrilaadne lõhe. Seda mööda liigub magma ja kivimid ja gaasid
HIV-1 proviiruse? 62.Mis on onkofetaalsed antigeenid? 63.Võrrelge süngeenset ja allogeenset transplantatsiooni. 63.Graft versus host haiguse olemus. Immunogeneetika Ene M. 1. Antikehade lokaliseerumine organismis. 2 2. Antigeen-antikeha kompleksi affiinsus ja aviidsus. 2 3. B-lümfotsüütide diferentseerumise etapid luuüdis. 4 4. Ig-lookuste organisatsioon antikehi mitteprodutseerivates rakkudes 2 5. Ümberkorraldused Ig-lookustes B-lümfotsüütide diferentseerumisel. 2 6. Antikehade repertuaari genereerimise üldpõhimõtted. Kombinatoorika osatähtsus. 2 7. Rekombineerumisprotsessi kirjeldus Ig-lookustes. Tunnusjärjestuste äratundmisest ligeerimisetapini. 4 8. Segmentide ebakorrektse ühinemise olulisus B-rakkude repertuaari genereerimisel. 2 9. B-lümfotsüütide affiinsusküpsemine. 4 10. NFB ja BSAP – osalemine B-rakkude differentseerumisel ja antikehade produktsiooni kontrollil. 2 11. Antigeensete retseptorite ja antikehade ning IgM ja IgD
toimuma mõlemas alleelis, mutatsioonid tekivad nii somaatilistes kui sugurakkude eellasrakkudes, esineb oluline koeeelistus. Loeng 5. Rakkude diferentseerumine · 7. Millised struktuursed ja funktsionaalsed 1. Mis on rakkude diferentseerumine ja kuidas muutused toimuvad rakkudega ta on seotud arenguga? diferentseerumisel- too mõned näited? · Rakkude eristumisprotsess, mille · Toimuvad muutused rakusisestes käigus omandavad rakud kindlale struktuurides, vastavalt raku rakutüübile iseloomulikud tunnused. tulevasele funktsioonile, nt. närvirakud See tagab meie keha terviklikkuse, moodustavad diferentseerumise
Tardkivimites on kõige levinumaks ühtlane ehk massiivne struktuur, mida iseloomustab mineraalide ühtlane paigutus. Moondekivimites on kõige levinumaks võõdiline ehk gneisiline tekstuur. Settekivimite kõige levinumaks tekstuuriliseks tunnuseks on nende kihilisus, mis peegeldab settimisprotsessi ebaühtlast iseloomu. 17. Mis on tardkivimid ? Kuidas neid eristatakse ? Taedkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. 18. Mis on batoliit ? Batoliidid on sügaval maakoores tardunud intrusiivsed massiivid, mille alus ulatub sügavale, kunagise magmakoldeni. 19. Mis on tardkivimite süstematiseerimise aluseks ? Tardkivimite süstematiseerimise aluseks on keemiline ja mineraalne koostis.
Koostatud jooniste ja tabeliandmete põhjal vastasin küsimustele: a) Kõige suurem puude väljalangemine puistus on 10-20 aasta vanuse juures. b) I boniteediklassis saabub väljalangemise maksimum varem ning toimub intensiivsemalt, sest I boniteediklassi kuuluvad kõige kiirema kasvuga puistud. Mida kiirem on kasv seda kiiremini allajäänud puud välja langevad. c) Puude väljalangemine aeglustub järsult vanuses 60-70 aastat. d) Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: · Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Erinevad omadused nagu näiteks kasvukiirus, külmakartlikkus, varjutaluvus, haigustele vastuvõtlikkus jne. · Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused.
aktiveerida geenid twist ja snail ning pidurdada geenide zerknüllt ja decapentaplegic transkriptsiooni. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks mesodermiks, selgmisel küljel ei aktiveerita geene twist ja snail ning avalduvad geenid zerknüllt ja decapentaplegic. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks epidermiks. 257. Keha esi-tagaosa määravad geenid: Eesosa-tagaosa teljestiku geneetiline määramine- Hunchback- ja Bicoid-valgud toimivad transkriptsioonifaktoritena embrüo eesosa piirkonna diferentseerumisel, Caudal-valk toimib transkriptsioonifaktorina embrüo tagaosa diferentseerumisel, Hunchback-, Bicoid-, Caudal- ja Nanos-RNA-d sünteesitakse emasorganismis ja viiakse ootsüüti, blastodermis reguleerivad Hunchback-, Bicoid-, Caudal- ja Nanos-valkude keemilised gradiendid geenide diferentseeritud aktiveerumist/inaktiveerumist, mis viib embrüo eesosa ja tagaosa segmentide moodustumiseni. 258
Tunnuste pärandumine – kromosoomide tüübid Ristpärandumine – pojad saavad ainsa X kromosoomi emalt ja Y kromosoomi isalt, järglase sugu sõltub isast. 20.Rakutsükkel – mitoos ja meioos Rakkude sünd põlvnemine ja surm: - Rakkude sünd toimub sümmeetrilise või asümmentrilise jagunemise tulemusel - Rakkude põlvnemine toimub tüvirakkude kaudu - Totipotensetest tüvirakkudest moodustuvad diferentseerumisel kõik, pluripotentsetest mitmed ja unipolentsetest vaid üht tüüpi diferentseerunud rakud Mitoosi ja meioosi võrdlus Enne neid toimub DNA replikatsioon e süntees ehk nende hulk kahekordistub Mitoos - Tütarkromatiidid lahknevad - Tekib 2 erinevat, säilub diploidne Meioos - 2 korda jaguneb - Esimene on iseloomulik meioosi jagunemisele – lahknevad homoloogilised kromosoomid, mis koosnevad tütarkromatiitidest
- Rakkude diferentseerumine - on organismide arengu protsess (ontogeneesis), mille käigus rakk või kude kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks. See on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal ja õiges hulgas. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees, samuti täiskasvanud organismis status quo säilitamine. Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumisel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. 15.Lootelise arengu etapid. - Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku poislooteks ehk blastotsüstiks. 4
Loomsetel organismidel on üks tähtis vitamiin mis vastutab nägemisprotsessi eest: vitamiin A ehk retinaal. Retinaal tekib kahest karoteenist ja ühest krüptoksantiinist ensüüm karoteen oksügenaasi abil. -karoteen + -karoteen + -krüptoksantiin * retinaal * - karoteen oksügenaas Retinaali funktsioonideks on nägemisprotsessi tagamine ja käitumine antioksüdandina. Samuti kaitseb retinaal silmi kahjuliku UV kiirguste eest ja käitub regulaatorina raku diferentseerumisel ja kasvamisel. Loomsed organismid ise karotenoide ei suuda sünteesida siis nendel tuleb neid hankida toidu seest. Karotenoidid on struktuuriliselt polüeenid ja mis tähendab, et nad on vees lahustamatud ja piiratud lahustuvusega teatud solventides kuid karotenoidid lahustuvad hästi orgaanilistes solventides. Karotenoidid on värvilised mis Joonis 1. Karotenoidide ja klorofüllide neeldumisspektrid
rada. 70. unipoteKirjelda tüvirakkudele iseloomulikku rakujagunemist. Tüvirakud taastoodavad enda sarnaseid rakke ja omavad võimet areneda eri tüüpi diferentseerunud rakkudeks. 71. Tüvirakkude potents ja plastilisus. Mis on tüvirakkude arenguline potentsiaal (potents, ingl k potency)? Kuidas eristatakse tüvirakke rakkude arengulise potentsiaali alusel? Tüviraku arengupotentsiaal ehk potents kirjeldab raku võimet anda diferentseerumisel erinevaid rakutüüpe. arengu käigus moorulast blastotsüst – välimine kiht trofoblast e trofektoderm; sisemine kiht nn sisemine rakumass ICM, kust tekivad kõik tulevase organismi rakud. Potentsi alusel eristatakse: Totipotentsed rakud – suudavad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks ja ka platsenta trofoblasti rakkudeks inimesel sügoot ja 4-8 sellest esimeste jagunemistega tekkinud rakku Pluripotentsed rakud – sellest tekivad kõik rakutüübid aga MITTE trofoplast
Pimss on tardunud silikaatne vaht, mis sisaldab enam vesiikuleid (tühikuid) kui kivimassi ennast. Seetõttu on pimss nii kerge, et ujub enamasti vees. Värvuselt on pimss hele, struktuurilt klaasjas. Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud. Pimsiga umbes sama keemilise koostisega on rüoliit ja graniit. PURDKIVIMID On tekkinud kivimite murenemisproduktide mehhaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. Nad koosnevad keemiliselt säilinud tard-, sette- ja moondekivimite või neid moodustavate mineraalide tükkidest, milles on ülekaal kvartsil. Kuuluvad settekivimite hulka. RÄHKMOREEN Põhja-Eestis valkjashall, tugevasti karbonaatne ja kivine. On valdavalt mulla lähtekivimiks Eestis ja tema mineraloogilisest ning keemilisest koostisest sõltub suurel määral mullatekkeprotsessi suund ja kujunenud muldade omadused.
Talle kuulub ka ansoffi maatriks. 2.Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisse? Harvardi ülikooli professor. Tema seisukohad rahvusvahelisest konkurentsivõimest, konkurentsianalüüsist ja põhistrateegiatest on Rootsi ja Soome ärimaastikul tugevat mõju avaldanud. Tähtsustatud on viie konkurentsijõu mudelit ja ideed, et tegevusharu struktuur ning konkurentsijõud määravad ära üldise keskmise kasumi taseme harus. Üldiste madalamatel kuludel või diferentseerumisel baseeruvate konkurentsieeliste väljatoomine koos väärtusketi analüüsiga on olnud Rootsi strateegilise mõtlemise nurgakivideks. 3.Kirjelda 5 jõu (5F) mudelit. 5F analüüsi (Five Forces Analysis viis konkurentsijõudu) kasutatakse eelkõige keskkonnamõjurite (väliskeskkonna konkurentide) kindlaksmääramisel. Vaadeldakse viit tegurit: 1. konkurents tegevusharu ettevõtete vahel 2. teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaubaga 3
murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 9. Purdkivimid tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10. Moondekivimid kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis- keemiliste tingimuste mõjul. 11. Murenemine kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess. 12. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks osadeks. Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 13
murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 9. Purdkivimid – tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10. Moondekivimid – kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis- keemiliste tingimuste mõjul. 11. Murenemine – kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess. 12. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks osadeks. Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 13
3. Nimetage peamised kivimitüübid ning nende päritolu. Sõltuvalt kivimi teket põhjustanud teguritest eristatakse kolme kivimirühma tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid. Kolm kivimirühma erinevad üksteist mitte ainult tekkeviisilt, vaid enamasti ka mineraalselt koostiselt, struktuurilt ja tekstuurilt. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Settekivimid iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa, kus nad on tekkinud tard- ja moondekivimite (osaliselt ka vanemate settekivimite) arvel. 4. Nimetage protsesse, mille käigus toimub kivimite keemiline murenemine. Illustreerige keemiliste võrranditega. Õhus on murenemine aeglane, kuid vesi kui keemiliselt aktiivne aine soodustab seda. Vesi
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus
Konstantsed piirkonnad on täpselt samad igas vabas antikehas meie kehas. 24. Varieeruvad ühendamissaidid. Antikehade varieeruvus on suures osas saavutatud juba antikehade geenisegmentie assambleerimise geneetiliste mehhanismidega. Inimese ja imetajate antikehade kaasasündinud varieeruvus tuleneb antikehade geenisementide kombinatoorsest ühendamisest somaatilisel rekombinatsioonil B-lümfotsüütite diferentseerumisel antikehasid tootvateks plasmarakkudeks. 25. Rakutsükkel. Tsüklilised sündmused rakkude elus. Rakutsüklis toimub mitoosi (M) ja interfaasi (I) vaheldumine. Interfaas jaotatakse G1-, S- ja G2-faasiks. 26. Tüvirakud. Rakkude põlvnemine toimub tüvirakkude kaudu. 27. Epigenoomsed värvusmosaiigid. Pigmenti moodustavate rakkude järglased on pigmenteerunud ja moodustavad organismide
Ristpärandumine o Pojad saavad alati oma ainsa X-kromosoomi emalt o Pojad saavad alati oma ainsa Y-kromosoomi isalt o Järglase sugu sõltub vaid isast (X või Y) Rakutsükkel o Rakkude sünd toimub sümmeetrilise või asümmeetrilise jagunemise tulemusel. o Rakkude põlvnemine toimub tüvirakkude kaudu. o Totipotentsetest tüvirakkudest moodustuvad diferentseerumisel (asümmeetrilisel jagunemisel) kõik, pluripotentsetest mitmed ja unipotentsetest vaid üht tüüpi, diferentseerunud rakud. o G1-faasi kontrollpunkti läbimine sõltub tsükliini/tsükliinisõltuva kinaasi, näiteks CycE1/CDK2, valgukompleksi ning tsükliinisõltuva kinaasi inhibiitori, näiteks p57 aktiivsustest ja omavahelistest mõjudest.
·muutub maastiku struktuur, ainering, soojus ja niiskureziim jm. ·hävib osa looduslikke maastikke Kuigi maastik koosneb üksikkomponentidest ei ole nende osa maastike kujundamisel ühesugune. samuti alluvad nad erinevalt inimtegevusele. Maastiku väljakujunemisel on oluline määrav komponent, millest sõltuvad teiste komponentide omadused. 1. Diferentsiaalkomponendid. Maastiku diferentseerumisel kõige määravamad. Nad on suhteliselt püsivad ning inimese poolt raskesti muudetavad pinnamood, kivimid, pinnakate. 2. Diferentsiaalindikaator komponendid. Vähem püsivad veereziim, mulla ehitus, mikroreljeef. 3. Indikaatorkomponendid. Territoriaalselt muutlikud ning inimese poolt kergesti muudetavad. Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne
Embrüoloogia Akt. Tänapäeval töö embrüonaalsete türakkudega ei ole keelatud, kuid on tõsiselt raskendatud õigusaktidest tingitud protseduuridega Kokkuvõte · Et võtta seisukohta, kas embrüonaalseid, somaatilisi ja indutseeritud pluripotentseid tüvirakke on võimalik kasutada teraapias, on oluline mõista lõpuni kõiki protsesse, mis toimuvad embrüo tekke ja arengu käigus ning rakusiseseid protsesse tüvirakkude jagunemisel ja diferentseerumisel. · Tüvirakkude kasutamine teadustöös võiks olla julgustatud, et luua uusi tehnoloogiaid tüvirakkude saamiseks, mis võimaldaksid ületada olemasolevaid tehnilisi takistusi ja eetilisi probleeme, samal ajal aga korralikult reguleeritud ära hoidmaks nende väärkasutust. · Meie praegused teadmised tüvirakkudest ilmselgelt ei ole piisavad, et kasutada neid ohutult teraapias. · iPS rakkude kasutamine võiks olla lubatud selliste tervislike seisundite puhul,
kondrotsüütideks) Mesenhüüm Kondroklast e. makrofaag Histogenees: kondroblastid toodavad põhiainet ja kiude, jätkub kondroblastide diferentseerumine kondrotsüütideks Organogenees: mesenhüümist tekib perikonder, tekib noor kõhr kondroblastidega ja tsentraalne kõhr kondrotsüütide ja neist tekkivate kondronitega. Kõhrkoe kasv 1. Apositsiooniline kasv toimub kõhre välispinnal perikondri sisemine kihi rakkude diferentseerumisel kondroblastideks 2. Interstitsiaalne e. kõhresisene kasv toimub rakkude jagunemise teel kõhrkoe sees Kõhre regeneratsioon Toimub perikondri ja seda ümbritseva sidekoe arvel. Defekti täitva sidekoe muutumine kõhrkoeks toimub väga aeglaselt, suure defekti korral ei taastu ja tekib sidekoeline arm. 9. loeng P. Hussar Luukude (textus osseus) 1. Lamellaarne luukude (textus osseus lamellosus) 2. Jämedakiuline luukude (textus osseus reticulofibrosus) 3. Tsement (cementum)
salivary glands and aortic arch, ventricular septal defects, imperforate anus, omphalocele, renal agenesis, polycystic kidney, hydronephrosis, phocomelia, digit malformation, certain defects of the genitalia, pituitary, thyroid, thymus, skull, vertebrae, ribs, and muscles and situs inversus. · Mis on neuroblastoom? Neuroblastoomide kliiniline taust ja prognoos. Missugusi rakutüüpe neuroblastoomide diferentseerumisel esineb? Kas on hetkel kasutusel ravimeid, millega neuroblastoomide diferentseerumist esile kutsutakse? Kui efektiivsed need on? Neuroblastoom-med närvirakk-kasvaja. Malignant tumor containing embryonic nerve cells; usually metastasizes quickly. http://www.cancer.gov/cancerinfo/pdq/treatment/neuroblastoma/healthprofessional/ Neuroblastoma is predominantly a tumor of early childhood, with two thirds of the cases presenting in children younger than 5 years
Geneetiliselt erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest. Seega seisneb geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus selles, et mosaiik pärineb ühest sügoodist, kimäär aga kahest või mitmest. 33. H-Y antigeeni osa soomääratluses. Mis on eelduseks isassugunäärmete väljakujunemisele kudede diferentseerumisel? Millest sõltub teiseste sootunnuste kujunemine? Testikulaarfeminisatsiooni olemus. H-Y antigeeni olemasolu mjutades rakkude diferentseerumist määrab ära kas munasarjade ja testiste ühistest "eellastest" kujunevad ühed vi teised. Eelduseks, et isassughormoonid toimet saaksid avaldada, peavad suguorganite algete rakud olema omakorda varustatud retseptoritega, mille abil hormoonid ära tuntakse.
8. Kloonimisvektorid, tüübid kloonimisvektor (ingl. Cloning vector)- Väike isereplitseeruv DNA- molekul (plasmiid või viiruskromosoom), millesse geenide kloonimisel insertseeritakse võõras huvipakkuv DNA. 9. Kloonide selektsioon, positiivne, negatiivne kloonselektsioon e. klonaalne selektsioon (ingl. Clonal selection)- Organismi immuunsüsteemi reageering antigeenile. B- ja T-lümfotsüütide selektsioon nende diferentseerumisel – oma antigeene ründavad rakud hävitatakse. negatiivne selektsioon (ingl. Negative selection)- Selektsioon tunnuse kaotamise suunas. positiivne selektsioon (ingl. Positive selection)- Selektsioon, mis viib uue tunnuse tekkeni; uue mutatsiooni kinnistumisele populatsioonis. 10.Kunstlik rakk ja kunstlik elu 11.Geno- ja klonoteegid genoteek (ingl. Gene library)- DNA-lõikude kogumik, mis on
Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Nii, nagu kunagi ei leia kahte absoluutselt sarnast inimest, nii ei leia metsast ka kahte täiesti sarnast puud. Erinevused puude vahel võivad avalduda nende kõikides tunnustes, suuremal või väiksemal määral. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Ka ühe puu generatiivsed järglased on pärilikult erinevate omadustega (geneetiliselt heterogeensed), tänu risttolmlemisele. Üks puu on pärilikult kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele vastuvõtlikum jne
vahel. Kadheriinide tsütoplasmaatiline pool on seotud tsütoskeletile mitte otse, vaid teatud teiste valkude vahendusel(kateniinid, vinkuliin, aktiniin, plakoglobiin). Kaltsiumist sõltuvad molekulid omavad peamist rolli raku adhesioonil ja diferentseerumisel. Integriinid moodustavad sideme raku sisemise tsütoskeleti ja ekstratsellulaarse maatriksi vahel. Katteepiteelide vaba pinna katted Koorik e. Krusta – kaitsefunktsioon(transitoorne epiteel kusepõies) Kutiikul – kaitsefunktsioon(hamba arengus) Mikrohatud – suurendavad raku funktsioneerivad pinda(sool,trahhea) Ripsmed – kinotsiiliad(liikuvad ja harunemata) ja stereotsiiliad(liikmatud ja harunevad) -soodustavad raku spetsiifilist tegevust
moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). 4. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid (Krafti klassid) Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Üks puu on pärilikult kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele vastuvõtlikum jne. 2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm
Müüdid ja riitused on inertsed , need hoiavad muutusi kaudselt tagasi, püüdes taastada algset tasakaalu. Demograafilise arengu toime tõukab süsteemi korralageduse poole, teoreetilise iseloomuga tendents sunnib süsteemi reorganiseeruma algsele korrale võimalikult lähedasel kujul. Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" Kolmas peatükk - Transformatsioonisüsteemid. Kuna 'metslaste' praktilis-teoreetilises loogikas on rõhk diferentseerumisel, on sama rõhuasetus omane ka praktilisele tegevusele, kusjuures diferentseerivate joonte olemasolu on olulisem kui nende sisu. Nad moodustavad süsteemivõrgustiku, mis on kasutatav nagu tekstide deifreerija. See võrgustik võimaldab sisse viia jaotusi ja kontraste, mida on vaja tähendusliku sõnumi edastamiseks. Totemistlikud nimetamis- ja klassifitseerimissüsteemid saavad operatiivse väärtuse oma formaalse iseloomu tõttu
liikide esinemiseks on suur (väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, põlismetsa osad jne.). Metsa majandmaise käigus tuleb vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid (vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad) säilitada. Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine. Kasvuklassid. Diferentseerumine- erinevuste teke smavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus. Diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. puude pärilikud omadused(genotüübid) on erinevad; 2. puud satuvad erinevatesse kasvutingimustesse. Puude diferentseerumine viib puistu iseharvenemiseni e loodusliku hõrenemiseni. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat; okaspuudel vanuses 20-30 aastat. Puistu isehõrenemine on tingitud puudevahelisest olelusvõitlusest.
IV etapp koostöö mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, biokeemia jt-ga. Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid on üles ehitatud rakkudest ja nende elutegevuse produktidest; 2. Eri organismide rakud on oma ehituselt homoloogilised. Rakkude ehitus ja talitlus on vastavalt kooskõlas; 3. Rakkude paljunemine toimub jagunemise teel; 4. Hulkraksed organismid kujutavad endast üksikute rakkude integratsioonil ja diferentseerumisel rajanevaid üksusi; 5. Kõik eluavaldused põhinevad rakkude elutegevusel. Rakk on väikseim autonoomne elusüksus. 3. RAKUBIOLOOGIA UURIMISMEETODID I.2.1.1.1. Mikroskoopia · Valgusmikroskoop kasuliku suurenduse määrab ära tal lahutusvõime (vähim kaugus 2 punkti vahel, millal need punktid on eraldi nähtavad). Valgusmikroskoobi puhul määrab lahutusvõime ära nähtav valgus (400-700 nm). Lahutusvõime on pool kasutatava valguse lainepikkusest s
Nimetus "skeletilihased" tähendab, et reeglina kinnituvad sellised lihased skeleti luudele (mõnikord võib kinnituskohaks olla ka sidekude membraan, ligament, teise lihase kõõlus, fascia). Skeletilihaseid on eri autorite andmetel 300 kuni 600 (olenevalt sellest, kas lugeda suurte lihaste osad omaette lihasteks või mitte) ja nad moodustavad 30-40% keha massist. Arengust: Lihased (koos sidekudedega) arenevad mesodermist (loote keskmisest kihist). Mesodermi diferentseerumisel tekivad somiidid - paarilised rakumassid keha segmentides. Somiitide keskkihis tekivad müotoomid, kus algsetest mesenhümaalsetest rakkudest arenevad müoblastid - primitiivsed lihasrakud, ja neist omakorda lihaskiud. Lihaseid, mis täiskasvanud organismis asuvad täpselt samal kohal, kus nad algusest peale arenesid, nimetatakse autohtoonseteks, neid lihaseid aga, mis on evolutsiooni käigus "rännanud" mujale, nimetatakse "heterohtoonseteks". Skeletilihaste ehitusest:
esialgse transkriptina, (pre-tRNA), millel on liigsed nukleotiidid 5'otsas. Samuti on vajalik teatud nukleosiidide modifitseerimine (U dihüdrouridin, pseudouridin, ribotümidiin). Mõningad pre tRNAd sisaldavad introneid. Protsessing toimub nukleoplasmas. Valminud tRNAd liiguvad läbi NPC(tuuma poori kompleks) tsütoplasmasse valkude vahendusel. Rakkude diferentseerumise regulatsioon Loomsetes organismides on ~300 erinevat rakutüüpi, taimedes ~80. Diferentseerumisel erinevates suundades ei kao osa DNA-st genoomi koostisest vaid erinevates rakkudes ekspresseeruvad erinevad geenide valikud. Seda tõestavad hulgalised näited selle kohta, et nii loomades kui ka taimedes on üksikutest diferentseerunud rakkudest võimalik saada tervikorganism. Eriti kerge on see taimede puhul praktiliselt igast taime osast saab vegetatiivsel paljundamisel uue taime. Loomade kloneerimine tõestab sama.
IV etapp koostöö mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, biokeemia jt-ga. Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid on üles ehitatud rakkudest ja nende elutegevuse produktidest; 2. Eri organismide rakud on oma ehituselt homoloogilised. Rakkude ehitus ja talitlus on vastavalt kooskõlas; 3. Rakkude paljunemine toimub jagunemise teel; 4. Hulkraksed organismid kujutavad endast üksikute rakkude integratsioonil ja diferentseerumisel rajanevaid üksusi; 5. Kõik eluavaldused põhinevad rakkude elutegevusel. Rakk on väikseim autonoomne elusüksus. 3. RAKUBIOLOOGIA UURIMISMEETODID I.2.1.1.1. Mikroskoopia Valgusmikroskoop kasuliku suurenduse määrab ära tal lahutusvõime (vähim kaugus 2 punkti vahel, millal need punktid on eraldi nähtavad). Valgusmikroskoobi puhul määrab lahutusvõime ära nähtav valgus (400-700 nm). Lahutusvõime on pool kasutatava valguse lainepikkusest s.o 200-350
funktsioonile. Enne venimiskasvu lõppu, hakkavad rakud arenema erinevas suunas. Nad eristuvad ehk diferentseeruvad vastavalt on tulevasele funktsioonile. Esimene samm diferentseerumisele seisneb embrüonaalse raku minemisel venimiskasvufaasi, samal ajal kui teine uuesti pooldub, olles embrüonaalses faasis. Diferenteeruvate rakkude venimiskasv on ebavõrdne. Rakkude geenid jagunevad aktiivseteks ja inaktiivseteks diferentseerumisel muutub geenirühmade koosseis. Viljastunud munaraku genotüübis on olemas organismi täielik genotüüp ja potents välja kujundada tulevase organismi kõiki rakutüüpe, mida on geneetiliselt määratud. Totipotentsus on rakkude arenguline täisvõimelisus, sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismis. Rakkude totipotentsus avaldub dediferenteerumises, so nähtuses, mille
nälgimisel ja sporulatsioonil avalduvate geenide transkriptsiooni. AbrB represseerib ka sigma faktori H transkriptsiooni. H kontrollib paljude geenide transkriptsiooni, mis aktiveeritakse sporulatsiooni stimuleerimisel ning osaleb ka transkriptsiooni aktivatsioonil ühelt spo0A promootoritest. 6) Spo0A-P aktiveerib otseselt transkriptsiooni SpoIIA ja SpoIIG operonidelt, mis on vajalikud raku diferentseerumisel üksusteks, millest kujunevad emarakk ja prespoor. Diferentseerumisel moodustub sporulatsiooniseptum. Septumi moodustumise asukohta koguneb rakujagunemise initsiaatorvalk FtsZ. 34. Bacillus'e geenide ajaline regulatsioon sporulatsiooni erinevatel etappidel. Emarakus ja prespooris avalduvad erinevad sigma faktorid, mis kontrollivad emaraku ja prespoori diferentseerumist. B. subtilis'e põhiline sigma faktor on A. Sporulatsiooni-spetsiifiliste geenide avaldumist
detailsus. 7.17 Kes on Michael Porter? Missugused on tema põhilised meetodid strateegilise juhtimise puhul? Harvardi ülikooli professor. Tema seisukohad rahvusvahelisest konkurentsivõimest, konkurentsianalüüsist ja põhistrateegiatest on Rootsi ja Soome ärimaastikul tugevat mõju avaldanud. Tähtsustatud on viie konkurentsijõu mudelit ja ideed, et tegevusharu struktuur ning konkurentsijõud määravad ära üldise keskmise kasumi taseme harus. Üldiste madalamatel kuludel või diferentseerumisel baseeruvate konkurentsieeliste väljatoomine koos väärtusketi analüüsiga on olnud Rootsi strateegilise mõtlemise nurgakivideks. 7.18 Milles seisneb strateegilise juhtimise protsess? Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivsed strateegiad ning need ellu viia, seejuures ka selle rakendamisest kasu saada (konkurentsieelis). Strateegilises juhtimises on peamine arvestada pikaajaliste eesmärkide prioriteetsust ressursside
somiidiks. Somiidid on tihedad mesenhümaalsete (embrüonaalne sidekude) rakkude kogumikud, mida ümbritseb täielikult või osaliselt epiteel. Somiitide moodustumist nimetatakse somitogeneesiks. Somitogeneesis toimuvad perioodiliselt protsessid: segmendi piiri teke (hairy1 ekspressioon vajalik), epitelialiseerumine (ephriin retseptor EphA4 ja ligand ephriin B2 vajalikud), spetsialiseerumine (vastutavad Hox geenid) ja diferentseerumine. Diferentseerumisel jaguneb somiit kolmeks osaks: sklerotoom (selgroo, roide kõhrete areng), müotoom (selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased) ja dermamüotoom (skeletilihaste eellased, selja dermise rakud). Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne) ja tagumiseks (posterioorne) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja
Rakk- maatriks adhesiooni moduleeritakse integriinide arvu ja aktiivsuse muutuste kaudu. Deadhesiooni faktorid võimaldavad rakkude migratsiooni ja võivad rakupinda ümber modelleerida. 11. Rakkude diferentseerumine. Eristunud/diferentseerunud rakkudel on tihti oma kindel/äratuntav morfoloogia ja neis ekspresseeruvad valgud on spetsifitseerunud teatud kindlate bioloogiliste funktsioonide täitmisele, mis on siis omased vaid sellele rakutüübile. Morfogeenid, nende roll rakkude diferentseerumisel. Morfogeen on aine/ühend, mis kontsentratsioonist sõltuvalt määrab ära rakutüübi identiteedi. Morfogeeni pidev gradient kutsub esile terve rea unikaalseid rakulisi reaktsioone/vastuseid, ehkki küll vaid teatud, lõpliku arvu lävikontsentratsiooni väärtuste juures. Kui morfogeeni tase on läviväärtusest kõrgem, siis rakud vastavad ühte moodi, kui madalam, siis teistmoodi. Mis on rakulise diferentseerumise molekulaarseks aluseks? Loomade ja taimede arengus toimuv ulatuslik
Sapikanal, sapijuhad Neuronite ehitus. Rakukeha e perikaarüon ja jätked: dendriidid ja akson.Akson algabaksoni koonusega ja lõpeb hargenued närvilõpmega.Dendriidil ja perikaarüonil on palju sünapseid. Närvikiud- akson ja teda ümbitsevad neurogliiarakud. Perifeerses ns ümbritsevadaksonit Schwanni rakud,need rakud sisaldavad müeliini(elektrilise impulsi isolaator) või mitte Neurotroofsed faktorid ning nende osa närvirakkude diferentseerumisel. Tagasisuunatud aksonaaltransport. NGF- närvikasvu faktor (ingl. k. nerve growth factor) BDNF- aju päritoluga neurotroofne faktor (ingl. k. brain-derived neurotrophic factor) NT3- neurotrofiin-3 NT4/5- neurotrofiin-4/5 NT6- neurotrofiin-6 Keemilise ja elektrilise sünapsi toimimise põhimõte. Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu närviimpulsse edastatakse. Keemiline sünaps toimub neurotransmitterite vahenudsel, regeerib stiimulile algusesaegalselt,
(M pärssimine). APC aktiveerumisel aktiveerub ka valk Cut 1p, mis lagundab valgulised sidemed õdekromatiidide vahel ja kromosoomid saavad eralduda. 8.)Nimetage 4n kromosoomistikuga rakutsükli faasid.: S faasi lõpust kuni mitoosi anafaasini on rakul neljakordne kromosoomistik (4n diploidsetes organismides). 9.)Nimetage vähemalt kolm protsessi raku/organismi elutegevuses mis vajavad apoptoosi toimumist.: Vajalik organismi normaalseks arenguks, toimub kudede diferentseerumisel, embrüogeneesis. Näiteks sõrmi ja varbaid ühendavate rakkude hävimine. Vakuooli membraani (tonoplast) lagunemisest põhjustatud ksüleemirakkude sisalduse DNA ja valgu hävimine. Vajalik kahjustatud, vigase DNA-ga, vales kohas paiknevate, mittefunktsioneerivate rakkude kõrvaldamiseks. Näiteks B ja T lümfotsüüdid, mis tekitavad antikehi oma rakkude vastu. 10.)Iseloomustage apoptoosi etappe: Apoptoosil eristatakse mitut faasi: 1
saared. DNA metülatsioon on biokeemiline protsess, mis on olulise tähtsusega kõrgemate organismide normaalses arengus. See hõlmab metüülrühma lisamist tsütosiini pürimidiini 5' süsiniku või adeniini puriini kuuenda lämmastiku külge (tsütosiin ja adeniin on kaks DNA neljast alusest). Raku jagunemisel võib selline DNA modifikatsioon edasi kanduda. DNA metülatsioonil on ülioluline ülesanne kõrgemate organismide rakkude diferentseerumisel ja normaalsel arengul. DNA metülatsioon modifitseerib stabiilselt geeni ekspressioonimustreid rakkudes nii, et rakud "mäletaksid, kus nad on olnud" või vähendaksid geeniekspressiooni. Näiteks rakud, mis on määratud olema embrüonaalsed pankrease saarekesed jäävad pankrease saarekesteks organismi kogu eluks, ilma et signaalid peaksid seda neile ikka ja jälle meelde tuletama. DNA demetüleeritakse tavaliselt
Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani).Ontogeneesi uurib arengubioloogia. Diferentseerumine on organismide arengus (ontogeneesis) protsess, mille käigus rakk või kude kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks.Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumisel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. Regeneratsioon on elundite ja kudede hävinud ehituslike elementide taasteke. Praktiliselt kõik paranemised kulgevad regeneratsiooniga 81. Geenide ekspressiivsus ja penetrantsus Penetrantsus on sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Mittetäieliku penetrantsuse näiteks võib tuua polüdaktüülia, defekti, mille tagajärjel arenevad indiviidil lisasõrmed ja varbad. Kuigi mutatsioon on
Siia rühma kuulub AbrB repressor, mis pärsib paljude nälgimisel ja sporulatsioonil avalduvate geenide transkriptsiooni. AbrB represseerib ka sigma faktori H transkriptsiooni. H kontrollib paljude geenide transkriptsiooni, mis aktiveeritakse sporulatsiooni stimuleerimisel ning osaleb ka transkriptsiooni aktivatsioonil ühelt spo0A promootoritest. 2) Spo0A-P aktiveerib otseselt transkriptsiooni SpoIIA ja SpoIIG operonidelt, mis on vajalikud raku diferentseerumisel üksusteks, millest kujunevad emarakk ja prespoor. Diferentseerumisel moodustub sporulatsiooniseptum. Septumi moodustumise asukohta koguneb rakujagunemise initsiaatorvalk FtsZ. Sporulatsiooni erinevatel staadiumidel avalduvad sigma faktorid B. subtilis'e põhiline sigma faktor (E. coli 70 analoog) on A. Sporulatsiooni-spetsiifiliste geenide avaldumist kontrollivad sigma faktorid on E, F, G ja K. Sporulatsiooni erinevatel etappidel ekspresseeruvad erinevad sigma faktorid
eesajust moodustuvates silmavesiikulites Induktsioon viib silmaläätse arengu eest vastutatavate geenide ekspressioonini ja läätseplakoodi moodustumiseni, millest areneb läätse vesiikul. Arenev lääts omakorda signaliseerib parakriinselt (sekreteerib FGF) silmakarika rakke arenema reetinaks. Prekordaalplaadist sekreteeritav Shh inhibeerib Pax6 ekspressiooni embrüo keskel jaotades silmavälja kaheks. Liiga palju Shh põhjustab silmade taandarengu. Läätse rakkude diferentseerumisel läbipaistvaks membraaniks, mis suunab valguse reetinale, muudavad nad oma kuju ja struktuuri. Primaarsed läätsefiibrid pikenevad ja täidavad läätsevesiikuli valendiku, läätseepiteelist tekivad uued sekundaarsed fiiberrakud. Fiiberrakud kaotavad oma organellid ja tuumad, täidetud läbipaistva kristalliiniga. Ripskeha ehk tsiliaarkehake (toodab vesivedelikku, vajalik läätse toitmiseks, tekitab silmarõhu, hoiab distantsi läätse ja sarvkesta vahel) nii
kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Nii, nagu kunagi ei leia kahte absoluutselt sarnast inimest, nii ei leia metsast ka kahte täiesti sarnast puud. Erinevused puude vahel võivad avalduda nende kõikides tunnustes, suuremal või väiksemal määral. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Ka ühe puu generatiivsed järglased on pärilikult erinevate omadustega (geneetiliselt heterogeensed), tänu risttolmlemisele. Üks puu on pärilikult kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv
7 Jälgides metsa moodustavaid puid, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, märkame nende vahel suuri erinevusi. Need ilmnevad puude kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Erinevused puude vahel paistavad silma nende kõikides tunnustes. Seda nähtust nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks põhjust: 1. Seemnete pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Ka ühe puu järglased on pärilikult erinevate omadustega. Üks on kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, üks vajab rohkem niiskust ja valgust, on haigustele vastuvõtlikum jne. 2. Seemned satuvad erisugustesse kasvutingimustesse, sest mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm
protsessidega. Tavaliselt on kivimi koostise ja omaduse seisukohalt määravaks 3-4 mineraali. Erinevad omavahel strukuurselt ( st koostises olevatemineraalide absoluutse ja suhtelise suuruse, kuju, omavaheliste paigutuste järgi ). Oma tekketingimustest tulenevalt jaotatakse kivimid: Tardkivimid e. magmakivimid Settekivimid Moondekivimid Tardkivimid Tardkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. Tardkivimid rühmitatakse magma tardumise koha (sügavuse) järgi: · efusiivseteks e. purskekivimiteks · intrusiivseteks e. süvakivimiteks. Jaotatakse vastavalt nende keemilisele koostisele: · Hapud ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 65...75% ) · Neutraalsed ( ränioksiidi SiO2 sisaldus 52...65% )
annaabi.ee 
