Rene Descartes Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1. Nad on ilmselged tõed. 2. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Need printsiibid on aluseks kogu uuele filosoofiale, mida Descartes'il on plaan üles ehitada: "Archimedes ei otsinud midagi muud kui üksnes punkti, mis oleks püsiv ja liikumatu, selleks, et liigutada paigast kogu maad; tuleb loota midagi niisama suurt, ku...
Tallinna Tehnikaülikool Avaliku halduse instituut Filosoofia õpetool Filosoofia HHF3080 Francis Bacon, John Lock´ i ja Rene Descartes´ i tunnetusteooriate võrdlus . Õppejõud: Ülo Kaevats Õpilane: Tallinn 2012 , 17 18 , , . . . , (1561-1626), (1596-1650), (1632-1704). . , , . . , . . . . « ». , . , , . , , . , , , , . , , . . , . - - . , , . . , . , , . , ...
vastu. Kuid siingi ei saanud ta soovitud rahu. Ta peale kaevati protestant poolt, et tema filosoofia on ateistlik. Descartes oleks anted kohtu alla, kui Prantsuse saadik ei oleks vahele astunud. Ta veetis suure osa oma ülejäänud elust Madalmaades kus kirjutas ka suurema osa oma töödest. 53. aastaselt kutsuti ta Rootsi kuninganna Kristiina juurde, kellega oli olnud kirjavahetuses. Paraku põhjustasid karm kliima ja pidevane varajane tõusmine hommikusteks kohtumisteks Descartesi haigestumise ja ta suri 1650. aastal. Descartesilt pärineb kuulus ütlus “Mõtlen, järelikult olen olemas (Cogito ergo sum)”. Sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. “Meditatsioonides” sõnas ta nii:”Et ma olen, ma eksisteerin, on paratamatult tõsi, mil iganes ma seda lausun või mu mõistus seda mõtleb.” Enne keskpäeva ata ei tõusnud ja oli pigem laisemapoolne. Vanemas eas luges vähe ja ka
Teatriiidolid: meeldima hakanud seisukohad hakkavadm eeldima ( horoskoop). Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: Empiirikud: nagu sipelgad Dogmaatikud: nagu ämblikud Empiristid: nagu mesilased Saadud andmed tuleb panna avastustabelisse. Selle abil teeme me üldistusi. RENE DESCARTES Elas 16- 17 sajand ning oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Ratsionalismi rajaja. Ratsionalism- teadmine pärienb mõistusest enesest. Descartes seadis kõik asjad kahtluse alla. Descartesi arvates sarnaneb filosoofia puuga kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja oksad rakendusteadused. Descartesi arvates pole tarkus mitte paljuteadmises vaid mõistmises. Descartes on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu on vaid uni. Tema arvates sai kõigist eksimutest vabaneda sellega, kui sa kahtled kõiges. Descartesi arvates saab kindel olla 3 asjas: need on kolm ilmselget tõde. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas, jumal on olemas, materiaalne maailm on olemas
Inimene, kes usub, et ta ei tohi mitte kunagi meeli uskuda, langeb veel hullemasse eksitusse, kui mis tahes eksitus, millesse ta võib langeda meeli uskudes- (eelnevate tsitaatide allikas wikipedia vt. eelmist linki). Ja igaüks, kes kahtleb isegi selles, et kogu maailm on pettus ja illusioon, peab tunnistama tõde, et hetkel kui ta kahtleb, on ta olemas - sest seda, keda ei ole, ei saa ka petta! See mõttekäik on sarnane Descartesi cogito, ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas) filosoofilisele mõttekonstruktsioonile, kuid kui Descartes rajab sellele kogu oma filosoofilise süsteemi, siis Augustinuse puhul on see lihtsalt mõttekatke, millega ta pikemalt edasi ei tegele ja sestap jääb cogito, ergo sum ikkagi Descartesi filosoofia pärisosaks.
Keha ja vaim? Kõigil inimestel on arvatavasti keha ja vaim(hing),kuid loomad puhul on see siiski veel vaieldav. Veel eristatakse kehalisi ning hingelisi rõõme ja kannatusi.Lisaks saab keha ja vaimu teooriad jagada kahte gruppi:dualistlikeks (ld duo 'kaks') ning monistlikeks (kr monos'ainus').See arutlus käsitlebki nende kahe teooria erinevusi ja sarnasusi.Dualistlikku teooriat esindas René Descartes ning monistlikku Gottfried Wilhelm Leibniz. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest,millel on atribuudid ja moodused. Materiaalsel substantsil (res extensa) on ainult üks atribuut - ruumilisus ehk ulatuvus.Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad. Nad on otsekui entelehhiatena autonoomselt tegevad
Filosoofia vahearvestus I.osa: Minu tõlgendustehnikad a)Varasemalt olen kõige rohkem kasutanud tekstis olulise allajoonimist. Enamasti kasutan selleks erksat värvi markereid, et olulised fraasid tekstist koheselt silmale haaratavad oleksi. Keerukamate tekstide puhul (teadustekstid jne) meeldib mulle koostata ka mõttekaarte (jooniste ja mõisteskeemide tegemise tehnika). Keerukamatest kirjutistest arusaamiseks olen tihtipeale mõtted ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasug...
otsimisele. Usalduse küsimus jäi minu jaoks arusaamatuks. 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Endiselt piinab mind usalduse küsimus. Keda ja mida peaksin usaldama? Osa III Mõlemad autorid tegelesid vaimsete otsingutega ning ei võtnud omaks empiristi maailmavaadet. Popperi arvates teadmistel polnud kindlat autoriteeti. Descart leidis teadmised läbi oma hinge, vaimu. Arvan, et Descartesi teadmised peaks rahuldama ja kummutama Popperi kriitika.
füüsika. [filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks] 9.) Idealism- G.Berkeley õpetus, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning jumal. Ideedeks nim G.Berkeley tajumisi ning ta arvas, et tajuda saamegi ainult ideesid. Pole materiaalne. 1967 10.) Dualistlik interaktsionism- Pr filosoofi R. Descartesi seisukoht, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku. 11.) Missugune keha ja vaimu käsitlevatest teooriatest sai Sinult enam punkte? Miks? Dualistlik interaktsionism, sest ma arvan sama moodi, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku. Teised teooriad on mulle mõeldamatud. Ma arvan, et teised pole tõesed. 12.) Kuidas nim iiri filosoof G.Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis? Ta oli iiri piiskop. Ta arvas, et tulevad kogemustest ja tahtest. 13
6. PILT 7. Tõsikindel teadmine "Arutlus meetodist" - lääne filosoofia kaunimaid kirjutusi. Pole mingi tõeni viiv mõistuse menetluse süstemaatiline väljaarendamine. Pigem on kõne all sellise meetodi tähtsus, esitatud autobiograafilise draama vormis. Eesmärgiks on vankumatu tõsikindel teadmine; selleks pakub võtit meetod (ainulaadne ja pööret tekitav). Descartesel kirglik iha teadmiste järele, fanaatiline optimist, ei kritiseeri teisi. Descartesi filosoofia eesmärk on leida tõsikindel teadmine. Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Kas on olemas tõsikindlat tunnetust ja kui on, siis mille kohta see käib? Austas sügavalt teoloogiat, pidas au sees kõnekunsti, armastas luulet. Oli veendunud, et olemasolev teadmine ei vasta Descartes´i tõsikindluse nõudele. 8. Süstemaatilise kahtluse meetod
Isegi, kui põhjendus on leitud, ei või kindel olla, et see on piisavalt usaldatav. Descartes aga leidis, et kõige tähtsam on mõtlemine, alus teadmistele. Ta uskus, et inimesed peavad kindlalt midagi teadma, enne kui saab oma teadmistele toetuda, järelikult kui inimene kindlalt midagi teab, siis on see õige. Popper aga lähtus sellest, et teadmised ja isegi nende põhjused pole tõesed ning seega tegema võimatuks teadmiste ühtse allika leidmise kohta. Kuna Popper oli kursis Descartesi teooriaga ning see ei rahuldanud siiski Popperit, siis järelikult polnud ta tema teadmistes nii kindel ning pani kirja enda teooria teadmiste ühtse allika leidmise kohta. Järelikult polegi võimalik olla enda teadmistes nii väga kindel, isegi mitte põhjustes, et seda tõepäraselt kontrollida.
• Kui kõik on kujutletav, siis on zombid olemas • kui zombid on võimalikult olemas, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega e. kuidas saab inimese teadvus sellise füüsilise asjaga nagu zombid olla seotud • järelikult pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega Keha ja vaimu interaktsioon (vastasmõju)- interaktsionalistlik dualism Descartes – keha ja vaim on küll erinevad, kuid nad on omavahel seotud interaktsionaalselt e. vastasmõjus. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks. Kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel? Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad väga peened osakesed,mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks (animal spirits). Soonte avanemine on seotud erinevate aistingutega. Käbinääre Ehkki vaim on seotud kogu kehaga, on käbinääre see koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju kehale,
nurgaga. Tähendab, me saame reaalselt ette kujutada tajutavaid objekte, mida me nimetame mõistmiseks, kujutlusvõimeks vajame suuremaid vaimupingutusi . Descartes väidab aga, et me ei sõltu kujutlus ja aistmisvõimest , see tähendab et me toimiks väga edukalti ka selle puudumisel, aga vastupidises vahekorras mitte. Samamoodi võib vaadelda ka keha ja vaimu omavahelisi seost, kas keha sõltub vaimust või vastupidi. Descartesi sõnade järgi on Jumal loonud meid kehast ja vaimust koosnevaks ning vaim on midagi, mis suudab eksisteerida ka ilma kehata. Näiteks, kui on halvatu kaotanud oma jäseme, võib ta endiselt tunda selsamal kaotatud jäsemel tunda valu, sügelust jms füüsilisi aistinguid. Inimene on eelkõige mõtlev olend. Nii nagu ütleb Descartes oma kuulsama lause ,,Cogito ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas). Sellest võib järeldada et meie keha ei toimiks ilma vaimuta
mõttes. Proovides aru saada analüütilise liikumise eripärast on siiski kasulik veidi lihtsustades asetada analüütilise filosoofia sünd kindlasse kohta ja aega-sajandivahetusse Cambridgei- ja vaadelda selle rajajana kaht suur eeskuju:Bertrand Russelli ja George Edward Moorci. Võib öelda, et Russelli eesmärgiks filosoofias oli tõe kindel teadmine. Teda võib võrrelda Descartesiga. Descartesi kombel nägi ta algul matemaatikas kindluse paradigmat. Russelli kindla teadmise otsing viis ta loogika juurde. Russell otsis kindlat teadmist, aga Moore mitte. Ta arvas, et see on tal juba olemas. Nii Russell kui Moore on iseloomustanud oma filosoofilist meetodit kui „analüüsi“. Russell oli ilmselt esimene, kes rääkis „loogilis-analüütilisest meetodist“. Wittgensteini mõju on olnud analüütilisele liikumisele otsustava tähendusega. Küsimus on aga selles,
kus ta polemiseerib just nende autoritega. Idealismile vastandlikku positsiooni nimetab Kant realismiks. Selle seisukohalt on objekti teadvustamine selline eneseteadvuse viis, mis eeldab ojektide eksistentsi väljaspool teadvust. Idealismi ja realismi erinevus taandub lõpuks küsimusele, kas teadmine, mida subjekt iseenda kohta omab, sisaldab endas kogu võimalikku teadmist, või on see teadmine kaaspõhjustatud millegi poolt väljaspool teda ennast. Descartesi filosoofilist positsiooni nimetab ta seal “problemaatiliseks idealismiks”, mis väidab, et inimene on vahetu kogemusega võimetu tõestama ükskõik mille eksistentsi peale iseenda eksistentsi (B 274). Descartesi väite kummutamiseks tuleks Kanti sõnul tõestada, et meil on välistest asjadest kogemus, mitte pelgalt kujutlus. Kanti järgi peab niisugune tõestus kätkema endas selle asjaolu demonstreerimist, et sisemine, ka Descartesi jaoks kaheldamatu,
Descartes väidab,et kui ta leiab et mingi asi on väär, siis ta mõtleb ja kui ta mõtleb siis järelekult on ta olemas. Edasi ta järeldas, et ta on substants, millest kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta, ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. Niisiis hing, mille tõttu ta on selline nagu ta on, on täieasti erinev kehast, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi olemas. Descartesi arvates ei eksisteeri keha ilma hingeta. Kõikidel meie uskumustel on autori arvates mingi alus, kuna Jumal, kes on täiuslik, ei sisestaks meile midagi, mis oleks vale. Inimene , kes mõtleb peab olemas olema, kuna kui ta ei mõtleks siis teda ei eksisteeriks.
Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Eksistentsialismi mõjutajateks loetakse enamasti järgmisi autoreid: Friedrich Nietzsche, Fjodor Dostojevski, Franz Kafka, Blaise Pascal, Miguel de Unamuno. Eksistentsialitid kritiseerivad produktiivselt näiteks Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat, René Descartesi, aga ka Arthur Schopenhauerit. PÕHIEELDUSED Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese- käsitlust. Sartre'i käsitlus, mis on kokku võetud tema peateoses "Olemine ja eimiski", on mõjutatud Martin Heideggeri teosest "Olemine ja aeg". Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest,
jagavad ja loovad tähendusi(konstruktivistlik) Süsteemne-komm on sõnumite loomine through-puti abil. Mis toimub sõnumitega kui need ringlevad inimeste seas ning neid interpreteeritakse ja reinterpreteeritakse(konstruktivistlik) Realism - me võime nimetada midagi ,,tõeliseks" ainult siis, kui see vastab meist sõltumatule ,,objektiivsele" reaalsusele. Teadvuse ja reaalsuse suhet nähakse pildikujulisena Kartesianism Descartesi ladinakeelsest nimest Renatus Cartesius - · Maailm jaguneb kaheks: tajuks ja väliseks maailmaks (viimase hulka kuulub ka inimkeha). · Realism on kooskõlas inimese intuitsiooniga: tegelikkus on olemas meist väljapool ja me tajume seda aistingute abil. Konstruktivism(realismi vastand) seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm, mida me ise loome. MIKS?
milles ta arendas oma mõtteid veel radikaalsemas suunas. Teos ilmus alles pärast Spinoza surma koos mõnede muude temast järele jäänud tekstidega pealkirja all "B:D:S: Opera Posthuma". Mainimist väärib , et teoloogilis-poliitiline traktaat ilmus omal ajal ilma autori nimeta. 2 Just tänu Eetikale asetatakse Spinoza 17.sajandi "suurte süsteemiehitajate" hulka Descartesi ja Leibnizi kõrval. Nende kolme mõtleja filosoofias kohtame äärmuseni viidud ratsionalismi. Kõige radikaalsem neist oli aga Spinoza. Inimese "parem pool" - nagu Spinoza seda nimetab-ehk mõistus ei ole mitte niivõrd keha kui pigem tunnete vastand. Olles käsitlenud Spinoza metafüüsikat ja ettekujutust hinge ja keha vahekorrast, jõuame nüüd tunnete valdkonda. Selle käsitlemisel on Spinoza kõige kütkestavam
endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma, seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsiibist ja uusaegse metafüüsika üldtunnustatud aluseks saabki subjekt • (keha ja vaimu) dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest, millel on üks atribuut – ruumilisus. Vaimsel aga mõtlemine. Descartesi vastus keha ja vaimu probleemile oli põhjuslikkus: meie vaimuseisundid mõjutavad kehaseisundeid põhjuslikult. Kehaseisundid, nagu näiteks sügelemine või valu, põhjustavad ajuseisundeid (-sündmusi, -protsesse), mis omakorda põhjustavad kehalisi liigutusi, näiteks sügamist või oigamist. Meie vaimuseisundid põhjustavad ajuseisundeid, mis
põimunud. Milline neist tundub Teile kõige õigem? Millisega Te olete kõige vähem nõus? Palun põhjendage. Kõigem õigem väljapakutud valikutest tundub nr.2. Inimene koosneb nii mentaalsest kui ka füüsilisest osakesest. Miks nii. Inimese vaimsed ja füüsilised osapooled on ikkagi seoutd. Näiteks kui inimene mõtleb et ta suudab selle tõkkejookus nüüd võiduks vormistada, siis keha füüsiline pool ei luba seda teha. Ei nõustu nr.3. väitega. Descartesi arvates on inimese inimese vaim ja hing erinevad. Ent mina leian et need moodustuvad ühtse terviku. Naiteks kui inimene sureb, ss tahendab see seda et lahkub tema kehast kaasas käiv hing nig koos sellega ka vaim. 3. Mida tähendab ,,indiviid kui narratiiv" õenduse kontekstis? Indiviid kui narratiiv täheldatakse, et see on seotud kannatatuse mõistmisega. Inimene kannatab, kui tänu teatud sümptomitele või haigusele ei saa ta ennast teostada (viia ellu oma plaane ja
P C 4 = -0.0480662533 D Rakendades need konstandid läbipainde valemisse võin koostada graafik () , millest näen painde kuju ja raadius max paindega r = 1,1 m Puutepinge intensiivsuse leidmiseks kasutasin valemit: i = I 2S Kus I 2S on pingedeviaatori teine invariant, mis võrdub: I 2S = 3 [ 1 2 xx + yy2 + zz2 - xx yy - xx zz - yy zz + 3 xy2 + 3 xz2 + 3 yz2 ] Kuid need pinge komponendid on kujutatud Descartesi koordinaadistikus. Seega need pinged on vaja kujundada silindrilises koordinaatide süsteemis. Selleks valisin x-telg mööda raadiust r, et nurk = 0, ning kasutasin raamatust ,,Sissejuhatus elastusteooriasse" võetud valemid, mis annavad võimalust ümber arvestada pinged silindrilises koordinaadistikus Ez 2 w w xx rr = - 2 + 1 - 2 r r r Ez 1 w 2w
funktsionalismi teooria juures, kus tõstan esile tema täieliku kooskõlastuse argimõistusega ja näitan, et nendest viiest parim teooria vaimu seletamiseks on funktsionalism, mis ei tähenda aga, et viimane on perfektne teooria vaimu seletamiseks. Mida kujutab endast vaim? Vikipeedia seletab vaimu mõistet, mida kasutatakse olendi tunnetus- ja tundeelu kohta, aga kuidas on vaim seotud ajuga? Mida ütleb aga dualism¹ vaimu teooria kohta? Uusaegse filosoofia rajaja Rene Descartesi arvates on vaim mittemateriaalne ja idee kehast, kuivõrd keha on ulatuvusega asi, mitte mõtlev, siis on kindel, et ma olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata ( René Descartes, lk 1656 ). Ryle arvates on Descartes keha-vaimu probleem kategooria viga, sest kuivõrd mehaanikaseaduses seletavad liikumist ruumis teiste ruumis toimuvate liikumiste tagajärjena, siis teised seadused peavad seletama vaimu mitteruumilist toimimist
Kauplused, mis pakkusid luksuskaupu, olid seimesed, mis pakkusid elegantset meelelahutust. Kõigepealt hakkasid nad eristuma püüdma teineteisest, siis muutusid üha rohkem anonüümseks (ostja ja müüa suhe). 5. Kolm kohta/konteksti on tarbmiskultuuri tekkimise juures olnud eriti olulised mõjutajad. Millised ja miks? 6. Tarbija positsiooni teda ümbritseva maailmaga nähakse väga erinevalt põhinedes ühelt poolt Descartesi ja teiselt poolt Hegeli maailmanägemusel. Mis on peamised erinevused? Hegel: "Inimloomus ei ole valmis, vaid areneb objektiivse maailmaga." Siit järeldub: Mui me ei tunneta maailma nagu enda loodut, siis olemegi maailmast võõrandunud. Hegel räägib dialektikast: meie suhe asjadega, objektidega, ei ole mitte subjekti-objekti suhe, vaid see on dialektiline, st mõlemad mõjutavad teineteist. Meie vajdused objektiviseeruvad, võtavad vormi
Tajude relatiivsuse argument Kui ei saa öelda, et vaatlejad, kes tajuvad lõhna teisiti, eksivad või on puuduliku tajuaparaadiga, siis paistab, etobjektil pole ühte õiget lõhna. Või on tal mitu lõhna? Kuid maailm ei saa sisaldada sama palju lõhnu kui on võimalikke tajuaparaate, sest siis oleks samal objektil vastukäivad lõhnad. Järelikult peavadki lõhnad asuma vaimus, kus mujal. = Sekundaarsete kvaliteetide idealism. Ka Rene Descartesi järgi ei saa meeli alati usaldada - meeled informeerivad meid sellest, mis on kehale kasulik või kahjulik, ent nad ei anna meile aimu asjade olemusest. Kui me kasutame oma mõistust ning tungime läbi meelte poolt edastatud andmete, siis millise maailmani me jõuame? 55. Kaks maailma (pilti) Descartesi järgi on maailmas vaid ulatusega asjad. Kõik muu on meelte poolt lisatud. Descartes ja tema kaasaegsed lõid niiviisi lõhe või duaalsuse kahe
absoluutselt kaheldamatu teadmise leidmine, on niisugune kahtlus Descartes`i hinnangul omal kohal. Muidugi ei saanud Descartes hakata ükshaaval kahtluse alla seadma kõiki inimlikke arvamusi, mis tõesusele pretendeerivad selleks on neid liiga palju. Seetõttu kontrollib Descartes antud menetlusega meie arvamuste allikaid ja viimastest pärinevaid meie teadvuse elemente, millest teadmine moodustub. Üheks arvamuste allikaks on traditsioon. Suhtumises traditsiooni ilmneb Descartesi mõtlemises üks uusaja filosoofiat läbiv joon: nimelt traditsiooni-kriitiline hoiak, mis on selgelt vastandlik keskaegsele autoriteedi- printsiibile. Descartes heidab teadlikult kõrvale traditsioonilise autoriteediga justkui juba ettegaranteeritud tõsikindlusega teadmise. Autoriteetne traditsioon sisaldab ju vastkäivaid õpetusi: Platon õpetab üht, Aristoteles teist. Järelikult on traditsiooni poolt edastatud teadmises täiesti võimalik kahelda ja mõne õpetuse traditsiooni-
4. Järelikult, teadvus pole identne mõne füüsilise nähtusega Võimalikkus: Vastuväide, et see pole füüsikaliselt või tehnoloogiliselt võimalik, ei puuduta loogilist võimalikkust. Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus? Tegu on loogilise võimalikkusega. Vaim ilma kehata ei ole vastuoluline idee või kontseptsioon. Kuid see näitab vaid mõistete lahknevust, mitte ontoloogilist erinevust. Keha ja vaimu interaktsioon: Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks – keha ja vaimu vahel toimub interaktsioon. Kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel? Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad väga peened osakesed, mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks (animal spirits)
Horisont piirab vaatepiiri. See kantakse üle mõtlevale teadvusele. Horisont piiritleb seda, mis on meie jaoks tähenduslik. See saab olla kitsam ja avaram; suletud ja avatud jne. Mõjutusajalugu on teadvus; taotlus oma horisondi avardada ja seda enam maailmapilt on tähenduslikum. Selleks, et seda avarada peab teadma, mille vastu huvi tunda ja mida küsida. Avardamist peaks tegema ka teadus ja teebki. Toetudes eeldustele, mis Gadameri arvates kitsendavad horisonti. Need eeldused on Descartesi poolt rajatud. Võrdlevalt kirjeldab inimajalooliuse mõistmine, kuidas toimub ajaloo teaduses ning kuidas see peaks toimima mõistmis ajaloolises teadvuses. Ajalooteadvuses peab asetama ennast minevikku; ajaloolisesse horisonti. Arvestama distantsi ja erinevust, et mitte mõista valesti teist ajaloojärku. Hermenetulise nõude kriitika: ei piisa sellest. Gadamer võrdleb kumbagi katsega astuda kõnelusse ajalooga. Kaks tüüpi kõnelust (ajalooteaduses, norm1 ja MA teadvus, norm 2-normatiivne)
Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta (Tähtaeg 11.09.14) 1. Milline on inimese olemus Descartesi järgi ning milliste põhjendustega eristab ta inimese olemust tema kehast? 2. Kirjeldage, kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel. Millisele põhimõttele see allub? Kehade olemasolu tõestas ta üldse Jumala-olemise argumendiga ning tõi välja selle, et Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju
cos = a 110. Kirjutada valemid punkti kiirenduse suunanurkade ja kiirenduse mooduli määramiseks. x cos = a y cos = a= x2 + y 2 + z2 a z cos = a 111. Mida nimetatakse loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril? Loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril nimetatakse koordinaattelge, mis ühtib trajektooriga. 112. Mis vahe on loomulikul teljestikul ja tavalistel Descartesi koordinaattelgedel? Loomulik teljestik järgib punkti liikumise trajektoori ja oleneb trajektoori kujust, kuid Descartesi teljestik seda ei pruugi teha, ning on kogu aeg ühesugune. 13 113. Mis on loomulik teljestik ja tavaline Descartesi koordinaatteljestik punkti kinemaatikas? Loomulik teljestik järgib punkti liikumise trajektoori ja oleneb trajektoori kujust, kuid
arutamist. b. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine. c. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks metafüüsikaks, füüsikaks ja rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on Descartesi arvates vaja metafüüsikat? Vali üks: a. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks. b. Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks Õige vastus! c. Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et Vali üks:
lahendamiseks. Kolmandaks - juhtida oma mõtteid kindla korra järgi, alates tunnetamiseks kõige lihtsamaist ja kergemaist esemeist ning tõustes vähehaaval otsekui astmeid mööda kõige keerukamate esemete tunnetamiseni, eeldades korda isegi niisuguste seas, kus puudub loomulik üksteisele järgnevus. Ja viimaseks - koostada kõikjal niivõrd täielikud loetelud ja niivýrd üldised ülevaated, et oleksin kindel, et ma pole midagi välja jätnud Descartesi reeglite järgi me peame hoolega mõtlema ennem, kui mingeid otsuseid langetame või mingite kindlate tegevustega alustame, hoolimatu ruttamine ja pea laiali eelduste tegemine toob üldjuhul kaasa eksimusi ning seega see muudab valeks ka eeldusest tehtud järeldused. Kõik mida me ei tunneta ei saa me lugeda ka tõeseks. Me peame suured probleemid ja eeldused harutama väiksemateks osadeks, mis on meile jõukohasemad ja mida suudame paremini hallata, siinkohal võib näiteks tuua
ax=-Ak^2sin(kt+epsilon) 102. Kirjutada valemid punkti kiirenduse suunanurkade määramiseks. 103. Mida nimetatakse loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril? Loomulik teljestik koosneb kolmest teljest (t, n, b), mis liiguvad koos punktiga. t puutuja telg n peanormaaltelg b binormaaltelg n ja b asuvad mõlemad normaaltasapinnas, mis on risti puutujaga 104. Mis vahe on loomulikul teljestikul ja tavalistel Descartesi koordinaattelgedel? Loomuliku teljestiku teljed liiguvad koos punktiga, Descartesi kordinaatteljed on liikumatud. 105. Anda kooldumistasapinna definitsioon kolme punkti kaudu. Kooldumistasapind on tasapind, millel on kõveraga kõrgeim puutumise järk. 106. Anda kooldumistasapinna definitsioon kahe puutuja kaudu. 107. Anda kooldumistasapinna mõlemad definitsioonid. 108. Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele.
ax=-Ak^2sin(kt+epsilon) 102. Kirjutada valemid punkti kiirenduse suunanurkade määramiseks. 103. Mida nimetatakse loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril? Loomulik teljestik koosneb kolmest teljest (t, n, b), mis liiguvad koos punktiga. t puutuja telg n peanormaaltelg b binormaaltelg n ja b asuvad mõlemad normaaltasapinnas, mis on risti puutujaga 104. Mis vahe on loomulikul teljestikul ja tavalistel Descartesi koordinaattelgedel? Loomuliku teljestiku teljed liiguvad koos punktiga, Descartesi kordinaatteljed on liikumatud. 105. Anda kooldumistasapinna definitsioon kolme punkti kaudu. Kooldumistasapind on tasapind, millel on kõveraga kõrgeim puutumise järk. 106. Anda kooldumistasapinna definitsioon kahe puutuja kaudu. 107. Anda kooldumistasapinna mõlemad definitsioonid. 108. Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele.
· Millega on võrdsed punkti kiiruse ja kiirenduse projektsioonid Descartes'i koordinaattelgedel, kui punkti liikumise seadus on antud Descartes'i ristkoordinaatides? Igale teljele vastavalt esimene ja teine tuletis telje projektsioonist. · Mida nimetatakse loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril? Loomulikuks teljestikuks nimetatakse koordinaattelge, mis ühtib trajektooriga. · Mis vahe on loomulikul teljestikul ja tavalistel Descartesi koordinaattelgedel? 5 Loomulik teljestik sõltub trajektoorist, Descartes'i oma mitte. · Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele. Vt=s(t) at=dv/dt Vn=0 an=v2/ Vb=0 ab=0 · Millise liikumise korral on punkti tangentsiaalkiirendus alati võrdne nulliga? Ühtlase liikumise korral.
Võru Kesklinna Gümnaasiumi uurimistööde koostamise juhend Juhendi koostamisel on kasutatud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Tartu Descartesi Lütseumi juhendeid Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm Soovitusi uurimistöö koostamiseks 1. Mis on uurimistöö? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil.
· Tänapäeva seisukohalt on Berkeley vaated · 1734 valitakse ta Iirimaal Cloyne piiskopiks. Selles äärmiselt ühekülgsed. ametis on surmani. · Tema tähtsus seisneb eelkõige olemasolevate · Peale filosoofia tegeleb matemaatika, süsteemide kriitikas. loodusteaduste ja meditsiiiniga. · Ta aitas tasakaalustada ühe süvenevat · Tutvub Fr. Baconi, Descartesi ja J.Locke materialistlikku tendentsi filosoofias. loominguga. · Teosed · 1709 a. "Essee nägemise uue teooria kohta". · 25 aastaselt valmib ta filosoofiline peateos: · GOTTFRIED WILHELM LEIBNITZ "Uurimus inimliku tunnetuse printsiipide kohta" · 1646 - 1716 (1710) · Koht filosoofias
kujutlusvõime abil. Rene Descartes: Teos „Meditatsioonid“.Kaks eesmärki: näidata vaimu ja keha erinevust; näidata, et Jumalat saab tunnetada lihtsamalt ja kindlamalt kui asju maailmas. Epistemoloogiline taust. Kui vaim on midagi materiaalsest maailmast eraldiolevat, siis pole ta maailmaga vahetus ühenduses. Uskumused maailma kohta põhinevad meelte vahendusel tekkinud ideedel, mis asuvad vaimus. Cogito – Descartesi metoodiline kahtlus. See, mis jääb väljapoole kahtlust, saab olla teadmiste aluseks. Võib eksida kõige suhtes, va et ta ise on olemas – on olemas see, kes eksib. Cogito, ergo sum. Mõtlemine laias tähenduses: kõik, millest oleme vahetult teadlikud, st. arusaamine, tahtmine jne. Tsitaat(mõtlev asi) – olen mõtlev asi(vaimne substants), mitte ulatuvusega asi (materiaalne substants). Mõtlemine ja tegelikkus
Descartes väitis, et kõik ei ole nii nagu meile näib ja seetõttu võivad tekkida meil ekslikud aistingud. Ta ei välistanud ka võimalust, et elab kuri deemon, kes meid koguaeg petta ja eksitada üritab. Samas kahtles ta ka ärkvel oldud aja reaalsuses me ei pruugi arugi saada, et tegelikul on kogu me elu uni, sest ärkvel oleks, kui ka unenäod näivad mõlemad väga reaalsed. 38. Selgitage, miks on Descartes'i arvates esimene ilmselge tõde (idee). Descartesi arvates on esimene tõde see, et ma mõtlen, järelikult olen olemas. Ta leidis, et mõtlemine iseenesest pole võimalik ilma mõtlejata. Niikaua, kui inimene mõtleb, ta ka eksisteerib. 39. Selgitage, mis eristab Descartes'i arvates inimest loomadest. Descartes'i arvates eristab inimesi loomadest see, et loomad ei ole võimelised kasutama kõne- ega kehakeelt, et ennast arusaadavaks teha ja oma mõtteid avaldada. Lisaks sellele on inimesel
seetõttu, et see nimetus pakub hõlpsa ja mugava meetodi briti ja prantsuse filosoofide vahel vahettegemiseks. Küsimus, mida nii briti empiristid kui prantsuse sensualistid küsisid, oli, et kui kõik muu universumis on seletatav mehaaniliste seaduste abil, miks ei peaks ka inimeste funktsioneerimine neid seadusi järgima. Pierre Gassendi (1592-1655) Ainult füüsilised objektid võivad mõjuda ja olla mõjutatud teiste füüsiliste objektide poolt. Ei mõistnud Descartesi eksistentsialistlikku küsimust kuna tema arvates oli loogiline, et kõik mis liigub, eksisteerib. Vaimsete operatsioonide selgitamine ajutegevuse funktsioneerimise kaudu – pole mingit mõtet väita mittemateriaalse vaimu olemasolu – inimesed pole midagi muud kui mateeria. Julien de la Mattrie (1709-1751) Läbivalt materialistlik, uskus, et pole olemas midagi peale mateeria ja liikumise – aistingud ja mõtted on samuti ajuosakeste liikumine.
teooria riigi tekkimise kohta.Inimesed sõlmivad ühiskondliku lepingu, et vältida olukorda, mis on omane Rooma riigile. ,,Bellum omnium contra omnes!"Kõikide sõda kõikide vastu! Ratsionalism.Prantsuse mõtlemistüübi aluseks.Rajaja R.Descartes. ,,Mõtlen,järelikult olen olemas".Uus-aja skeptitsism,kahtlemise fil. Meetodiline kahtleja, ainus asi milles kahelda ei saa- see on kahtlus ise. Kahtlemine on oluline mõtlemise meetod Descartesi jaoks.Näha mõtlemist silmadega ja kuuldavate kõrvadega.B.Spinoza juudikogukonnast võttis kristluse.Tegeles lihtsa alaga. Rõhutab tunnetamist ,,puhta mõistmisega". Causa sui!"Iseenda põhjuseks olend".Loodus on iseenda põhjus.Panteism-Jumal on kõik ja loodus.Jumal on loodusega samastanud. G.W.Leibniz ratsionalist. Tänu püüdele traditsioonilisi kristlikke õpetusi uue aja vaimus matamaatilis-loodusteaduslikult põhjendada aitas säilitada traditsioonilist kujutlust, et
Descartes väitis, et kõik ei ole nii nagu meile näib ja seetõttu võivad tekkida meil ekslikud aistingud. Ta ei välistanud ka võimalust, et elab kuri deemon, kes meid koguaeg petta ja eksitada üritab. Samas kahtles ta ka ärkvel oldud aja reaalsuses – me ei pruugi arugi saada, et tegelikul on kogu me elu uni, sest ärkvel oleks, kui ka unenäod näivad mõlemad väga reaalsed. 38. Selgitage, miks on Descartes’i arvates esimene ilmselge tõde (idee). Descartesi arvates on esimene tõde see, et ma mõtlen, järelikult olen olemas. Ta leidis, et mõtlemine iseenesest pole võimalik ilma mõtlejata. Niikaua, kui inimene mõtleb, ta ka eksisteerib. 39. Selgitage, mis eristab Descartes’i arvates inimest loomadest. Descartes’i arvates eristab inimesi loomadest see, et loomad ei ole võimelised kasutama kõne- ega kehakeelt, et ennast arusaadavaks teha ja oma mõtteid avaldada. Lisaks sellele on inimesel mõistus ja ta saab erinevates
sirgjoonelise liikumise korral? Aeglustuva sirgjoonelise liikumise korral? Kiirendusele vastu (kiireneval vastupidi ja aeglustuval samas suunas) 13 144. Tõmmata järgnevas nimestikus alla skalaarsed (vektoriaalsed) suurused. Sellesse nimestikku võivad kuuluda: 1) virtuaalsiire; 2) jõu töö; 3) jõu võimsus; 4) jõu impulss; 5) mass; 6) mass keskme Descartesi koordinaadid; 7) masspunkti liikumishulk; 8) süsteemi liikumishulk; 9) masspunkti liikumishulga moment tsentri suhtes; 10) masspunkti liikumishulga moment telje suhtes; 11) süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes; 12) süsteemi kineetiline moment telje suhtes; 13) keha inertsmoment telje suhtes; 14) keha inertsmoment punkti O suhtes; 15) tsentrifugaalinertsmoment; 16) inertsiraadius; 17) d'Alembert'i inertsjõud; 18) normaalkiirendusele
nõutavatele omadustele. Ei tohi olla korduvaid korteeze Ei tohi olla mitu samanimelist atribuuti Hulgateoreetilised operatsioonid. Hulgateoreetiline summa - Relatsioonidele r ja s rakendatud hulgateoreetilise summa leidmise operatsioon r U s annab tulemuseks relatsiooni, mille moodustavad kõik kas relatsiooni r, relatsiooni s või mõlemasse kuuluvad korteezid. Lõige Hulgateoreetiline vahe Hulkade ristkorrutis e. otsekorrutis e. Descartesi korrutis Spetsiaaloperatsioonid. Piirang Projektsioon Ühendamine Jagamine 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) Virtuaalne relvar e. vaade (ingl. k. view) väärtus leitakse kasutaja poolt vaate poole pöördumise hetkel Vaade e. virtuaalne relatsioon on ühe või mitme baasrelatsioonile rakendatud relatsioonilise operatsiooni tulemus, mille tulemuseks on samuti relatsioon. Selle relatsiooni kirjed pole andmebaasi salvestatud vaid vaate abil kasutaja jaoks
kujutada olukorda, kus midagi ei ole. Siis poleks midagi tekkinudki. Peab olema paratamatu olend. 4. Argument: Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus (vrdl. juba Platoni sedastus sofistide vastu). Thomas ei saa leppida mõttega, et väärtused on pelgalt kokkuleppelised. 5. Argument väidab, et maailmas valitseb teleoloogia, eesmärgipärasus. Peab olema "juht", kes seda suunab. 10. Uusaja filosoofia tekkimine Descartesi mõtlemise läbi, subjekt-objekt suhe. Descartes (1596-1650): Descartes'i järgi peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi, olema teadmiste-puu juureks. Nüüd on otsustav ülesanne selles, et rajada filosoofia kaheldamatutele aksioomidele [aksioom-aluseks võetav seisukoht, mida ei tõestata]. Senised metafüüsika konstruktsioonid ei kõlvanud selleks. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas Descartes metoodilist kahtlust. Kas filosoofia saaks rajada
See klass, mis valitseb materiaalsed jõude ühiskonnas, valitseb ka kõike vaimses sfääris toimuvat. Valitseva klassi ideed jäävad domineerima. 18.09.2013 Kultuuritööstuse kontseptsioon. Mitteteadvuses asub tema tungide ja instinktide sfäär. Mitteteadvus tekkinud teadus suhtleb tsensuuri teel. Olemüstilikatsioon ... "Valed" eeldused on seotud Descartes'iga. Freud Descartes Meie inimese käsitlus kuni Freudini oli Descartesi poolt käsitletud. "Kahtle kõiges, mida sa näed" Eneseteadvus on teadvuses väga väike osa, on ka selliseid sfääre millest inimene ei tea midagi. Mina ego Ülimina superego Miski - id Impulsid ? naudinguprintsiip, kaks keskset tungi elu tung ehk eros ja surmatung ehk Thanatus.. Kui miski on tungidesfäär siis mina on see kus me tajume neid. Mina ongi teadvuse asukoht, mina on see kus inimene on võimeline oma rahulduse saamist edasilükkama, mina on see kus inimene teeb otsuseid
rakendamisest. Prg. 49. polemiseerib Descartesiga. Descartes esitab skeptilist idealismi. Idealism on siis reaalse maailma eitamine või selle olemasolus kahtlemine. On oluline see, et kuigi asjade iseendi kohta ei saa midagi öelda, aga saab öelda, et nad on olemas – välistab idealismi. Kanti süüdistati idealismis ja ta lükkab selle ümber. Nähtumused välises kogemus on empiirilised reaalsed; mitte pelgad unenäod vms nagu Descartes arvas-väitis. Descartesi näide. Kui meil on eneseteadvus, siis see käib sisemiste seisundite kohta, mille aluseks kõik on – selle kohta kogemus puudub. Mis eristab unenägu välisest kogemusest? Väline kogemus on seaduspärane (viiakse tagasi kategooriatele jne). kogu kogemus on empiiriliselt tõene, reaalses ruumis ja ajas ning allub objektiivsetele seaduspärasustele. Unenägutekib, sest see ei kehti asjades iseenda kohta; sest need on meist sõltumatud. Ei saa näidata oma mõtlemist. Nähtumuste ja
harjumuspärane ideed kogum. Näiteks Päike tõuseb kuna me oleme seda enne näinud seega usume, et see toimub uuesti. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Ratsionalistliku seisukoha kohaselt ei ole võimalik teatud asju meeleliselt kogeda vaid neid on võimalik vaid intellektuaalse intuitsiooni vahendusel aru saada. Siia kuuluvad näiteks loogikaseadused, asjade olemasolu ja õigluse printsiibid. Descartesi arvates on näiteks idee Jumalast ja õiglusest meie sees juba sünnist saati. See on nii kuna neid teadmisi ei saa tuletada empiirilisest olukorrast. Platoni kohaselt pärinevad meie teadmised mitte empiiriliste asjade kohta sünni tagusest mälust. Ehk siis ajast enne seda kui ma sündisin. Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage.
2 sfääri – res cogitans, res extensa. Vaimu maailm, inimese sisemaailm ja väline maailm, millel on ulatuvus. Sisemaailm atribuudiks on mõtlemine, välismaailmal ulatuvus. Res extensa alla kuulub inimkeha, looma organism samuti. Looduse valda kuulub. Res cognito asub sellest maailmast eraldi. Descartesile mõjuvad avastused meditsiinivallas, avastati sel ajal vereringe, mis toimib nagu masinas. Descartest sai aluse teadusharu, mida tunneme robootika nime all. Descartesi järgi ei tule välja, et nad oleksid võimelised mõtlema. On võimalik ehitada inimkeha. Erinevus elusa ja surnud keha vahel on samasugune nagu erinevus üles keeratud ja maha keeratud kella vahel. Loomad on hingetud automaadid, res cognitat ei ole. Kui keegi suudaks ehitada täiusliku looma, siis see oleks sama. Res cognitat sel viisil ei saa luua. Saksa kirjanik Heine kirjeldas üht legendi inglise leiutajast, kes tuli mõttele ise luua inimene. Kirjeldab sama mida
ehk üheselt määratlemata või ei vasta üheselt meeltekogemusele ja teadmine maailmast on alati teadmine mingist keeles. Vaimufilosoofia: Nn analüütilise vaimufilosoofia keskne küsimus on, millest me siis ikkagi räägime rääkides oma vaimuseisunditest- mõtlen, olen teadvusel jne. Filosoofia ajaloos on vaim olnud kehaga võrreldes privilegeeritud seisundis – Platoni hingeõpetus ja mõtlemise primaat, kristlik hinge surematus, Descartesi kahtlemine meeltetajus ja mõtlemise usaldamine. Moodsa vaimufilosoofia püüdlus on pigem vaimu füüsikale taandada. See algab juba Thomas Huxley epifenomenalismi ja biheiviorismiga psühholoogias. Huxley arvates on vaimsed nähtused füüsikalistest tingitud ja ise neid mõjutada ei saa. Biheiviorism üritas taandada vaimuseisundid käitumisele. Filosoofiasse tõi sellise lähenemise Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga.
annaabi.ee 
