MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE
erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus · Tuum paikneb raku keskel Dendriidid ja on tavaliselt suur, ümar Tuum ning sisaldab selgelt Rakukeha esiletulevat tuumakest Aksoni · Tsütoplasma sisaldab Nissli küngas
ühendusi teiste neuronite vahel). Jaotus ehituse alusel: · unipolaarne neuroni kehast eemaldub ainult üks jätke (akson) · pseudounipolaarne rakukehast eemaldub üks jätke, mis hiljem hargneb; selle koosseisus nii dendriit kui akson, mis arengu käigus ühinenud · bipolaarne rakukeha ühest otsast väljub dendriit, teisest akson · multipolaarne · pikaaksoniline (palju dendriite, üks dendriitidest tunduvalt pikem akson) · lühiaksoniline (palju dendriite, akson dendriitidega sama pikk) Jaotus funktsiooni alusel: · aferentne toob perifeeriast info KNS-i · vaheneuron kogu ulatuses KNS-s · eferentne viib KNS-st info efektorelundini Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk- järgult ka organismi kasvades. 2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon
Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas aastatel 1888-1891, et iga närvirakk on eraldi tervik, signaal levib mööda närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron" 1891.a. Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk.
Patoloogia korral jääb murru kohta püsivalt vohama sidekude, tekib ebaliiges. 10. loeng M. Aunapuu Närvikude Areneb neuroektodermist, koosneb neuronitest ja gliiarakkudest. Uusi närvirakke peale sündi ei teki, va gliiarakud, mis tekivad ka peale sündi. Närvikude koosneb rakkudest ja kiududest. Tervet närvirakku ei näe histoloogilises preparaadis, kuna aksonid võivad ollla kni meetripikkused. Näeme mikroskoobis raku keha, lühikesi jätkeid e. dendriite ja aksoni algust. Raku keskel on rakukeha - perikaarüon, mille kuju võib olla erinev. Rakul on jätked. Tuum on suur, ümar ja sisaldab selegelt eristuvat tuumakest. Tsütoplasmas on nissli substants, erinevad organellid( palju mitokondreid), mikrofilmanedid, tuubilid, lüsosoomid, sisalsdised. Jätked: lühemad hargnevad jätked on dendriidid, algus osas mitte hargnev jätke on akson. Suurus on varieeruv väikeAjukoore sõmerrakud on 7-8mikrom., hiidpüramiidrakud suuraju
1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine
Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Nende kiire ja sihipärase liikumise tagab aksonit ümbritsev müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete vahendusel
või lõppelundile. 52.Närviraku liigid, ehituse ja talitluse alusel, lühiiselmoomustus( mida teeb): Ehituse (jätkete arvu järgi): a) Unipolaarne e. ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) Bipolaarne e. kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) Pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53.Närvikiu mõiste
NEURONID JA NEUROGLIIA RAKUD 1. Neuronite tüübid : funktsiooni alusel ja struktuuri alusel funkstiooni : 1) aferentsed e. sensoorsed neuronid juhivad närviimpulsse perifeeriast KNS suunas 2) eferentsed neuronid juhivad närviimpulsse KNS-st perifeeriasse 3) lülineuron e. interneuron juhib närviimpulsse ühelt neuronilt teisele struktuuri : 1) multipolaarsed neuronid üks akson , palju dendriite 2) bipolaarsed neuronid üks dendriit ja üks akson 3) unipolaarsed neuronid millel on vaid akson 2. Aksoni üldine ehitus Aksoni terminaal sinna jõuab eritus/ärritus Schwanni rakk , Ravier´ soonis 3. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinikesta arengutasemest lähtudes,aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüp aksonites 4. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: Astrotsüüdid e
koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded.
a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e. akson ja palju lühemaid jätkeid – dendriite. B.Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit. Shwann´i rakud moodustavad aksonite ümber müeliintuppesid - kiirem impulsi levik (ja valge värvus!). I Valgeaine – NS-i piirkond, kus on vaid närvikiud (aksonid) – KNS – traktid, PNS - närvid; II Hallaine – NS-i ala, kus on ka neuronite kehasid (3-4%!) – KNS - tuumad ja koor; PNS – ganglionid. Närviimpulss:
Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid neuronid e närvirakud ja neurogliia rakud. Neuronite jagunemine funktsionaalsuse alusel: 1)aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad närviimpulsse perifeeriast KNSi suunas 2)eferentsed neuronid mis juhivad närviimpulsse KNSist perifeeriasse. 3)lülineuronid e interneuronidmis juhivad närviimpulsse ühelt neuronilt teisele. Neuronite jagunemine struktuuri alusel: 1)multipolaarsed neuronid (1 akson, palju dendriite) 2)bipolaarsed neuronid (1 dendriit, 1 akson) 3)unipolaarsed neuronid (1 akson) Neurogliia rakud: 1)astrotsüüdid – moodustavad KNSis neuronitele ja veresoontele elastse toese, reguleerivad ajuvedeliku koostist ja lokaalset verevarustust ajus. 2)ependüümirakud – produtseerivad ajuvedeliku tsirkulatsiooni ja on toeseks. 3)mikrogliia – kaitsefunktsiooniga 4)oligodendrotsüüdid – moodustavad müeliinikesta, reguleerivad neuronite varustust toitainetega 5)neurolemmotsüüdid
Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 104. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: · Unipolaarne ehk ainujätkeline neuron, mille kehast lähkub ainult üks neuriit, dendriidid puuduvad; · Biopolaarne ehk kahejätkeline neuron, millel üks dendriit ja üks neuriit; · Multipolaarsed neuronid, milledel palju dendriite ja üks neuriit. o Aferensed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid võtavad vastu närviimpulsi; o Eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid kutsuvad esile efekti, panevad liikuma; o Assotsiatiivsed ehk lülitusneuronid peavad kontakti mitme närviraku vahel, loovad seoseid. 105. Närvikiu ja närvi mõiste, närvi liigid: närvikiud on tupega ümbritsetud närviraku jätked
Weaver valk võib funktsioneerida graanulrakkudes ühte moodi, dopaniinergilistes aga teistmoodi. Loodetakse mõista dopamiinergiliste rakkude kadumisest weaver mutantidel, kuna see aitaks mõista levinud Parkinsoni tõbe. 4.2 Stragger mutandid, Purkinje rakkude tuuma transkriptisoonifaktori defekt Homosügootsetel stragger mutantidel on rakus defekt Purinje neuronites. Purkinje rakud mutantsetel hiirtel on kängu jäänud, neid on arvuliselt vähem ning nad ei tooda vajalikes kogustes dendriite. Kimäärsetel hiirtel, kes on kokku pandud metsikut tüüpi ja mutantsetest hiirtest, ilmneb defekt just Purkinje rakkudes. On näidatud, et defekt stragger hiirtes on geenis, mis kodeerib arvatavat transkriptsioonifaktorit RORa. See faktor on seotud Purkinje rakkude reageerimisel türoksiinile väikeaju arengus. 5 MIKS BEEBID HALVASTI NÄEVAD Vastsündinud näevad halvasti, kuna võrkkesta fotoretseptorid pole täielikult välja kujunenud ja arengut lõpetanud
3) Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised koliikulid talamus auditoorne koos ja sealt edasi erinevatesse korteksi osadesse. Kaks somatosensoorset närviteed. - Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad koekahjstusele ja temperatuurile. Aeglane toime - Haptilised r – puudutus ja surve. Kiire ja aeglane. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite - Propriotseptorid – kinesteesia ehk kehataju. Kiire toime. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ja liigestes. - Vestibulaarsüsteem ehk tasakaal – kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes, oliitorganid jälgivad pea lineaarset kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes. Närviühendused ajutüve erinevate osadega sh väikeaju.
Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit. Neid leidub silma võrkkestas reetinas. B bipolaarne ehk kahejätkeline neuron on üks dentriit ja üks neuriit. Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas. C pseudounipolaarne neuron kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Neid rakke leidub spinaalganglionides. Oleks nagu 1 jätke, aga tegelikult on 1 dendriit ja 1 akson. D multipolaarne neuron palju dendriite ja üks neuriit. Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda. Multipolaarsed neuronid on inimesel kõige levinum neuronite vorm. Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. 2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid
kemikaalid, misaktiveerivad valuga seotud närvikiud ja tekitavad AP. • Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest; reageerivad koekahjustustele ja temperatuurile. Aeglane toime. Dendriitide või lähedalasuvate rakkude ärritamine või kahjustamine vallandab kemikaalid, mis tekitavas AP-d. • Haptilised r – puudutus ja surve, nii kiired kui aeglast toimet vahendavad retseptorid. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite → AP. • Propriotseptorid – kinesteesia e kehataju. Toime kiire. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ning liigestes → AP Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll.
Neuromuskulaarne sünaps 4. Lihaskontraktsiooni 12. mis iseloomustab närvirakkude tegevust? molekulaarmehhanism / võtab vastu erutusi, töötleb neid ja saadab välja vastuseid AP slaid 3 Silva - diferentseerunud närviimpulsside edasikandmiseks (uuri ja ma olen pigem silva vastusega nõus) 13. kuidas kandub erutus edasi dendriitidelt Erutus kulgeb närvirakkudesse mööda dendriite ja väljub sealt aksoni kaudu (toomajätke) aksonitele (viimajätke) ? Silva - lk anat 181 peab minema läbi neuronikeha 14. millisteks piirkondadeks võib jagada seljaaju? Kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja õndraluu piirkond NS slaid 4, 59, füsiol lk 243 15. milline aine jääb seljaaju keskele ja milline
Neurofibrillid on neuronite spetsiifilised erutust juhtivad struktuurid 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse (jätkete arvu järgi): a) ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit. c) pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja üks neuriit. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid. c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded: a) Makrogliiarakud - paiknevad ajuaines neuronite vahel, vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale tugifunktsiooni osalevad
inimese koorioni gonadotropiini (HCG) siduvaid antikehi kasutatakse raseduse detekteerimisel. immunohistokeemias antigeeni detekteerimiseks kudedes immunofluoresentsis Neurobiotehnoloogia Aju uurimise eesmärgid Aju uurimise eesmärgid · Üksin neuron võib maksimaalselt moodustada 10,000 kontakti (sünapsit) · Inimese ajus on vähemalt 1014 neuronaalset kontakti · Linnuteel on 2x1011 tähte · 1mm3 inimese ajus on mitu kilomeetrit aksoneid ja dendriite · Üks neuron võib olla kontakis 10,000 neuroniga, keskmiselt 1000-ga Ilma sünapsita on neuron "surnud" Neuronite omadused Võtta vastu, integreerida ja edasi saata signaale Kasutatakse elektrilist ja keemilist signaali Signaali ülekannet saab moduleerida (arvuti!) Kontaktide arvu saab muuta (arvuti) Mälu põhineb signaali ülekande moduleerimisel ja sünapsi struktuuri muutmisel Kuidas rakendada neuroteaduste saavutusi? · Arstiteaduses haiguste ravi
Alluvad tahtele paiknevad skeletilihastes kokkutõmme on kiire (ehk kontraktsioon on kiire) SILELIHASKUDE: tahtele ei allu ühetuumalised käävjad rakud ristipidivöödilisus puudub siseelundite lihaskude kokkutõmbumine aeglane SÜDAMELIHASKUDE: töötab automaatselt lihaskiud hargnenud, moodustavad võrgustiku ristipidivöödilised erutuse juhtimisevõime tahtele mittealluvad NÄRVIKUDE: Rakud on omapärase kuju ja ehitusega(üks pikk jätke - neuriit, harnenud, palju lühikesi jätkeid e dendriite) närvirakud neuronid Ülesanne: võtta vastu signaale, edasi anda ülesandeid, juhtida organismi tegevust ärrituse ja erutuse vastuvõtmine, edasijuhtimine ja analüüsimine jätked võtavad vastu erutuse, liidus närviraku kehasse ja antakse edasi järgmisele rakule. Sünaps- ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, tänu millele on võimalik erutuse ülekanne. Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime.
nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne o Interneuron ühendab o Pseudopolaarsed dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad; o Unipolaarne üheainsa jätkega rakud, millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne o Bipolaarne ühe dendriidi ja neuriidiga o Multipolaarne palju dendriite ja üks neuriit · Mille poolest nad erinevad? Neil on erinevad ülesanded ja asuvad erinevates ajupiirkondades. · Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Enamus neuroneid on sünnihetkeks olemas aga neuroneid tekib ka eluajal juurde ning uute närvirakkude juurde tekkimine on oluline õppimisvõimele ja mälule. 2. GLIIA. · Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
(2.2.2) Neuronite jagunemine funktsiooni alusel • Aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad aktsiooni potensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas • Eferentsed e motoorsed neuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale KNS-ist lihastele ja näärmetele • Lülineuronid e interneuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale ühelt neuronilt teistele Struktuuri järgi eristatakse • Multipolaarsed neuronid, millel on üks akson ja palju dendriite • Biopolaarsed neuronid, millel on üks akson ja üks dendriit • Unipolaarsed neuronid, millel on vaid akson Aksoni üldine ehitus. (2.2.3) Aksoni distaalne ots hargneb. Iga haru lõpus on paksenenud osa presünaptiline terminaal. Aksonid on ümbritsetud kas oligodendrotsüütide ja neurolemmotsüütide jätketega, mis tagab neile mehaanilise kaitse kui elektrilise isolatsiooni. Akson on ulatusega mõni mm kuni 1m. *dendriidid - lühikesed, tugevasti hargnevad jätked; mood
Keha tunnetamine somatosensoorsete retseptorite abil - Notsiretseptorid – nahas olevad retseptorid mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad koekahjustustele ja temperatuurile. Aeglane toime. Dendriitide või lähedalasuvate rakkude ärritamine või kahjustamine vallandab kemikaalid mis tekitavad APd - Haptilised r – puudutus ja surve. Nii kiiret kui aeglast toimet vahendavad retseptorid. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite – AP. - Propriotseptorid – kinesteesia ehk kehataju. Kiire toimega. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ja liigestes. Vestibulaarne süsteem – tasakaal Kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes: - Oliitorganid jälgivad pea lineaarset kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes - Närviühendused ajutüve eri osadega sh väikeaju Maitsemeel - Iga maitsenäsa sisaldab sadu maitsepungasid
Närvirakkude klassifikatsioon Sõltub dendriitide arvust: 1)Unipolaarsed -üheainsa jätkega rakud. Jätkel on nii dendriidi kui ka aksoni funktsioon(silma võrkkestas). 2)Pseudounipolaarsed – spinaalganglionis; dendriit ja akson ühise kattega ja ei ole eristatavad valgusmikroskoobis. 3)Bipolaarsed(silma võrkkestas ja sisekõrvas) -ühe dendriidi ja aksoniga 4)Multipolaarsed(enamik,sh selja- ja suuraju koore motoorsed närvirakud) – palju dendriite ja üks akson. Närviraku jätke akson – info kohale toimetamise struktuur. Aksoni küngas, materjali aksoplasmiline transport,müeliintupp, lõppharunemine, närvilõpme olemasolu,sünaptilised vesiikulid. Dendriit – info vastuvõtmise struktuur- selgelt rohkem aksonitest. Närvirakkude jätkeid koos tedaümbritseva gliiakoega nimetatakse närvikiuks. Aksonit katab glioosne kate: *müeliinkest ja neurolemm e.Schwanni kest *müüeliinitutel on ainult neurolemm
Astrotsüüdid 55.Millisest lootelehest on välja arenenud järgmised koed? a) Hingamiselundkonna epiteel → Endoderm, b) Lihased peale kolju lihaste → Mesoderm, c) Sidekude → Mesoderm, d) Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed → Ektoderm, e) Närvikude → Ektoderm 56."Sensoorsete närvirakkude perikaarüonist algavad ühise tüvena kaks jätket. Nende kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi. Motoorsetel närvirakkudel on üks akson ja palju dendriite. Need annavad impulsse ajust lõppelundisse. Ärritus liigub neisse dendriitide kaudu ja kandub edasi teistele närvirakkudele või lõppelundile aksoni kaudu. Sellise ehitusega neuroneid nimetatakse multipolaarseteks neuroniteks. Inimesel on selliseid närvirakke kõige rohkem." TÕENE 57.Kuidas nimetatakse tundenärvilõpmeid, mis asuvad nahas, limaskestades ja meeleelundites? Eksteroretseptorid 58."Silelihase kontraktsiooni kutsuvad esile kas autonoomsest närvisüsteemist pärit
Lihaskiudude tüübid 53 11.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 11.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 3) Postekstsentriline 4) Lihase värvus 11.11 Lihaste kontraktsioon 12 Närvisüsteem 12.1 Üldmõisted kesknärvisüsteem, seljaaju, peaaju, piirdenärvisüsteem, närvid, elundite, elundkondade, vahendada, töödelda, närviimpulsside, retseptorite, meeleelundite, neuron, jätketest, dendriite, aksoneid(neuriite), dendriitide, aksoni, jätkete, talitluse, neurogliia, toetus-, kaitse- ja tugifunktsioon, närvikiudude, sensoorseteks, motoorseteks, seganärvideks, närvilõpmega, sünaps 54 12.2 Närvisüsteemi skeem 12.3 Neuronid 12.4 Sünaps ja refleks dendriit neuroni keha akson Ei, erutuse suuna neuronite ahelates tagab sünapsi ehitus. Sünapsis tekkivate keemiliste ainete ehk mediaatorite vahendusel
Neerukehakese keskel asub verekapillaaridest moodustunud päsmake e. glomeerul (glomerulus corpusculi renis). Soonpooluseks nimetatakse seda kohta, kus on veresoonte seos päsmakesega (toomasoon ja viimasoon). Soonpooluse vastasküljelt algab tuubulite proksimaalne osa, seda kohta nimetatakse tubulaar- e. kusepooluseks. 17. Närvirakkude jaotus jätkete arvu järgi ja näide kus asub Jätkete arvult jagatakse neuronid: 1. multipolaarseteks (1 akson ja palju dendriite) 2. bipolaarseteks (1 akson ja 1 dendriit) 3. pseudounipolaarseteks (akson ja dendriit algavad ühtse tüvena, mis lahknevad kaheks mõnevõrra rakukehast eemal) 4. unipolaarseteks (ainult üks aksonina talitlev jätke) 18. Neeru filtratsioonibarjäär: paiknemine, struktuurid, rakud Filtratsioonibarjäär on barjäär tsirkuleeriva vere ja kihnuvalendiku vahel. Selle moodustavad kapillaari fenestreerunud endoteel, ebaharilikult paks kolmekihiline glomerunaalne
Närvi on väljaspool peaaju ja seljaaju kulgevate aksonite (100-1000) kimp koos ümbritseva sidekoe ja seda varustavate veresoontega. Iga närv kulgeb oma kindlat rada mööda ning varustab närvivarustusega ehk närvistab ehk innerveerib kindlalt piiritletud alasid kehas. Ganglion on närvirakkude tuumadest koosnev närvikoe mass väljaspool pea- ja seljaaju. Enteeriline närvipõimik moodustub seedekulgla närvirakkude võrgustikest. Sensoorne retseptor võib tähendada sensoorse neuroni dendriite, aga ka spetsiaalseid rakke, mis on tundlikud ühe või teise muutuja suhtes organismisiseses või välises keskkonnas. Närvisüsteemi funktsioonid: · Sensoorne valvur retseptorid avastavad organismi sisesed muutused, näiteks vere liigse happelisuse või välised muutused nagu vihmapiisa käele langemine ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide pea- või seljaajju. · Integratiivne sensoorse info taju, analüüs, talletamine ning sellest lähtuvate otsuste
Otsmikusagar – seotud liigutuste, planeerimise, teostamise ja kontrollimisega. Kiirusagar – seotud naha ja lihastundlikkusega. Oimusagar – seotud kuulmisega Kuklasagar – seotud nägemisega. 10. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukehast ning 2 liiki jätketest dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb närvirakkudesse mööda dendriite ja väljub sealt aksoni kaudu. 11.Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti ka seisundit, kus ollakse võimeine seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Teadvuse omadused: a) Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „tunnet“;
Jätkete ülesanded: -dendriit- nende kaudu tuleb erutus närvirakku -neuriit- nende kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele v lõppelundile, nt lihasele 138. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: Unipolaarne e ainujätkeline neuron- lähtub vaid üks neuriit Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt
Jätkete ülesanded: -dendriit- nende kaudu tuleb erutus närvirakku -neuriit- nende kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele v lõppelundile, nt lihasele 138. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: Unipolaarne e ainujätkeline neuron- lähtub vaid üks neuriit Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE ALUSEL: Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid- kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele 139. Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud: -tugifunkt -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises Mikrogliiarakud: -liiguvad amöboidselt
plastsusega. Vanandamine seisneb karastamisele järgnevad seisutamises, eristatakse loomulikku vanandamist seisutamisega toatemperatuuril mõned ööpäevad ja kunstlikku vanandamist kõrgendatud temperatuuril seisutamisega kuni 1 ööpäev. Vanandamine suurendab sulami kõvadust, tõmbetugevust ja voolavuspiiri, kuid väheneb plastsus ja sitkus. Lõõmutamist rakendatakse kahel eesmärgil: 1) Metallikristallide koostise ebaühtluse (dendriite likvatsioon) kõrvaldamiseks pikema (<40 h) kuumutamisega 450-500 °C . 2) Kalestumise kõrvaldamiseks rekristalliseerimise teel (kuni 2h kestel) temperatuuril 350-500 °C . Lõõmutamisega kaob ka karastamise ja vanandamise efekt. Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöödeldavuse põhjal: 1) Mittetermotöödeldavad sulamid, Al-Mn (1-2%Mn) ja Al-Mg (<10% Mg) süsteemi sulamid
a ja b antigeenid puuduvad, vereplasmas asetsevad a-antikehad ja b- antikehad. 29. Närvirakkude üldehitus (dendriit, akson, kasvukoonus, müeliintupp, sünaps, aksoni terminaal). Inimesel võib neuroni pikkus ületada 1 m. Iga neuron koosneb raku kehast (kus asub ka tuum) e stroomast ning paljudest jätketest. Tavaliselt on neuronil 1 pikk akson, mis juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas, ning mitmeid lühemaid harunevaid dendriite, mis võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt. Signaale võib vastu võtta ka neuroni keha. Nii aksonid kui dendriidid võivad olla väga ulatuslikult jagunenud. Aksonid on kaetud erilise isoleeriva, nn. müeliini kihiga (müeliini tupp). Müeliini tekitavad spetsiaalsed rakud, mis paiknevad ümber aksonite - Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis. Need rakud produtseerivad suurel hulgal
0-veregrupp: erütrotsüütide pinnal a ja b antigeenid puuduvad, vereplasmas asetsevad a-antikehad ja b-antikehad. 29. Närvirakkude üldehitus (dendriit, akson, kasvukoonus, müeliintupp, sünaps, aksoni terminaal). Inimesel võib neuroni pikkus ületada 1 m. Iga neuron koosneb raku kehast (kus asub ka tuum) e stroomast ning paljudest jätketest. Tavaliselt on neuronil 1 pikk akson, mis juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas, ning mitmeid lühemaid harunevaid dendriite, mis võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt. Signaale võib vastu võtta ka neuroni keha. Nii aksonid kui dendriidid võivad olla väga ulatuslikult jagunenud. Aksonid on kaetud erilise isoleeriva, nn. müeliini kihiga (müeliini tupp). Müeliini tekitavad spetsiaalsed rakud, mis paiknevad ümber aksonite - Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis. Need rakud produtseerivad suurel hulgal
neuronile või lõppelundile. 140) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 akson 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 akson 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks akson TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) SENSOORSED – tunnetuslik, meeled 2) MOTOORSED – liigutamine, lihased 3) KONTAKTNEURONID – ühendab kahte eelmist 141) Neurogliia liigid, nende ülesanded Makrogliiarakud – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises.
68 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse
Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit 68 TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed – makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on
Arvatakse, et see süsteem talitleb analoogselt T-süsteemile tagamaks kaltsiumiioonide liikumise sarkoplasmasse NEURONI RAKUKEHA JA JÄTKETE EHITUS. NÄRVIKIU MÕISTE. Närvikoe struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks on närvirakk e neuron, mis on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks Teistest rakkudest erinevad neuronid sellepoolest et sisaldavad jätkeid – aksonit ja dendriite Neuroni moodustavad rakukeha e perikaarüon ja jätked – perikaarüonid sisaldavad selgelt eristatavat tuuma ja tuumakest Neuroni tuum on ümara kujuga ja paikneb rakus reeglina tsentraalselt, tuuma suurus olemeb raku suurusest Neuronite kõrge funktsionaalse aktiivsuse tõttu on rakkude tsütoplasma rikalikult varustatud organellidega ja sisaldab Nissli substantsi, Golgi kompleksi, mitokondreid, mikrofilamente, mikrotuubuleid, vabu ribosoome, lüsosoome, lipofustsiini,
67 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket 4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks neuriit TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AFERENTSED e. SENSOORSED e. TUNDENEURONID 2) EFERENTSED e. EFEKTOORSED e. MOTOORSED 3) ASSOTSIATIIVSED e. LÜLINEURONID e. KONTAKTNEURONID 123) Neurogliia liigid, nende ülesanded? Esinevad suured ja väikesed makro- ja mikrogliiarakud. MAKROGLIIARAKUD paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon, vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse
toitefunktsioonig agliiarakkudest. ·Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks. ·Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüoniste soomast(d= 4...200m)ja jätketest. ·Teiste närvirakkude ja efektor elunditega on nad ühendatud jätkete abil. Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-ja multipolaarseid närvirakke. ·Viimati nimetatutel on palju lühikesi jätkeid- dendriite-ning üks pikk jätke-neuriite akson, mida ühes katetega nimetatakse närvikiududeks. Pikemad võivad ulatuda seljaajust varbani, olles seega üle meetri pikad, paksus on aga ainult 0,1...2,0 m. ·Omavahel ühendavad närvirakke sünapsid. AKSONAALNE TRANSPORT ·Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub liikumine mõlemas suunas: terminaalidesse (anterograadselt) ja tagasi(retrograadselt).
Neuronite tüübid Funktsiooni alusel jagunevad neuronid: 1)aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale perifeeriast KNS suunas 2) eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele 3) lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel eristatakse: 1) multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite ( enamik neuroneid) 2 )bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) 3) unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid, mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse
Perif NSis mood. aksonid ja nende kimbud närve. Neuronite tüübid Funkts alusel: *aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale perifeeriast KNS suunas *eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele *lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel: *multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite (enamik neuroneid) *bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) *unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud funkts on: *toestus ja mehhaaniline kaitse *barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel *võõrkehade fagotsütoos *ajuvedeliku produtseerimine *elektrilise isolatsiooni tagamine.
Pingeimpulss omab informatsiooni ärritaja mõju kohta. On üsna tõenäoline, et informatsioon liigub energiaväljas samasuguse põhimõtte alusel nagu seda on aju närvikiu korral. See tähendab seda, et väljade potentsiaalid muutuvad ajas ja see muutus levib edasi ühest välja ruumipunktist teise nagu veelaine. Niimoodi on võimalik info levimine energiaväljas. Energiaväljas ei ole olemas neuroneid ja neuronitele omaseid jätkeid või dendriite, kuid info edasikandmise füüsikaline tööpõhimõte jääb seejuures ilmselt ikkagi samasuguseks väljade potentsiaalid muutuvad ja see muutus kandub ruumis edasi nagu laine. Näiteks võnkumise liikumist ruumis nimetatakse mehaanikas laineks. Ajus tekivad elektriväljad neuronipopulatsioonide funktsioneerimise tulemusena. Läbi neuronite membraani liikuvad ioonid loovad muutusi elektrivälja potentsiaalides, mis asub neuronite vahel.
Pingeimpulss omab informatsiooni ärritaja mõju kohta. On üsna tõenäoline, et informatsioon liigub energiaväljas samasuguse põhimõtte alusel nagu seda on aju närvikiu korral. See tähendab seda, et väljade potentsiaalid muutuvad ajas ja see muutus levib edasi ühest välja ruumipunktist teise nagu veelaine. Niimoodi on võimalik info levimine energiaväljas. Energiaväljas ei ole olemas neuroneid ja neuronitele omaseid jätkeid või dendriite, kuid info edasikandmise füüsikaline tööpõhimõte jääb seejuures ilmselt ikkagi samasuguseks väljade potentsiaalid muutuvad ja see muutus kandub ruumis edasi nagu laine. Näiteks võnkumise liikumist ruumis nimetatakse mehaanikas laineks. Ajus tekivad elektriväljad neuronipopulatsioonide funktsioneerimise tulemusena. Läbi neuronite membraani liikuvad ioonid loovad muutusi elektrivälja potentsiaalides, mis asub neuronite vahel.
annaabi.ee 
