Paljudes linnades põletati pühapäeviti kuni 50 "nõida" korraga. Millisest ajastust on jutt? a. Ajavahemikust 16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus 7. Enesetest 1 Kellelgi meist käesoleval sajandil tagasi jõuda reisilt 100 valgusaasta kaugusel asuva galaktikani on a Õige! teoreetiliselt võimatu (arvestades kaaseagseid teadmisi) 2 Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? a Õige! Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel 3 Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? a Õige! Mõni koer on sõbralik 4 Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) a ? eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi
Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eks...
sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon, meie alateadvus on see, mis valib meile sõbrad, paneb paika selle, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime jne. Alateadvus on see, kes
Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. S. Freud pooldas jäiga determinismi seisukohti
kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus - ühesõnaga, mitte meie ise? Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi dilemma ehk tahtevabaduse probleem. Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Aga kas
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates isegi, kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jne poolt. Tuleb välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikul on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. *Kui pooldada jäika d, siis kaoks moraalimõte. Nimelt on kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette ära määratud. Kuid mille eest seda in karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegusid tegema. Samamoodi pole mõtet in kiita. *Nn Buridani eesli näide Jäiga d kohaselt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. Freud pooldas jäika determinismi
Kuidas võib liigitada sundust? Lk 155 Esimene liigitamisvõimalus · Sundus, mille tõttu oleme sunnitud tegema seda, mida ei taha NÄIDE: maksude maksmine · Sundus, mille tõttu me ei saa teha seda, mida tahama NÄIDE: raha puudumine jäätise ostmisel Teine liigitamisvõimalus · Looduslik NÄIDE: loodusseadused- ma võin tahta lõpmatuseni elada. Ma tahaksin lennata · Ühiskondlik NÄIDE: liiklusreeglid, teiste inimeste arvavus. Pean täitma kooli sisekorraeeskirju Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud kui ka sundvalikud determineeritud. Võib tunduda, et kui inimen teeb valikuid vabal tahtal, siis on tal tahtevabadus olemas, kuid nõrge determinismi pooldaja eitab seda. Tema seisukoht on, et inimense tahtmised on ju samuti determineeritud, sest neil kõigil on põhjus. Seega mingit tahtevabadust pole. Nõrge determinismi pooldajad leiavad, et küsimus, kas inimese tahe on vaba, on üldse mõttetu. Näiteks
Mõtlematud teod võivad tuua kaasa ka suuri tagajärgi. Sellepärast sobibki siia vanasõna: ,, Enne mõtle, siis ütle " sama kehtib ka tegudega ,, Ühekesa korda mõõda ükskord lõika. " Pierre Laplace'i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon. Indeterminism eitab determinismi ning pooldab arusaama, et kõik sündmused pole inimese- väliste tingimustega üheselt määratud. Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaam, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. Vabadus ja determinism ei välista teineteist. Vabaduse välistavad sundus ja teadmatus. Vabadust liigitatakse negatiivseks ja positiivseks
mõrvaritüüpi.Ta sai õigusedoktoriks Stockholmi ülikoolis. Kogus materjali Stockholmi keskvanglas mõrvarite intervjueerimise teel. Teine oluline uurija Hans Madisson töötas ka TÜs.Oma doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste kuritegevuse ja ulakuse põhjuseid Eesti Harku Koloniist vabastatute näitel. 11. Inimkäitumise determineeritus õiguses ja psühholoogias (eksternaalne, internaalne, pehme, jäik). Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot. Internaalne determinism tähendab uskumust,et me oleme suuresti juhitavad intensiivsete tungide bioloogiliste vajaduste poolt.Lisaks sellele jõuab ka keskkonnategurite mõju vaid tema ajuprotsesside läbi. Pehme determinismi sõnul mängib ka rolli inimese käitumises vaba tahe ehk inimene võime stiimulitest lähkumata oma käitumist üle otsustada.
Kas märkame ka tahtevabaduse puudumist? Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste peremehed? Meie kujundajateks on ilmselt keskkond, kasvatus ja haridus. Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi ehk tahtevabaduse probleem. Determinism on arusaam, et miski ei toimu ilma küllaldase põhjuseta ning determinismi pooldades tekib küsimus, kas inimene pole sellisel juhul vaid teadvust omav masin. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär
Vabadus pole illusioon, kuid tihti pole see kõigile kättesaadaval. Pierre Laplace´i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon, mille kütkes mõned inimesed on. Indeterminismi puhul on vähemalt mõnede inimeste tahtmised ja teod seotud. Seega on tahtevabadus võimalik. Nõrga determinismi seisukoht ei välista vabadust, kuid sel juhul peab inimene seda ise soovima. Kõige enam nõustun ma nõrga determinismi seisukohaga, kuna see oleks nagu jäiga- ja indeterminismi kooskõla. See kuidas inimene suhtub teatud olukordatesse ja väärtustesse loob ka arusaama, millist seisukohta toetada. Inimese piirangud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Negatiivne vabadus on vabastus teatud piirangutest või kohustustest. Seda võib pidada ka vabadust millestki, seevastu positiivne
Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. 10. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? AV Ei ole õige Meeldiv unenägu lõi hea tuju kogu päevaks. AW Ei ole õige Unenägu (unes nähtu) tekitas külmavärinaid Õige! Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. VI TEST VII TEST 1. Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? A. Ei ole õige Maxwelli deemoni mõttelise eksperimendiga B. Õige! Buridani eesli mõttelise eksperimendiga C. ? Kolmanda maailma mõttelise eksperimendiga 2. Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest A. Õige! See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu B
1. Determinism on Tunnustab Ei tunnusta Tunnustab tõene 2. Tahtevabadus on Tunnustab Ei tunnusta Tunnustab võimatu 3. Kui tahtevabadus Tunnustab Tunnustab Ei tunnusta on võimatu, siis ei ole inimene kunagi vaba 4. Inimene ei ole Tunnustab Ei tunnusta Ei tunnusta kunagi vaba 2.2 Jäik determinism Jäiga determinismi pooldaja võib arutleda järgmiselt. Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud ning kui me ei suuda nimetada mõne sündmuse põhjust, siis see näitab ainult meie teadmatust, mitte seda, et selle sündmusel põhjus puudub. Me arvame endid olevat vabad, sest me ei tunne oma teguda põhjusi. Kui meile näib, et me teeme valikuid oma vabal tahtel, siis on see üksnes illusioon. Tegelikult ei ole meil mingit võimalust valida erinevate tahtmiste vahel
oma kohta ja võimeid ega lase ennast 1 sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, reklaamist, humanistlik koolkond rõhutab, et inimesel poliitikast enamasti mõjutada. on ka vaba tahe ennast teostada, et Meid teeb vabaks just hea enesetunnetus inimene on ise oma õnne sepp. ning sellest tulenev sõltumatus ja Üks äärmuslikumaid determinismi positiivne mõtteviis, mitte see, kui palju näiteid on seisukoht, et ühe liblika tiivalöök meil on teadmisi või raha. kuskil Amazonase vihmametsas Pedagoogid teavad, et nii mõnedki võib kasvada põhjuslike seoste ahelat andekad lapsed ei suuda õppida. Põhjuseid mööda tornaadoks Texase osariigis. tuleks otsida mitte pärilikkusest Amazonase vihmametsades on miljardeid
Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 47.Mida ütleb jäik determinism? Jäik determinism on äärmuslik arusaam, et tahtevabadust ei ole ning seetõttu pole inimene ka vaba. 48.Mida väidab indeterminism? Indeterminism pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese-väliste tingimustega üheselt määratud. 49.Mida väidab nõrk determinism? Nõrk determinism ei poolda arusaama, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. 50.Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle? Ühiskonna avalik arvamus ja seadused. 51.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus on võimalus teostada oma tahtmisi. Tahtevabadus on tahtmiste autonoomsus. 52.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Võrdsust, vabadust ja õigsust. 53.Millal saab demokraatiat õigustada?
elama Stockholmi Matemaatikas võttis kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste ning paljud tänini kasutatavad matemaatilised tähistused Ruumi punktide kirjeldamisel hakkas rakendama koordinaatteljestikku, see aitas kaasa ka diferentsiaal- ja integraalarvutuste loomisele Mehaanikas sõnastas mõju ja vastumõju seaduse ning liikumishulga seaduse Optikas tuletas valguse murdumise seaduse Füsioloogias selgitas refleksi põhimõtet ning laiendas determinismi printsiipi eluslooduse kohta, kuid psüühikaga ei sidunud Tema dualism lahutas vaimu ja mateeria kaheks eraldi seisvaks, kuid teineteisest mõjutatavaks substantsiks Inimesekäsituses arvas, et inimene on kui passiivse mehaanilise keha ja aktiivse mõtleva hinge ühendus ning loomadel teadvust ei olevat Meelepetteid ja arutluskäikude vildakust põhjendas inimest eksiteele juhtiva genius malignus`e (lad. "õel, salakaval vaim") kujundiga
tehnoloogiad või ühiskondlikud protsessid. Tehnoloogiline determinism on arusaam sellest, et ühiskond muutub, kuna uued tehnoloogiad annavad ühiskonnale võimaluse muutumiseks. Tehnoloogiline determinism jaguneb omakorda pehmeks determinismiks, mis käsitleb tehnoloogiate arengu ajalugu inimtegevuse ajaloona ning äärmuslikuks determinismiks, mis näeb tehnoloogiat muutumise ajendina. Eeltoodud tehnofiilia ja tehnofoobia on tegelikult samuti tehnoloogilise determinismi näited, sest nende kohaselt on muutuse aluseks tehnoloogia, sõltumata siis sellest, kas muutus on positiivne või negatiivne. Tehnoloogilis- deterministlikuks võib nimetada väiteid, mis ei pruugigi olla seotud infotehnoloogiate või uue ühiskonnakorraldusega. Näiteks on tehnoloogilisest determinismist võimalik rääkida ka seoses aruteluga trükikunsti leiutamise ümber, sest tihtipeale peetakse feodaalse TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon
Futurism leidis palju innukaid poolehoidjaid Venemaal, mis oli samavõrra mahajäänud maa kui Itaalia. Ka seal levis janu uudsuse järele. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatritegelaste kujunes välja Moskvas. Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism Venemaale üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks. Vene futurismi kõige novaatorlikum esindaja oli Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki meeldida. Nende esimene manifest kandis pealkirja "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".Majakovski propageeris lihtsustatud, vulgaarset luulet. Tema stiil tugineb linlikule kõnepruugile, ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks. Venemaal oli populaarne ka futuristlik teater, kus vaataja on etenduses osaline. Futurism Itaalias
· Loodusliku maailma tähtsaim tunnus on see, et ta on aegruumiline ja temas toimivad põhjuslikkuse seadused. · Lisaks looduslikule maailmale on olemas inimese vaba tahte sfäär. · Inimesel on võime vabalt, autonoomselt toimida, ning see võime ei kuulu põhjuslikku, looduslikku maailma. · Põhjuslikkus ja vaba tahe toimivad kahes eraldi sfääris: nad on niisiis ühtaegu nii lahus kui ühendatud, maailm sisaldab mõlemat. · Selline lahendus vabaduse ja determinismi probleemile on üks eriti vaieldav ja fundamentaalne joon Kanti moraalifilosoofias. · Just siit lähtub suurim erinevus tema mõtlemise ja enamiku 20. sajandi moraalifilosoofiate vahel. Ka paljud nüüdisaegsed kantiaanlikud filosoofiad ei tunnista seda punkti. Kanti moraaliteooria iseloom · Kanti eetika liigitatakse deontoloogiliste teooriate alla. · Tegude (või reeglite) moraalsuse määrab miski muu kui teo tagajärjed ja nende
anatoomias, osales ta ka filosoofialoengutel ning mingis faasis kaalus medistiiniõpingute lõppedes ka filosoofiakraadi kaitsmist. Maailmakuulus Ernst Brucke oli see, kes lõpuks noore Freudi tähelepanu püüdis ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucki mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Brucke oli üks, kes kuulus sellesse psühholoogide gruppi, kes võitlesid innukalt mehhaanilise determinismi eest bioloogia teaduses. See ideoloogia oli Freudile ahvatlev ja mõjutas tema mõtlemist veel aastaid hiljemgi, kui ta oma isiksusteooriat välja arendas. iskolmekümnendates ja ei hüljanud oma unistust saada uurivaks neuroloogiks, veel kuni hilis-1890-ndate aastateni, kui ta lõpuks aktsepteeris ideed olla ainult psühholoog. Kui Freud lõpuks oma ametit aktsepteeris, toimus temas tohutu loova aktiivsuse vallandumine, mille käigus ta
2003 c) põhjenduseks võivad olla selleks otstarbeks tunnistatud mistahes otsustused (ka väär otsustus, tõenäosuslik otsustus modaalsuselt problemaatiline otsustus jt.); d) oluline on eristada loogilist põhjendit faktilisest (viimasesse kuulub ka statistiline materjal). Küllaldase aluse printsiibil on arvestatavad seosed põhjuslikkuse (determinismi) seadusega. Lääne kultuuri areng on olnud selline, et inimene on püüdnud kõigepealt aru saada enda ümber toimuvatest sündmustest, asjadest ja nähtustest (Aristoteles nimetas neid teadmisi füüsikaks), ja seejärel hakkas huvituma iseendast, s.t. oma vaimumaailmast, mille üheks osaks on hing (probleem psüühikast ja selle üle valitsemisest, mida inimene praeguseks veel ei suuda või suudab seda üksikjuhtumitel ja osaliselt, näit., joogad jms
indiviididedega, sotsiaalne toetus gruppidevahelises kontaktides ja ühise jõupingutuse vajadus. Hiljutsed kollektiivse käitumise uurimused näitavad, et indiviidid rahvahulgas tajuvad oma tegusid erinevalt. Rahvahulga käitumise mõistmiseks on vajalik suurem teadlikkus sotsiaalse konteksti ja ennetavate tegurite kohta. Altruistliku käitumise uuringud on näidanud, et inimsed on valmis teisi aitama isegi iseenda arvelt palju enamatel asjaoludel, kui geneetilise determinismi teooriatest järeldada võib. Psühholoogias on see suhteliselt väheuuritud valdkond. Sotsiaalpsühholoogia alused 5 Hayes, N. (2000/2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: Külim.
(www.utlib.ee, library.nu, http://scholar.google.com). Kui Sul on juba teemast aimu, tuleb püstitada uurimisprobleem. Mõnikord on uurimisprobleem ja kohustuslik kirjandus juba õppejõu poolt ette antud (nt. EMÜ kursusel Eetika kaugõppele), siis on selle võrra lihtsam. Uurimisprobleemi silmas pidades sõnasta essee teema. Teema ei tohi olla liiga üldine, nt. ei ole hea teema "Determinsmi probleem". Hea kui juba teemas sisaldub Sinu tees, nt. "Determinismi kaitseks" või "Determinismi kummutamine". Uurimisprobleemi ümber hakkad kujundama essee põhistruktuur (vt Silvi Salupere head juhendit). Oluline on silmas pidada mahunõudeid - sageli püstitab tudeng liiga mahuka uurimisprobleemi, mida pole essee mahu piires võimalik lahendada. Teine oluline aspekt on ajakava - sageli jäetakse kirjutamine viimasele minutile ja töö ei valmi või kvaliteet kannatab oluliselt. Pikema, ca 10-leheküljelise esse ülesehituse jaoks võib soovitada juba põhjalikumat struktuuri
eksperimenteerides kafilmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "'Futuristlik elu"). Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus". Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Vene futurismi kõige novaatorlikum esindaja oli Vladimir Majakovski -, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. Tema loomingu põhiteemaks oli uue maailma ehitamine ja uue inimese kujundamine.Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki meeldida. Nende esimene manifest kandis pealkirja "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta". vladimir majakovski teosed: Pilv pükstes" ( ; 1915; poeem) Majakovski propageeris lihtsustatud, vulgaarset luulet. Tema stiil tugineb linlikule kõnepruugile, ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks. Futurism Eestis
mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid. 1919 astus Marinetti ühena esimestest fasistlikku parteisse. Et ta toetas fasistliku reziimi, valiti ta Itaalia Akadeemiasse. 6 FUTURISM VENEMAAL Vene futurismi kõige novaatorlikum esindaja oli Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki meeldida. Nende esimene manifest kandis pealkirja "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta". Vladimir Majakovski Majakovski propageeris lihtsustatud, vulgaarset luulet. Tema stiil tugineb linlikule kõnepruugile, ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks. Venemaal oli populaarne ka futuristlik teater, kus vaataja on etenduses osaline. 14
Selline sunnitud valik on inimese jaoks rusuv. Muidugi, mõnel inimesel on väga palju eelistusi välja kujunenud ning siis on ka sunnitud valikuid rohkem, näiteks: "Appi, ma pidin sünnipäeval selle-ja- selle kõrval istuma!" Need, kellel on vähem eelistusi välja kujunenud, on paremas olukorras, sest nende puhul on ka sunnitud valikute oht väiksem, näiteks: "Mul pole vahet, kelle kõrval sünnipäeval istuda." Kriitik ütleks ilmselt, et selline vabaduse ja determinismi ühitamine on ebajärjekindluse tulemus. Vaba valiku mulje võib ju küll jääda, kuid tegelikult on see vaid n-ö jaanalinnu poliitika: piisab muljest ning pole oluline, kuidas lood tegelikult on. Me pole ennast ise selliseks kujundanud, nagu oleme; keegi pole saanud alustada elu oma sünniaja, geenide, ühiskonna jms teadliku valimisega, seega oleme kujundlikult öeldes enesest teadlikud masinad. Meie valikud polegi tegelikult meie valikud.
traditsioonilise interpunktsiooni (kirjavahemärgistuse) ja süntaksi (lauseõpetuse) kammitsaist. Propageeris vabavärssi. Teosed: · Le roi Bombance (1905) · Mafarka le futuriste/Mafarka il futurista (1910; avaldati korraga prantsuse ja itaalia keeles) Futurism Venemaal · Vene futurismi kõige tuntum esitaja on Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. · Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki meeldida. · Nende esimene manifest kandis pealkirja "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta". · Majakovski propageeris lihtsustatud, vulgaarset luulet. Tema stiil tugineb linlikule kõnepruugile, ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks. · Venemaal oli populaarne ka futuristlik teater, kus vaataja on etenduses osaline. Vladimir Majakovski (1893 1930)
) James kirjeldas võimalikke seisukohti. Need on jäik determinism (ingl hard determinism), mille järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinism (ingl soft determinism), mille järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises, ning indeterminism, mille järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. Jamesi arvates erinevad kaks esimest seisukohta ainult sõnale vabadus veidi erinevate tähendusnüansside andmises, mistõttu neil olulist vahet ei ole. Determinismi ja indeterminismi erinevust selgitas ta nii: “Mida väidavad deterministid? Nad väidavad, et maailmas on kõik absoluutselt ära määratud. Tulevik ei peida enda rüpes mingeid ebaselgeid võimalusi, sest olevik on ühitatav ainult ühe tervikuga. Mingi muu tulevik peale selle, mis on fikseeritud igavikust saadik, on võimatu. Terviku osad moodustavad absoluutselt ühtse kivirahnu, milles pole mingit määramatust ega muutumist. [--
18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23.Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest
18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23. Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest
keeleline erinevus. - Erinevad keeled võivad sisaldada väga erinevaid ettekujutusi reaalsuse struktuurist (W. Humboldt arvas, et iga rahva keeles peitub oma maailmavaade) - Whorfi arusaam keele ja mõtlemise seosest on väljendatav kahe teesina: * Erinevates keeltes kõnelevad inimgrupid tajuvad maailma erinevalt. (Seda nim ka keelelise relatiivsuse hüpoteesiks.) * Tajumisviiside erinevuse põhjuseks antud juhul on just keeleline erinevus. (Seda väidet nim keelelise determinismi hüpoteesiks.) - Kas eelnimetatud arusaamad ka paika peavad ei ole veel ühese vastuseni jõutud. 14. Mis on K. propperi "kolmas maailm"? Kolmandasse maailma kuuluvad teoreetilised süsteemid, probleemid ja probleemsituatsioonid, kriitilised arutlused, disskusioonide seisundid, ajakirjade, raamatute sisu. On inimlooming, nii nagu ämblikuvõrk on ämbliku looming. Loomingumaailm. (Inimlooming) sõltub inimesest ainult nii palju, et keegi peab loomingu tegema. Kui see on juba
Enne uusaega nimetati subjektiks mistahes iseseisvat olevat (näit. puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. OBJEKT- vastas-ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd subjekt seda tunnetab. 5 11. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus. Ära tunda Leibnizi, Locke'i ja Berkeley põhiseisukohti. Determinismi, substantsi, monaadi ja panteismi mõisted. Idee mõiste uusaegne tähendus. Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Sünnipäraste idee olemasolu saab suurimaks tüliküsimuseks empirismiga. Sünnipärane idee on mõeldud potentsiaalsusena, mitte aktuaalsusena (mitte nii, et lapsel peaks need olema juba enne meelelist tunnetust). Determinism, s.o
Piirkondades, kus jõukude hinnangul on oht neile minimaalne muutub agressioon ebavajalikuks, väheneb seinale joonistatud graffitiroppuste hulk kuni nende täieliku puudumiseni. Ta leidis, et graffiti ei ole vaid sodimine, see eisindab ühiskonnagrupi ühiseid vaateid ja väärtusi. 5 Ley: ,,Igal indiviidil on oma ajalugu ja geograafia, mis suunab teda elu jooksul, nii saab alguse vasturääkivus loovuse ja determinismi vahel, võib ka öelda, et algab vasturääkivus kontrolli ja vabaduse vahel. 6 2. Kontrolli ja vabaduse erinevad tahud Kõige uuemad teooriad on hakanud uurima vasturääkivust kontrolli ja vabaduse vahel. Need on näidanud, et on olemas jada väga keerulisi geograafiaid, kus piiri kontrolli ja vabaduse vahel on raske määratleda. See on osalt sellepärast, et ühes ruumis võib paikenda nii piiramine kui ka
· Inimene on egoga ja otsib naudinguid, seega vajame me piiranguid ja ohjamist. 27) Millised olid Hume teened? · Eesmärgiks oli luua moraalifilosoofia, mis oleks olnud sarnane Newtoni loodusteaduse filosoofiaga. · Kõik tuleb läbi kaemuse. · Kausaalsed seosed tulevad läbi kogemuste, mitte loogikast. · Vaba tahe vajab determinismi, muidu tegija ei suuda seostada end vabalt valitud tegevusega. 28) LaMettrie ja Condillaci vaated LaMettrie Inimene tegutseb kui automaat. Oli Ateist. Materialism teeb inimese õnnelikumaks. Intellekti mõjutab aju suurus. Condillac Alustas lõhmast (inimese juures on esmaseks aistinguks lõhn). Seejärel tekib tähelepanu, tundumus(armastusviha), kujutlus, lootused. Võimed arenevad loomulikul teel kaemusest. 29) Kuidas väljendus Spinozal determinism ja vabadus?
