Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sümpaatiline süsteem: adrenomimeetikumid ja -blokaatorid (0)

1 Hindamata
Punktid
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem
  • Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast.
  • Sümpaatilise süsteemi mediaatorid?
    Adrenaliin ( neerupealiste koores ), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin (keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas
  • Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon?
    Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2.
  • Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes?
    Veresooned , sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas.
    Alfa2 presünaps- silelihastes
  • Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes?
    Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks.
  • Peamised beeta-mimeetilised toimed?
    Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus,
    lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs.
  • Beeta-mimeetilised toimed südamele?
    Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine.
  • Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele?
    Silelihaste lõõgastus bronhides.
  • Peamised alfa1-mimeetilised toimed?
    Veresoonte konstriktsioon, seedetrakti silelihaste lõdvestus, sulgurlihaste kontraktsioon, müdriaas, kuseteede sulgurlihase kontraktsioon, isasloomadel ejakulatsioon, pankrease saarerakkude sekretsiooni vähenemine, norepinefriini vabanemise vähendamine.
  • Katehoolamiinide peamised toimed?
    Noradrenaliin: vikerkesta radiaallihase kontraktsioon, müdriaas, kolmanda lau kontraktsioonid , seedetrakti toonuse alanemine, näärmete sekretsiooni vähenemine, pilomotoorne efekt (karnivooridel).
    Adrenaliin: glükogenolüüs, tugev veresuhkru taseme tõus, hüperlipeemia, piimhape , bronhilihaste toonuse langus, näärmete sekretsiooni vähenemine, seedetrakti toonuse langus, peristaltika aeglustumine, toimed emaka silelihasele, südames tugev tahhükardia, kontraktiilsuse ja minutimahu suurenemine, veresoonte ahenemine /laienemine, süstoolne rõhk tõuseb. Bronhide toonus langeb
    Isoproterenool: vasodilatatsioon, diastoolse rõhu langus, veresoonte perifeerse resistentsuse langus.
  • Katehoolamiinide kliiniline kasutamine?
    Südame patoloogiate korral, südametöö tugevdamisel: äkiline südameseiskus, osaline/täielik atrioventrikulaarne blokaad ; anafülaktilised reaktsioonid: adrenaliin taastab vererõhu ja lõõgastab bronhe; bronhiaalastma : bronhilihased lõõgastuvad, bronhid laienevad ; hüpotensioon; kombineerituna lokaalanesteetikumidega: adrenaliini põhjustatud veresoonte spasm aitab valuvaigisti kontsentratsiooni selles kohas säilitada; lokaalne hemostaas, kapillaarse verejooksu peatamiseks, vasopressoorne toime: vererõhu säilitamiseks.
  • Sümpatomimeetikumide toksilisus ?
    Üledoseerimise puhul arteriaalse rõhu ohtlik tõus, südame rütmihäired kuni vent. fibrillatsioonini; hüpertüreoidism, ravi türoidhormoonidega, halogeenitud süsivesinikke sisaldavad anesteetikumid ja tiobarbituraadid tekitavad patsiendil eelsoodumuse KA toksilisuse ilmnemiseks.
  • Mittekatehoolamiinid?
    Efedriin - toime sarnane adrenaliiniga, fenüülpropanoolamiin pidamatuse raviks
  • Beeta2-mimeetikumid?
    Klenbuterool, terbutaliin, sabutamool- bronhi lajendajad
  • Looduslikud alfa-blokaatorid?
    Tungaltera alkaloidid ehk ergotalkaloidid- reeglina ravimine ai kasutata, harva sigade sünnitustegevuse stimuliseerimine
  • Sünteetilised alfa-blokaatorid?
    Fentolamiin, johimbiin, prasosiin, tolasoliin- vet medis väga ei kasutata, aga saab veresoonte laiendamiseks kasutada
  • Alfa-blokaatorite toimed südamele?
    Südame ülestimuleerimine, arütmiad.
  • Beeta-blokaatorid?
    Dikloroisoproterenool.- igivana, enam ei kasutata
    Selektiivsed ja kombineeritud
  • Beeta-blokaatorite peamised toimed?
    Südame jõudluse alanemine, rütmi aeglustumine, müokardi hapnikutarbivus väheneb, minuti- ja löögimaht langevad; glükogenolüüs; bronhide lõõgastumine, konstriktsioon.
  • Beeta-blokaatoritega seotud ohud?
    Südamehaigetel: südame dekompensatsioon ja südame töö häired.
    Astma haigetel kombineeritud võivad veelgi ahendada
  • Sümpaatiline süsteem-adrenomimeetikumid ja -blokaatorid #1 Sümpaatiline süsteem-adrenomimeetikumid ja -blokaatorid #2 Sümpaatiline süsteem-adrenomimeetikumid ja -blokaatorid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaisukaruke Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Sümpaatiline süsteem
    11
    doc

    Sümpaatiline süsteem

    Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1.Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad… Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid?  Noradrenaliin (norepinefriin) – mediaator o Keemiline olemus: katehoolamiin o Lammutatakse ensüümide MAO (monoamiini oksüdaas) ja COMT (katehooli-o- metüültransferaas) poolt o Toodetakse paljudes kohtades  Adrenaliin (epinefriin) – neerupealiste säsi hormoon (toodetakse ainult neerupealistes), katehoolamiin.  Dopamiin – imetajatel toimib neurotransmitterina (mediaator sünonüüm)  Türoksiin – DOPA – dopamiin – noradrenaliin - adrenaliin 3.Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? a. α1 – postsünapsis, kõige rohkem arterites (veresoonte seintes, sooltes, emakas) b. α2 – presüna

