Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Indeterminism ja nõrk determinism (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas võib liigitada sundust?
Indeterminism ja nõrk determinism #1 Indeterminism ja nõrk determinism #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rudeboyy Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism.

Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism. 1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Jäik determinism on seisukoht, mis väidab, et mingit vabadust ja tahtevabadust pole olemas, sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus

Filosoofia
thumbnail
5
doc

TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON?

Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi dilemma ehk tahtevabaduse probleem. Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Aga kas inimese võimalus valida oma tahtmiste vahel tähendab ikka seda, et tal on tahtevabadus? 3 Determinismi dilemma suhtes on kujunenud kolm arusaama: jäik determinism, indeterminism ning nõrk determinism.

Filosoofia
thumbnail
2
docx

Tahtevabadus

valikuvõimaluse erinevaid aspekte ning oleme tundnud, et valiku teeme just meie ise. Nad väidavad, et kui tahtevabadus oleks võimatu, siis ei oleks kujunenud ei moraali ega etiketti. Vabaduseta poleks võimalikud vastutus- ja kohusetunne, südametunnistus ja teised kõlbelised tundmused, kuid neid on kogenud tõenäoliselt igaüks. 8. Võrdle jäika determinismi, indeterminismi ja nõrka determinismi. Leia sarnasusi ja erinevusi. Jäik determinism Indeterminism Nõrk determinism Seisukoht, mis väidab, et Seisukoht, mille järgi Seisukoht, mille järgi mingit tahtevabadust ja alati ei pea mingil determinism kitsamas vabadust ei ole olemas, tahtmisel või teol olema tähenduses on õige, kuid sest kõik sündmused on kindlaid tingimusi ja see ei tähenda, et

Filosoofia
thumbnail
4
docx

Filosoofia kordamisküsimused

(nt. Maksude maksmine) 2) sundus mille tõttu me ei saa teha seda, mida tahame. (nt. Pole raha et osta jäätist) 2. võimalus: 1) looduslik (nt. Ma võin tahta lõpmatuseni elada, aga ei saa, ma võin tahta lennata, aga ei saa) 2) ühiskondlik (nt. Liiklusreeglid , pean täitma kooli sisekorraeeskirju) 6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Õpik lk. 156. Nõrk determinism loobub sidumast vabadust vaba tahtega, sest iga tahte jaoks peaks olema veel omakorda tahtmine ja nii lõpmatuseni. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikult jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusid (raha puudumine, puue, loodusseadused)..nende kõigiga in lepib kui paratamatusega. 7. Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam? Põhjenda. 8. 9. 10

Filosoofia
thumbnail
2
docx

Arutlus: Kas vabadus on illusioon ?

vastavaid valikuid ja otsuseid. Igal sündmusel on põhjus ja just tänu sellele teab inimene, et alati pole võimalik käituda nii nagu tundub õige. Mõtlematud teod võivad tuua kaasa ka suuri tagajärgi. Sellepärast sobibki siia vanasõna: ,, Enne mõtle, siis ütle " sama kehtib ka tegudega ,, Ühekesa korda mõõda ükskord lõika. " Pierre Laplace'i veendumus kinnitab, et igal sündmusel on põhjus, mida nimetatakse determinismiks. Jäik determinism välistab tahtevabaduse ja ka vabaduse iseenda, selle alusel võib väita, et vabadus on illusioon. Indeterminism eitab determinismi ning pooldab arusaama, et kõik sündmused pole inimese- väliste tingimustega üheselt määratud. Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaam, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi.

Filosoofia
thumbnail
3
doc

Vabadus - kas illusioon?

nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vabad. Olles sündinud selliste geenidega sellisel ajal, sellises riigis, saanud sellise kasvatuse jne, ei saakski me teistsugused olla. Paul Holbach'i tsiteerides /../ Me kujutame endale ette, et oleme vabad, kui ei näe ühtki takistust oma tegudele. Me ei märka aga, et motiiv, mis sunnib meid tahtma, on alati paratamatu ega sõltu meist./.

Filosoofia
thumbnail
6
doc

Filosoofia mõisted

Falsifitseerimine- väite kummutamine, ümber lükkamine 42. Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Tõesed on need väited, mis töötavad; mille põhjal saab sihikindlalt tegutseda. 43. Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele ("lumi on valge"). 44. Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui varasemaid kokkuleppeid rikume ja osutume ebaausaks. 45. Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Mida ütleb jäik determinism? Tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusioonne. 48. Mida väidab indeterminism?(ehk tahtevabaduse pooldajate seisukoht) Tahtevabadus on võimalik (ei näe ette kõiki tahtmisi). 49. Mida väidab nõrk determinism?

Filosoofia
thumbnail
98
pdf

Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba

Sissejuhatus filosoofiasse



Lisainfo

Filosoofia keskkoolile

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun