Kalasadama detailplaneeringu vaidlus (0)

 
EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Kalasadama detailplaneeringu vaidlus
Ruumilise planeerimise ülesanne 1
Keskkonnakaitse õppekava
Juhendaja : Toomas Muru
Tartu 2017
Sisukord

Sissejuhatus 3
3
Kalasadama detailplaneering 4
Arendaja seisukoht 6
Hetkeolukord 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Uuritav detailplaneering Kalasadam asub Põhja-Tallinnas. Joonisel 1. on planeeritav ala roosa värviga. Kalasadama planeeringut on menetletud 12 aastat enne kui jõuti mingi lahenduseni. Enne lahendust protsess venis ning lahendus ei näivat tulevat. Ühel poolel on Pro Kapital , kes on üks eraomanikest ning teisel pool Kalasadama elanikke esindav Telliskivi Selts. Telliskivi Selts on teinud kõik võimaliku, et oma hüvesid säilitada. Pöördutud on isegi õiguskantsleri poole, et kontrollida kas avalikud huvid on piisavalt kaitstud. Avalik huvi ja rahva kaasarääkimine on antud protsessis väga aktiivne. Pro Kapitali esindajad on hämmingus, kuna seltsil on tekkinud kujutelm, kus üks linna kallimaid ja prestiižsemaid piirkondi võiks jääda tühermaaks. (Arendaja Kalarannas:.., 2015)
Joonis 1. Kalasadama detailplaneeringu asukoht skeemil . Allikas: Eesti Arhitektide Liit.

Kalasadama detailplaneering

Kalasadama detailplaneeringu üle kestnud vaidlus on toimunud juba 12 aastat ning see on hoogustunud (Arendaja Kalarannast.. 2015). Peamiselt käib vaidlus kahe osapoole vahel, kelleks on ala arendaja Pro Kapital ja kalasadama piirkonna elanikke koondav Telliskivi Selts. Detailplaneeringu üle on toimunud kolm avalikku arutelu ning selle ajaga ei ole kompromissi leitud. (Video ja galerii… 2015).
Telliskivi Seltsi suurimaks probleemiks detailplaneeringu juures on see, et kuidas säiliks olemasolev lauge ja liivane rannajoon . Seltsile teeb muret, et detailplaneeringus olevaid krundipiire tahetakse nihutada mere poole ning sellega kahaneb liivaranna ala.  (Tõlkes kaduma läinud… 2015).
Kohalikel elanikel on tekkinud hirm, et praegu igast küljest vaba rand on peatselt ligipääsmatu. Uued suured hooned varjavad vaatevälja merele ning rand kaotab oma kuju. (Tõlkes kaduma läinud...2015).  
Lauge liivaranna olemasolu on planeeringus seatud arhitektuurivõitluse tingimusteks. Seltsi liikmed ei poolda ka rannapromenaadi tekkimist. Seal on küll kirja pandud, et võib tekkida uus liivarand kui ka võib laiendada olemaolevat. Seltsi liikmed suhtuvad skeptiliselt arendaja juttu seoses liivarannaga. Pole öeldud kui suures ulatuses liivarand alles jääb, seetõttu saab seda tõlgendada mitmeti (Video ja galerii.. 2015). Arendaja seisukoht on, et nemad on tulnud rahvale vastu sellega, et konkursil oleval arhitektuuritöös on kindlalt ära toodud, et rannaala peab olema planeeringus. Kuna seal puudub kallasrada siis tegelikult ei peakski seal randa olema, kuid arendaja on siiski selle planeeringusse jätnud ning kohalikele inimestele vastu tulnud. Ka kohalikel elanikel on õigus seda nõuda, kuna rand on alati olemas olnud, inimesed on kohastunud seal käima ning see on ainuke rand, mis on kesklinnale nii lähedal.
Kalasadama detailplaneeringus on kirjas, et hoonestuse ja praeguse merepiiri vahele jääb vähemalt 25 meetri laiune hoonestuseta ala. Tellisikivi Selts väidab, et nende arust ei olnud 25 meetrit piisav olnud. Selts rõhutas, et arvesse tuleb võtta ka üleujutusala ja kaldakindluse laiust. Hiljem jõuti kompromissini ning selts oli antud 25 meetriga nõus, kui see on elamumaa krundi ja üleujutusala vahel, kuid mitte merest hoonestusalani. Seltsi ettepanek on kogu aeg tähendanud, et krundi piir on rannajoonest 40-50 meetri kaugusel, kus on siis 15 meetrit üleujutusala koos kaldakindlustusega + 25 meetrit. Tavaolukorras on muidu ehituskeeluvöönd 50 meetrit, kuid arendaja on taodelnud selle vähendamist 25-le meetrile. Ehituskeeluvööndi vähendamise vastu korjas selts allkirju juba 2012. aastal ning on sellele endiselt vastu väites, et ehituskeeluvööndi vähendamist ei ole selgelt suudetud ära põhjendada (Telliskivi selts… 2015).
Joonis 2. Kalarand vastavalt menetletavale detailplaneeringule. Allikas: Telliskivi Seltsi kodulehekülg.
Joonisel 2. on välja toodud rannaala umbkaudne suurus vastavalt olemasolevale detailplaneeringule. Jooniselt vaadates on seltsi seisukoht õigustatud, et rannaala on väike. Kindlasti tuleb arvestada ka suurvett, mille korral rannaala väheneb veelgi.
Seltsil on ka probleemiks tehnotrassid. Kui need rajatakse hetkel olemasolevasse kohta, muudaks see kalda kuju. Arhitekt Raivo Kotov’i arvater võiks antud tehnovõrk vabalt olla 5 meetrit maa pool ning probleem oleks lahendatud. Arendaja ei pea trasside muutmist planeeringus oluliseks ning trassid pannakse paika alles ehitusprojektiga, mis omakorda pannakse paike väljakuulutava arhitektuurikonkursi võidutööga. (Tõlkes kaduma läinud….2015)

Arendaja seisukoht

Allan Remmelkoori ja Ervin Nurmela artiklis “ Vastulause : müüdid kalasadama detailplaneeringu kohta” toovad nad välja miks ei saa nõustuda päris Telliskivi Seltsi poolt avalikkusele toodud infoga. Telliskivi Selts väidab, et kümme aastat ei ole tehtud menetluses muudatusi, kuid Pro Kapital on on teinud mitmeid kompromisse ja väikseid muudatusi nagu avalik arhitektuurivõistlus. Sellega seoses soovis Telliskivi Selts seda korraldada enne detailplaneeringu kehtestamist, kuid see ei ole Pro Kapitali ja Tallinna linna meelest kuidagi põhjendatud. (Vastulause: müüdid… 2014)
Pro Kapitali vastased protestijate sildid on öelnud ka “Ainus supelrand Kesklinnas”. Tallinna linn on siinkohal selgeks teinud, et suplusrand ei ole võimalik kunas piirkond on avariiväljalasu ja sademetevee väljalasu sanitaartsoonis ning vesi ei vasta õigetele nõuetele. Siinkohal on ka vastu tuldud inimestele sellega, et detaiplaneeringusse on kirja pandud, et arhitektuurivõistluse ülesandeks on leida vee ja maa kokkupuutel lahendused. Ujumine jääb selles alas mitteametlikuks. (Vastulause: müüdid… 2014)
Arendaja peab ka ebamõistlikuks seda väidet, et krunt ehitatakse täis. Lubatud täisehituse protsenti arvestades võtab ehituse alla 8627 ruutmeetrit maad mis on ainult 14% tänase krundi suurusest . (Vastulause: müüdid… 2014)
Pro Kapital lükkab ümber ka väite, et avaliku ruumi laiuseks tuleb vaid 11 meetrit. Detailplaneeringus on märgitud avaliku promenaadi minimaalseks laiuseks 25 meetrit. Vastavalt arhitektuurikonkursi võitja tööle võib tulla see ala ka suurem. (Vastulause: müüdid… 2014)
On näha, et arendaja kahtleb protestijate tegelikus eesmärgis ning soovib, et loetaks läbi kõik detaiplaneeringuga seotud asjaolud . Pro Kapital tunneb, et nemad on teinud kõik nende võimuses ja rohkemgi. (Vastulause: müüdid… 2014)

Hetkeolukord

Kalasadama detailplaneering kehtestati juunis 2016 . Detailplaneeringus on ette nähtud rannapark, rannapromenaad, basseiniäärsed kaid ja avaliku kasutusega jalakäijate alad. Rohkelt on planeeritud haljastatud alasid. Mereäärne piirkond on avalikuks rekreatsioonialaks, tulevad nii kergliiklus- ja jalakäijate teed, milleks on piki mere äärt kulgev minimaalselt 25 meetri laiune ala koos promenaadi ja pargiga. Plaanis on arvestatud kalda kaitse eesmärkidega. Hooned on planeeritud vaatega mere poole ja kuni 5-korruselised. (Tallinna õigusaktide regidter, 2016).
Novembris 2016 kuulutati välja kalasadama arhitektuurivõistlus kuni 2017 . aasta veebruarini. Võistluse eesmärk oli leida Kalaranna tn 1 kinnistule parim hoonestus ning avaliku ruumi arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus. Otsiti elukeskkonda parandavat ja elavdavat lahendust. Pro Kapitali laiemaks visiooniks oli muuta kalasadam ülelinnaliseks magnetiks, kus lisaks rannapromenaadile ja mere vaatega korteritele on ka kohvikud ja restoranid . Preemiafond võistlusel oli 60 000 eurot. (Kalasadama arhitektuurivõistlus… 2016).
20. veebruaril valiti välja võistluse võitja kelleks osutus arhitektuuribüroo Kadarik Tüür arhitektid OÜ võistlustöö “Kesk-küla”, joonis 3. See töö pidavat arvestama sellega, et kalarand võib toimida äritänavana. Hinnati nii katuseaedu ja rõdude lahendusi. Peale arhitektuurivõistlust toimub alles ehitustegevus . Kogu planeerimissaaga käigus on välja kerkinud üles ka linnavalitsuse nõrk koht mereäärse ala aktiveerimisel, avaliku huvi esindamisel ja maaomanike eesmärkide ja plaanide suunamisel. (Kalaranna arhitektuurivõistluse… 2017).
Joonis 3. Kesk-Küla arhitektuuri lahendus. Allikas­: Telliskivi Selts koduleht.

Kokkuvõte

Kalasadama detailplaneeringu menetlus on kestnud pikka aega, aga lõpuks on jõutud detailplaneeringu kehtestamiseni. 12 aastat kestnud vaidlus ja üksteise maha tegemine jõudis lõpuks lahenduseni. Telliskiviselts suutis läbi raskuste kaotada sõidutee rannaalalt, avaliku kasutuse tarbeks määrati servituudid ja seletuskirja viidi Kalaranna väärtuste kirjeldus. Jõuti otsusele, et jahisadamat ei tule. Lisaks sellele kuulutati vesi ujumiskõlblikuks. Nüüdseks on kalaranna arhitektuurivõistlus lõppenud. Konkurssi võitis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür arhitektid OÜ ning ehitustööd võivad alata. Loodame, et edasine koostöö möödub ladusalt, et kõik osapooled jääks rahule.

Kasutatud kirjandus

Eesti Rahvusringhääling . (2015). Tõlkes kaduma läinud: kuidas kanda Kalasadama planeeringu üksmeel paberile? [WWW]
http://uudised.err.ee/v/majandus/5dd2750c-234e-443c-b1b6-725f60d2b3ff/tolkes-kaduma-lainud-kuidas-kanda-kalasadama-planeeringu-uksmeel-paberile . (18.10.2017)

Eesti Rahvusringhääling. (2015). Video ja galerii: Usaldamatus takistab Kalasadama planeeringus kompromissini jõudmist. [WWW]
http://uudised.err.ee/v/10488c50-a5bb-4b46-8b18-2ddbfb1c2f9b (18.10.2017)

Delfi Ärileht (2015). Arendaja Kalarannast: Telliskivi Selts nuputab planeeringu pidurdamiseks välja üha uusi põhjusi. [WWW]
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arendaja-kalarannast-telliskivi-selts-nuputab-planeeringu-pidurdamiseks-valja-uha-uusi-pohjusi?id=72284833 (19.10.2017)

Tallinn. (2014). Vastulause: Müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta. [WWW]
http://tallinncity.postimees.ee/2838565/vastulause-muudid-kalasadama-detailplaneeringu-kohta (21.10.2017)

Tallinna õigusaktide register . Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu kehtestamine kruntide positsioon 15, 16 ja 40 osas Põhja-Tallinnas. (2016). Tallinn: [WWW] https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=133867&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp (22.10.2017)

Telliskivi Selts. (2015). Telliskivi Selts, alatu valetaja? [WWW]
http://www.telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-detailplaneering/telliskivi-selts-alatu-valetaja-vastus-remmelkoore-artiklile
(18.10.2017)

Telliskivi Selts. (2016). Kalasadama arhitektuurivõistlus nov 2016 – veb 2017. [WWW]
https://telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-detailplaneering/kalasadama-arhitektuuriv%C3%B5istlus-nov2016-veeb2017 (21.10.2017)

Telliskivi Selts. (2017). Kalaranna arhitektuurikonkursi võitis Kadarik Tüür Kesk-Küla. [WWW]
https://telliskiviselts.info/linnaruum/kuum-linnaruum/kalasadama-detailplaneering/kalaranna-arhitektuurikonkursi-v%C3%B5itis-kadarik-t%C3%BC%C3%BCr-t%C3%B6%C3%B6-kesk-k%C3%BCla (21.10.2017)

Vastulause: müüdid Kalasadama detailplaneeringu kohta. (2014). Tallinn: [WWW] https://tallinncity.postimees.ee/2838565/vastulause-muudid-kalasadama-detailplaneeringu-kohta (22.10.2017)