    Inimeseõpetus
    Üldfarmakoloogia EKSAM-materjal
    50
    pdf

    Üldfarmakoloogia EKSAM (materjal)

    Kesknärvisüsteem: pea- ning seljaaju Perifeerne: pea – ning seljaajust väjuvad närvid 18. Autonoomne närvisüsteem Autonoomne (iseseisev) närvisüsteem koos endokriinse süsteemiga (kehas toodetavate signaalmolekulide, hormoonidega) koordineerib kehafunktsioonide toimimist. Endokriinsüsteem saadab signaalid sihtkohtade kudedesse. Igasse elundisse läheb nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude. Elundid võivad saada vastukäivaid käsklusi 19. Sümpaatiline närvisüsteem, selle toimimine ja efektid Sümpaatikus – ​’’fight or flight’’​, võitle või põgene. ​Kiire erutuvusjuhtivusega. Parasümpaatikusele enamasti antagonistlik. Sümpaatilisi kiude on rohkem südames ja veresoontes. 20. Parasümpaatiline närvisüsteem,selletoimimine ja efektid Parasümpaatikus – ​’’rest and digest’’,​ puhka ja seedi. Pole alati sümpaatikuse antagonist.

    Farmakoloogia
    Farma kontrolltöö I
    51
    odt

    Farma kontrolltöö I

    (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast kontsentratsioonist kummalgi pool membraani) muutuse tagajärjel vabanemine sünaptilisse pilusse. Mediaator seostub postsünaptilise retseptoriga, millele järgneb retseptori aktivatsioon. Peale neurotransmittori seondumist retseptoriga toimuvad muutused raku funktsioonis ja neuromediaatori tagasihaare või lagunemine. Millal on aktiive sümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi, ohu või mõne muu ärritaja tagajärjel. Millal on aktiivne parasümpaatiline närvisüsteem? Parasümpaatiline närvisüsteem aktieerub organismi puhkeolekus. Millised retseptorid on sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on (vereooned, seedetrakti silelihased, urotrakti

    Farmakoloogia
    Farma eksami TABEL - kursusele
    97
    pdf

    Farma eksami TABEL - kursusele

    RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

    Meditsiin
    INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON
    25
    doc

    INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

    neurotransmitterina. Närviülekandel toimib noradrenaliin nii - kui -adrenoretseptoritele, kuid on leitud, et erinevate retseptori alatüüpide afiinsus adrenaliinile ja noradrenaliinile on erinev. (2) Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi e. glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi organismis. Adrenaliini ja noradrenaliini toimet saab vähendada vastavate retseptorite blokaatoritega: -blokaatorid (propranolool). Neerupealisesäsi hormoonide produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi; tugevate välis- või sisekeskkonna ärritajate toimel. Kilpnäärme produtseeritud hormoon kaltsitoniin suurendabkaltsiumi viimist luudesse, vabaneb pale söömist, mis tagab imendunud kaltsiumikiirema luudesse viimise. Kõrvalkilpnäärme produtseerib parathormoon, mille teket stimuleerib vere kaltsiumivoo langus e.hüpokaltseemia. Parethormooni toimel vabaneb luukoest rohkem kaltsiumi, väheneb

    Bioloogia
    Füsioloogia
    29
    doc

    Füsioloogia

    *valgeaines eristatakse eferentseid(alanevad) ja aferentseid(ülenevad-perifeeriast aju poole) juhteteid *ülenevad juhteteed paiknevad tagaväädis ja külgmise väädi välimises osas *alanevad juhteteed paiknevad eesväädis ja külgmise väädi mediaalses osas Seljaaju reflektoorne talitlus: reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon, närvikeskuste kaudu toimub seljaaju refleksid iseseisvalt; juhtefunktsioon: vahejaam erutuse edastamiseks teistele närvikeskustele. Limbiline süsteem: *mood suuraju süvapiirkonna ja vaheaju osadest, mis paiknevad ringselt ümber ajutüve *olulisemad osad: vöökäär, hipokampus, osa talamusest, epi ja hüpotalamusest, mandelkeha, haistekorteks ja neid ühendavad juhteteed Limbilise süst funkts: *mälu ja emotsioonid *kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seonduv: söömine, paljunemine jms *siseelundite talitluse regul sõltuvalt emotsionaalsest seisundist *lõhnadega seotud reflekside regul *valu ja mõnutunde regul

    Füsioloogia
    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt
    53
    docx

    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

    Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b. Perifeerne NS: i. Peaaju närvid ii. Seljaaju närvid 2) Autonoomne ehk vegetatiivne – katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b. Parasümpaatiline NS B. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30) a. kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b. rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c. nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d. ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb: 1. hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat.

    Eripedagoogika
    1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
    88
    doc

    1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

    Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b. Perifeerne NS i. Peaaju närvid ii. Seljaaju närvid 2) Autonoomne ehk vegetatiivne – Katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b. Parasümpaatiline NS 2. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30) 3 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks a) kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8

    Eripedagoogika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun