Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe põhiõpe
Kersti Rootsmaa
Hüpertensiivne kriis
Crisis hypertonicus
(ld.k)
Hypertensive crisis (ingl.k)
Juhendaja : Erle Remmelgas
Tartu 2009
SISSEJUHATUS
Kõrge vererõhu avastamise, hindamise ja
ravimise rahvusvahelise kommitee (National Committee on Prevention ,
Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure) arvates
on hüpertensiivseks kriisiks määratletud süstoolse vererõhu
väärtus suurem kui 140 mm/Hg ja diastoolse vererõhu väärtus
suurem kui 90 mm/Hg. ( Bare ,
B. Jt. 2008.)
Kõrge vererõhu tulemusena inimese enesetunne halveneb järsult.
Kaasnevad iiveldus, oksendamine , lihasvärin, peavalu (rõhuv, suruv ), nägemis- ja tasakaaluhäired, tahhükardia. Hüpertentsiivse
kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne
entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt,
kiiresti süvenev neerupuudulikkus, äge südamepuudulikkus koos
kopsutursega ning verevalumid silma võrkkestal. (Ristimäe 2005.)
Hüpertensiivse kriisi tekkepõhjused võivad olla erinevad. Seda
võib esineda nii hüpertooniatõvega inimestel kui ka teiste
haiguslike seisundite korral, milledeks võivad olla nii
rasedustoksikoos, peatrauma, mitmesugused neeruhaigused, kasvajad ,
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoo
Aitavad ka sinepiplaastrid südame piirkonda või vasak käsi SOOJA vette. Südamepuudulikkuse tekkepõhjused. Südamepuudulikkus tekib juhul, kui süda ei jõua pumbata küllaldaselt verd, et täita organismi metaboolseid vajadusi, põhjustades verevarustusehäireid kõigis elundeis. VASAKU VATSAKESE ÄGE PUUDULIKKUS Põhjuseks: Vasaku vatsakese suurekoldeline infarkt Pikale veninud rasked stenokardiahood Järsud vererõhu tõusud – hüpertooniline kriis ja hädaolukord Rasked südamelihaste põletikud Südameklapi rikked Füüsiline, emotsionaalne ülepinge südamehaiguse olemasolul Rütmihäired Parema vatsakese ägeda puudulikkuse sagedamad põhjused: Parema südamevatsakese infarkt Kopsuarteri trombemboolia (embolid sagedamini pärit vaagna või alajäsemete süvaveenidest ) Millist asendit vajab kopsutursega haige? HAIGE ASEND
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Kõik kommentaarid