olukord – kaevandusest, metsandusest ja kalandusest elatuvate kogukondade harvenev olukord. Toksiliste ja ohtlike jäätmete mõju inimeste heaolule. 2. Bioloogiline ja geograafiline determinism ühiskondlike protsesside seletajana: DETERMINISM – teooria, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ning kõiki sündmusi on põhimõteliselt võimalik ette näha. Geograafilise ja bioloogilise determinismi põhitees: ühiskonna toimimise määravad loodusjõud ja seega ka ühsikondlikud nähtused seletavad loodusseaduste alusel. * Teatud looduslike ressursside nt. taimede, kodustatavate loomade olemasolu, aga ka haigusetekitajate olemasolu suunab ühsikonna arnegut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist (Hughes, 2006 lk.5) Bioloogiline determinism – käsitleb ideid, kuidas bioloogiline ja füüsiline keskkond määrab selle, kuidas me ühsikonnas toime tuleme (k.a
saj 70 aastatel. W.James "Kuidas muuta meie ideid selgeks" (1878),"Pragmatism" (1907). Ameerika psühholoog ja filosoof William James (1842-1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce´i nime kuulsaks. Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras pragmatistliku teoloogia. Materialism, mis eitab Jumala olemasolu, kui ka teism, st. Religioosne arusaam maailmast, on kooskõlas mineviku ja oleviku faktidega. Jäik determinismi järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinismi järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises ning indeterminismi järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. AJALOOFILOSOOFIA (KULTUURIFILOSOOFIA) O.Spengler (1880-1936) saksa fil. "Õhtumaa allakäik". Sp. Arvates on suur erinevus, kas uurida loodust või ajalugu. 1) looduse tunnetamist võib õpetada, ajaloo tundjaks aga sünnitakse.Ajaloolane nõistab inimesi ja fakte, tema tegevus on looming
kujunemist sotsiaalsetes tingimustes. Eeldas, et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutisi. Eriksoni põhiideed olid, et küpsus on identsus ja väljakujunenud eneseteadvus. Ning et inimese arengut ei määra vaid organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. 1.2.2 Humanistliku psühholoogia teooriad Humanistliku psühholoogia teooriate pooldajad heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi ehk põhjuslikkuse, eeldades, et inimene on spontaanne, iseennast määratlev ja loov isiksus. Abraham Maslow (1908-1970) Maslowi teooria märksõnaks on eneseaktulasitsatsioon seesmiste, väljenduslike vajaduste areng, mille abil inimene püüdleb iseenese ja maailma paremale mõistmisele. Carl Rogers (1902-1987) Rogers leidis, et inimloomus on positiivne, terve ja konstruktiivne s.o ülesehitatav ja uusi lahendusi pakkuv
sündmused ei ole põhjuslikus seoses, st et ajaliselt varem toimunud sündmus ei pruugi põhjustada järgnevat. Nt Öö ja päeva vaheldumine. Päev ei ole iseenesest öö põhjuseks, vaid Maa pöörlemine ümber oma telje kutsub esile öö ja päeva vaheldumise. Põhjuslik seos eeldab, et ajaliselt eelnev nähtus oma olemuselt kutsub esile sellele järgneva nähtuse. Kõik nähtused ei allu Newtoni mehaanika lihtsatele seaduspärasustele. Kvantmehaanika muutis klassikalise determinismi seisukohti. Elektronide difraktsiooni eksperimendis on konkreetse elektroni liikumist raske prognoosida. Saame rääkida vaid tõenäosusest, et ta satud teatud punkti. Selline lähenemine täiesti erinev klassikalise füüsika vaatenurgast (trajektoor peaks olema paigas, kui elektroni kiirus, alguskoht ja temale mõjuv jõud on paigas). Kvantmehaanika abil ei saa ennustada, milline on konkreetse üksiku katse tulemus.
instiktiivsete tungide ja bioloogiliste vajaduste poolt. Otsides inimkäitumise põhjuseid sotsiaalses keskkonnas, tuleb rääkida välisest ehk eksternaalsest determinismist. Selle mudeli järgi sarnaneb inimene suuresti robotile, mis reageerib automaatselt keskkonnast pärit stiimulitele. Determinismil võivad olla erinevad astmed. Jäik determinism tähendab uskumust, et nii inimeste kui loomade käitumine on determineeritud mingite jõudude või sündmuste poolt. Jäiga determinismi pooldajad on veendunud, et efektiivsed stiimulid on universaalsed, inimese tahtest ja kontrollist sõltumatud. Nad usuvad, et maailmas ei esine juhuslikkust. Pehme determinismi korral jäetakse kõrvuti stiimulitega käitumise kontrollimisel roll ka enesedetermineeritusele ehk nn vabale tahtele. Osa pehme determinismi pooldajaid arvab, et inimesed kontrollivad ise enamikku oma käitumisaktidest. Kui psühholoogia baashüpotees on determinislik. Õigusteaduslik ettekirjutus inimesest on aga
o. vabaduse puudumist ehk afektide võimu); 5. mõistuse võimu ehk inimlikku vabadust. 6 Spinoza peab filosoofia põhieesmärgiks välislooduse üle võimu saavutamist ja inimloomuse täiuslikumaks ja paremaks muutmist. Arendades oma eelkäijate progressiivseid ideid, täiendab Spinoza neid õpetusega vabadusest. See õpetus lähtub ühelt poolt sellest, et loodusteadus on kindlalt konstateerinud determinismi olemasolu, ja näitab teisest küljest, kuidas paratamatuse raames ja paratamatusega kooskõlas on võimalik inimese vabadus. Vabaduse probleemi lahendamise lähtekohaks on Spinoza õpetus loodusest (2: 160). Kaas- ja lähem järelaeg pidas Spinoza filosoofiat põhiliselt mitteõigeks, isegi ketserlikuks ja kardetavaks nii kristlasele kui ka juudile. Alles ümmarguselt sada aastat pärast Spinoza surma asetati tema õpetus silmapaistvale kohale filosoofia ajaloos.
Kui Galilei ja Kopernik avastasid, et planeedid tiirlevad ümber Päikese ja mitte ümber Maa ning Newton avastas nende liikumise seadused, siis muutus astroloogia ääretult ebausutavaks. Miks peaksid teiste planeetide asukohad tähistaeva taustal, nii nagu nad paistavad Maalt, olema mis tahes seoses makromolekulidega, millest koosnevad mõistusega olendid ühel väikesel planeedil. Newtoni seaduste ja teiste füüsikateooriate edu viis mõttele teadusliku determinismi olemasolust, esimesena väljendas seda 19. sajandi alguses prantsuse õpetlane markii de Laplace. Tema väitis, et kui me teaksime Universumi kõigi osakeste asukohta ja kiirust mingil ajahetkel, siis võimaldaksid füüsikaseadused kindlaks teha Universumi olekut suvalisel ajahetkel minevikus või tulevikus. Teiste sõnadega, kui determinism peaks paika, siis oleks põhimõtteliselt võimalik tulevikku ennustada ja astroloogiat poleks tarvis. Tegelikkuses on olukord sootuks teistsugune
Igasugune äärmuslik, radikaalse pretensiooniga maailmaseletus välistab tahtevabaduse. Vabadus on mõtkas üksnes praktilises mõttes. Selle järgi on vabadus illusioon, kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Tegelikult on kogu meie olemine determineeritud. Spinoza- mõistus kontrollib tundeid. Käitab maailma loomist Juala poolt determineeritud teona. Kogu inimese käitumist saab kirj skeemi stiimul-reaktsioon abil. Determinismi erinevus fatalismist: fatalist ei usu, et tema eraelu on määratud kindla seaduse poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. Interminism kuimaailmas valit seaduspärasus ja põhjuslikkus, siis pole vabadus võimalik. Ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Subjektiivsed idealistid ja solipsistid- pole midagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne. Kristlased- tunnistavad vakumatult tahtevabadust. Kristlik tahtevabadus käsitus põhineb paradoksil
teose kategooriasse (anri, stiili, voolu), näiteks "Therese Raquin on naturalistlik romaan". 4. Tõlgendus kujundab hindamist. Kõneldakse nii instrumentaaldeterminismist, väärtusmarkeritest ja ekstrakategoriaalsetest determinismist. Instrumentaaldeterminismi peamine idee seisneb väites, et kategooriline tõlgendus kätkeb endas hindamise instrumenti. Teose anrisse paigutamisega ulatame endale vahendid teose hindamiseks selles zanris.Väärtusmarkerite determinismi järgi on kriitik tõlgendades juba ühtlasi ka hinnanud. Seejuures võivad mitmetähenduslikkus, tähenduse puudumine ja obskuursus tähistada hoopis kunstilisi voorusi, kuna kriitikutele on oluline, et teosest oleks võimalikult palju midagi kirjutada ning seega võiks see seostuda erinevate zanrite ja stiilidega. Ekstrakategoriaalne determinism väidab, et kategooria staatus mõjutab konkreetset hinnangut. Näiteks nõukogude ajal peeti paljusid
Kui Galilei ja Kopernik avastasid, et planeedid tiirlevad ümber Päikese ja mitte ümber Maa ning Newton avastas nende liikumise seadused, siis muutus astroloogia ääretult ebausutavaks. Miks peaksid teiste planeetide asukohad tähistaeva taustal, nii nagu nad paistavad Maalt, olema mis tahes seoses makromolekulidega, millest koosnevad mõistusega olendid ühel väikesel planeedil. Newtoni seaduste ja teiste füüsikateooriate edu viis mõttele teadusliku determinismi olemasolust, esimesena väljendas seda 19. sajandi alguses prantsuse õpetlane markii de Laplace. Tema väitis, et kui me teaksime Universumi kõigi osakeste asukohta ja kiirust mingil ajahetkel, siis võimaldaksid füüsikaseadused kindlaks teha Universumi olekut suvalisel ajahetkel minevikus või tulevikus. Teiste sõnadega, kui determinism peaks paika, siis oleks põhimõtteliselt võimalik tulevikku ennustada ja astroloogiat poleks tarvis. Tegelikkuses on olukord sootuks teistsugune
keskkonnasotsioloogiani. Sotsioloogide huvi: loodusressurssidest elatuvate kogukondade olukord -kaevandusest, metsandusest ja kalandusest elatuvate kogukondade halvenev olukord. - 1990ndad ja 2000ndad: muutus keskkonnaprobleemides ja ühiskondlikes tõlgendustes: Mõistmine, et kohalikel probleemidel on laiemad mõjud ja laiemad allikad. 2. Bioloogiline ja geograafiline determinism ühiskondlike protsesside seletajana - Geograafiline ja bioloogiline determinismi põhitees: ühiskonna toimimise määravad loodusjõud ja seega on ühiskondlikud nähtused seletatavad loodusseaduste alusel. - Teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Geograafiliste tegurite mõju on tugevaim algelistele primitiivkultuuridele ja
välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda lugejaid, et esitab objektiivselt kogutud informatsiooni, mitte subjektiivselt kujunenud arusaamu. Viis ,,postmodernistliku pöördeni" mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski kultuuriteooria baasiks on inimese tunnustamine loomaliigina. Inimolemust määratleb Malinowski bioloogilise determinismi kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitik. Massikultuuril ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel rajanev
teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid usuvad, et on võimatu anda ühtseid moraaliprintsiipe. Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama totaalselt vabana, absurdis, siis avanevad samas tohutud võimalused eneseteostuseks. Descartes: mõistus on lõplik, Jumala vägevus lõpmatu. Rumal oleks kahelda vabaduse olemasolus, mida me nii sügavalt mõistame
kaotajaks. Edaspidiste steriliseerimiste kohta on andmeid vähe, kuid asjaga siiski tegeldi. Seda kinnitab 1939. aasta juuli Politseilehe lausekatke "...ka järgnevatel aastatel oli steriliseeritute arv väike". (Kesküla) Kallingu andmetel mingit arvestatavat diskussiooni steriliseerimise eetiliste ja meditsiiniliste külgede üle Eestis ei tekkinudki. "Kas küsimus oli Eesti teadlas- ja arstkonna küllaltki üksmeelses suhtumises bioloogilisse determinismi (väike ühiskond ning vähe teaduskoolkondi ning üldine saksa teaduse mõju /.../) või saabunud vaikiva olekuga, on praegu veel vara öelda," nendib ajaloolane. Eugeenika areng Eestis oli pidev kuni iseseisvusaja lõpuni. Eestist sai üks väheseid maailma riike, kus võeti vastu steriliseerimise seadus. (Kalling, ,,Karskustöö...") EUGEENIKA ARSTIDE KOOLITAMISEL TARTU ÜLIKOOLIS
rakendada ka mingis teises kontekstis tekkivas olukorras 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 8 Mikroteooriate panus ja problemaatika kokkuvõttes: · Uuritakse, kuidas agency on seotud tähendusega. Fookuses on inimesed kui tähenduste aktiivsed loojad. · Suurem huvi interaktsiooni ja vähem sümboolsete tähenduste (vrdl semiootika, hermeneutika) vastu Tänapäeval võib öelda, et paljud kultuurisotsioloogid otsivad siiski sünteesi agency-determinismi ja sotsiaalse struktuuri determinismi vahel. Tunnistatakse, et sotsio-kultuuriline reaalsus on kompleksne ja koosneb paljudest iseseisvalt tähenduslikest ent siiski omavahel seotud sfääridest v tasanditest, ent nö üldisema tasandi sotsiaalsed struktuurid ja inimeste konkreetne tegevus kujundavad vastastikku teineteist. Üks sellise lähenemise esindajaid on nt kultuuriuuringute (cultural studies) üks alusepanijaid Stuart Hall: sotsiaalsed tegutsejad tänapäeva ühiskonnas on
kõik jooned, aga paari inimesega ei pruugi tulla. Inimesed erinevad üksteisest nende iseloomuomaduste poolest. Kaudseid sõltuvusi test ei arvestanud. 2.Psühhoanalüüs Psühhoanalüüsi loojaks ja selle koolkonna asutajaks peetakse Freudi. Tuntud esindajad on veel Adler ja Jung. See kõige enam mõjutanud koolkond. See alustas algselt haigete inimeste raviga, nüüd ravitakse sellega terveid inimesi. See on hüpoteeside kogum : psüühilise determinismi printsiip kõik põhineb eelnevatel kogemustel; teadvustamata protsesside olemasolu alateadvus, inimesed proovivad asju mõistuslikult seletada. Põhimeetod on vabade seoste tekkimine, selle eesmärgiks on alateadvuse vabastamine. Raviv mõju on elementide eelteadvusesse tagasitoomisel. 3.Freudi tähtsaimad teosed ,,Unenägude tõlgendamine" tõrjutud soovide varjatud täideminek. Tekkepõhjusteks on
annaabi.ee 
