Materjaliõpetus (0)

Eesti Maaülikool - Materjaliteadus - Materjaliõpetus

1 Hindamata

-2. MALMID , STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS
Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse:

toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust);

valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid)

ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks.
Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente.
Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse:

Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi () kujul. Selline malm on heleda murdepinnaga, millest ka nimi. Valgemalm saadakse vedela malmi kiiremal jahtumisel valuvormis ( õhukeseseinalised valandid , metallvormid)

Hallid malmid on tumedama murdepinnaga, kus kogu süsinik või enamik sellest on vabas olekus grafiidina.

Hallid malmid
Hallid malmid markeeritakse liigi ja põhiliselt tõmbetugevuse järgi. Liigituse aluseks on malmvalandi tootmisviisile vastav grafiidiosakeste kuju. Eurostandardite EN järgi on malmide üldtähis GJ. Saksa DIN malmide ja kõigi valatud metalsete materjalide üldtähis on G, mis on margis esimene täht. Vene ГОСТ malmidel on üldtähiseks Ч (Чугун), Soome SFS malmidel GR.
Liblegrafiitmalmil ( hallmalm ) on libleja kujuga grafiidi osakesed (lamellgrafiit). Valandid saadakse tavalise valamise teel põhliselt muldvormidesse. Vastavalt Eurostandardile EN 1561 on liblegrafiitmalmide margitähis GJL, tähise järel näidatakse arvuga sellele malmile tagatud tõmbetugevus N/, näiteks EN-GJL-150 on liblegrafiitmalm, mille minimaalne ja seega garanteeritud tõmbetugevus
on 150 N/. Liblegrafiitmalmist valandite tõmbetugevus võib olla kuni 350 N/. Lihtsustatult kasutatakse margitähist ka ilma eellisandita EN, seega GJL-150 on hallmalm tõmbetugevusega 150 N/. Kasutatakse ka margitähistust malmi nõutava kõvaduse järgi. Sel juhul on liigitähise GJL järel näidatud kõvaduse määramise viisi tähis ja kõvaduse arvuline väärtus, näiteks GJL-HB 195 on liblegrafiitmalm Brinelli kõvadusega 195.
Keragrafiitmalmil on kerajad grafiidi osakesed. Keraja grafiidiga malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (tavaliselt 0,03-0,08% magneesiumi lisamisega). Standard EN 1563 annab keraja grafiidiga malmi tähiseks GJS (S - sfäär ). Liigitähise järel näidatakse lisaks tagatud tõmbetugevusele N/ teise arvuga ka selle malmi plastsust iseloomustav katkevenivus A protsentides. Malmil margiga EN-GJS-400-18 on minimaalne tõmbetugevus 400N/ ja katkevenius 18%. Malmi GJS-900-2 tõmbetugevus on 900 N/, katkevenivus 2%. Keragrafiitmalmide puhul kasutatakse samuti vajadusel margitähistust kõvaduse järgi, näiteks EN-GJS-HB230 on keragrafiimalm Brinelli kõvadusega 230. Keragrafiitmalmide ettenähtud tõmbetugevus on 350-900 N/, mille suurendamisel katkevenivus väheneb 22-2%.
Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed – pesajas grafiit . Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmist valandeid lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse:

Musta südamega ehk must tempermalm , mis on põhiliselt ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel (mittesüsinikärastuslõõmutatud tempermalm);

Valge südamega ehk valge tempermalm, mis on põhiliselt perliitstruktuuriga ja saadakse oksüdeeruvas keskkonnas (rauamaak vm) lõõmutamisel (süsinikärastuslõõmutatud tempermalm).
EN 1562 järgi on musta tempermalmi tähis GJMB (B – black) ja valge tempermalmi tähis GJMW (W – white), mille järel näidatakse tempermalmi tõmbetugevus ja on suhteline pikenemine samuti nagu keragrafiitmalmidel, näiteks EN-GJMB-700-2 on must tempermalm, mille
= 700 N/ ja A = 2%. EN-GJMW on valge tempermalm, mille
= 360 ja A = 12%.
ERIOMADUSTEGA LEGEERMALMID
Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi, st milliseid elemente ja kui palju % nad sisaldavad.
Rahvusvahelise standardi ISO 2892 /77 järgi näidatakse margis esmalt malmi liik grafiidi osakeste kuju järgi.

Libleja kujuga grafiidi osakesed ehk lamellgrafiit – L.

Keraja kujuga grafiidi osakesed ehk sferoidaalne grafiit – S.
Grafiidi osakeste kuju tähise järel näidatakse kõik legeerelemendid Mendelejevi tabeli tähistega nende sisalduse kahanemise järjekorras, kõigi elementide tähiste järel samas järjekorras iga elemendi sisaldus keskmiselt protsentides, näiteks:
L – NiCuCr 15 6 3 – libleja grafiidiga malm, Ni – 15%, Cu – 6%, Cr – 3%.
S – NiSiCr 20 5 2 – keraja grafiidiga malm, Ni – 20%, Si – 5%, Cr – 2%.
Malmide tähistsüsteemi EN 1560 kohaselt tähistatakse legeermalmi koostise järgi, näiteks EN- GJLA -XNiCuCr 15-6-2 on liblegrafiidiga (L), austeniitstruktuuriga (A) kõrglegeeritud (X) malm, mis sisaldab 15% Ni, 6% Cu, 2% Cr.
Abrasiivkulumiskindlate malmide liigitähis EN 12513 (2001) kohaselt on GJN. Liigitähise järel näidatakse malmi Vickersi kõvadus , näiteks EN GJN-HV600 on malm (GJ), milles puudub grafiit (N) ja mille Vickersi kõvadus on 600.
3. TERAS, TOOTMINE.
Terased on raua sulamid , mis sisaldavad süsinikku piires 0,05-2,14%. Kui süsinikusisaldus on alla 0,05%, on tegemist praktiliselt puhta rauaga ehk tehnilise rauaga (kasutatakse elektrotehnikas). Tehniliselt puhast rauda tuntakse armkorauana. See nimetus ARMCO on lühend USA firma American Rolling Mill Company nimetusest.
Terasesulatuse põhimeetodid:

Konvertermeetod – sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalist voodriga lahtises ahjus – konverteris vedelas toormalmist hapniku läbipuhumisega.

Martäänmeetod – sulatus toimub ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust (vanaraud) rauamaagi lisamisega.

Elektrometallurgia – teras sulatatakse elektriahjudes, kaarahjudes või induktsiooniahjudes. Saadakse kõrgkvaliteetsed süsinik-ja legeerterased .
Sulatusahjudes saadakse malmist esmalt toorteras, mis sisaldab tunduval määral vedelas terases lahustunud rauahapendit FeO. Kui FeO jääks terasesse, siis muudaks see terase rabedaks.
Sulatusele järgneb terase taandamine – sulaterases lahustatud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Taandamise tulemusena jääb kõikidesse terastesse taandamisjäägina Mn 0,8% ja rahulikesse terastesse Si kuni 0,4%. Mõlemad on sellistes kogustes terase tavalisandeiks. Enamus kogu toodetavast terasest (üle 80%) kasutatakse VALTSMETALLINA.
4. VALTSMETALL, LIIGITUS
Valtsmetalli sortiment :

Toorikud - valtsitakse edasi teisteks toodeteks. Neljakandilise ristlõikega bluumsid (150x150 kuni 450x450) ja plaadikujulised slääbid (kuni 300x1600mm).

Sordimetall - lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju ja mõõtmete järgi.–

Lihtprofiilid: ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsmetall;

Kujuprofiilid: nurkmetall, talad , (T, I, U jt.), rööpad, eriprofiilid
Ristlõike mõõtmete järgi liigitatakse: jämesordimetall ristlõikemõõtmetega 80-200mm; kesksordimetall 30-80mm; peensordimetall 20-30 mm; valtstraat läbimõõduga 5-9mm.

Lehtmetall – liigitatakse paksuse järgi

Paks leht (plaat), paksus 4-160mm (kuumvaltsitud);

Õhuke leht ( plekk ) paksus 0,2-3,9mm (kuum- või külmvaltsitud);

Foolium – paksus alla 0,2mm (külmvaltsitud)

Torud:

Õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud);

Keevistorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega)

Erivaltstooted: perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid, rattad , kuulid jm.
Keemiliselt koostiselt jagatakse terased mittelegeerterasteks (süsinikterasteks), legeerterasteks ja roostevabadeks terasteks.
Mittelegeerterased ei sisalda legeerivaid elemente, kuid neid elemente võib sisalduda lisandeina kas juhuslikult või terase tootmisest tingituna (nt Mn ja Si sisaldus rauahapendi taandamisjääkidena jm). Võimalike lisandite sisaldus pea olema alla tabelis 1 toodud piirsisalduse.
Tabel 1. Lisandite piirsisaldus mittelegeeterastes
Element
Al
Bi
Co
Cu
Cr
Mn
Mo
Nb
Ni
Pb
Se
Ti
V
W
Piirsisaldus
0,3
0,1
0,3
0,4
0,3
1,65
0,08
0,06
0,3
0,4
0,1
0,05
0,1
0,3
Legeerterastes ületab vähemalt ühe legeeriva (st terase koostise lisatud) elemendi sisaldus tabelis 1 toodu ja teras ei kuulu roostevabade teraste alla. Roostevabades terastes peab kroomi sisaldus olema vähemalt 10,5% ja süsiniku sisaldus alla 1,2%.
Kasutamise otstarbest lähtudes nõuab aga mõningate lisandite sisaldus eripiiranguid alla tabelis 1 näidatu, näiteks on auto kere valmistamiseks kasutatavas plekis vajalik piiratud ränisisaldus (üle 0,02%)

MITTELEGEERTERASTE LIIGITUS
Mittelegeerteraseid liigitatakse mitme tunnuse järgi:

Otstarve – konstruktsiooniterased (C=0,05-0,65%); tööriistaterased (C=0,7-1,35%)

Süsinikusisalduse järgi – madalsüsinikterased (süsinikuvaesed, C on alla 0,25%); kesksüsinikterased (C=0,25-0,6%), kõrgsüsinikterased (süsinikurikkad, C > 0,6%)

Kvaliteedi järgi, lähtudes väävli-ja fosforisisaldusest – tavakvaliteetterased ehk tavaterased (S

Taandamisastme järgi, millest oleneb põhiliselt ränisisaldus – rahulikud ehk täielikult taandatud terased (Mn

Termotöötlemise järgi – tsementiiditavad terased (CVastavalt standardile EN 10027-1 koosnevad teraste märgitähised pea- ja lisasümbolitest. Peasümbol viitab kasutusele/keemilisele koostisele. Lisasümbolid sõltuvad terase või toote grupist. Mittelegeerteraste puhul kasutatakse vastavalt vajadusele mõlemat tähistussüsteemi.

MITTELEGEERTERASTE TÄHISTUS KASUTUSE JÄRGI
Sellist tähistust kasutatakse juhul, kui toodete valmistamisel ei kasutata termotöötlust. Sel juhul on materjali õigeks valikuks olulised terasele garanteeritud mehaanilised omadused, mis tuuakse kasutust näitava põhisümboli järel. Enamkasutatavaiks terasegruppideks on teraskonstruktsiooniterased peasümboliga S ja masinakonsttruktsiooniterased peasümboliga E. Teisteks gruppideks on mimesugused eriotstarbelised terased, näiteks survemahutise terased (P), toruterased (L), relsiterased (R) jm. Peasümboli järel näidatakse enamasti voolepiiri (), arvväärtus N/
Näiteks EN 10025-2 järgi on S235JR mittelegeerkonstruktsiooniteras (S), voolepiiriga =235N/, mille löögisitkust iseloomustatakse purustustööga (J), milleks on 27J määratuna temperatuuril +20 (R- ruumitemperatuur). Terase S355K2 voolepiir on 355N/, purustustöö K=40J temperatuur -20. Teras E360 on masinakonstruktsiooniteras (E) voolepiiriga 360N/.
(Valuteraste korral eelneb peasümbolile täht G, nt GS200 on konstruktsiooniterasest valand voolepiiriga 200N/, GE300 on masinakonstruktsiooniterasest valand voolepiiriga 300N/.
MITTELEGEERTERASTE TÄHISTUS KEEMILISE KOOSTISE JÄRGI
Selline tähistus on vajalik juhul, kui nendest terastest valmistatud detaile kasutatakse termotöödeldult (karastatult või tsementiiditult). Õige termotöötluse viisi ja režiimi määramiseks on vaja teada terase süsinikusisaldust, seepärast on need terased markeeritud süsinikusisalduse ehk koostise järgi. Standardite järgi on nende teraste põhitähis C(süsinik), mille järel näidatakse alati terase süsinikusisaldus arvuga sajandikprotsentides (sajakordselt suurendatuna). Vastavalt kasutatava termotöötluse viisile eristatakse parendatavad terased süsinikusisaldusega üle 0,2%, mida saab kohe karastada (EN 10084-2) ja tsementiiditavad terased süsinikusisaldusega alla 0,2%, mis ei karastu (EN 10084-2) Nende pinda tuleb karastamiseks eelnevalt süsinikuga rikastada – tsementiitida. Näiteks C35 on EN 10083-2 nõuetele vastav parendatav süsinikkvaliteetteras, süsiniku sisaldusega 0,35%, mille omadusi saab parendada karastamisega ja järgneva noolutusega; C16 on EN 10084-2 nõuetele vastav tsementiiditav süsinikkvaliteetteras, süsiniku sisaldusega 0,16%, mis nõuab pinna kõvaduse saamiseks tsementiitimist ja karastust.
Mittelegeertööriistaterased
Vastavalt standardile EN ISO 4957 tähistatakse neid teraseid samuti keemilise koostise järgi. Peasümboliks on seega C, mille järel näidatakse arvuga süsinikusisaldus sajandikprotsentides, kasutusele tööriistaterasena viitab tähise lõpos lisasümbol U. näiteks C45U on kõrgkvaliteetne mittelegeertööriistateras, mille süsinikusisaldus on 0,45%, terases C120U on süsinikku 1,2%.
LEGEERTERASED
Legeerelemendid sulatatakse süsinikterasesse selleks, et anda terastele vajalikud omadused. Terases olevad legeerelemendid muudavad terase siseehitust. Legeerteraseid toodetakse ainult rahulike ehk täielikult taandatud kvaliteet- ja kõrgkvaliteetterastena.

TERASE LEGEERIMISE ALUSED
Kõik legeerelemendid lahustuvad rauas st nende aatomid tungivad raua kristallvõresse. Kõik rauas lahustunud elemendid suurendavad terase kõvadust, tugevust, kuid enamasti hakkavad teatud sisaldusest alates vähendama sitkust. Vastavalt sellele, milline on legeerelemendi enda kristallvõre, lahustuvad legeerelemendid kas Ferriidis () või austeniiidis ().
Ferriidis lahustuvad: Si, Cr, Mo, V, W
Austeniidis lahustuvad: Mn, Ni, Cu, Co
Osa legeerelemente moodustab terases oleva süsinikuga keemilisi ühendeid – karbiide, mis muudavad terase kõvemaks. Mõne metalli (W, Mo, V) karbiidid muudavad terase ka kuumakindlaks.
Karbiide moodustavad terases: Mn, Cr, W, Mo, V. (karbiidi moodustab osa legeerelemendist, ülejäänud osa lahustub rauas)
Karbiide ei moodusta: Si, Ni, Al, Cu (kõik lahustub rauas)

LEGEERELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE
Mn (mangaan)– legeerelemendiks sisaldusel üle 1%, annab kõvadust, tugevust, kuid üle 2% muudab tavalise terase rabedaks. 13% Mn teeb eriterase kulumiskindlaks, tagab kuumtöödeldavuse.
Si – legeerelemendiks sisaldusel üle 0,5%, annab kõvadust, tugevust, üle 3% muudab terase rabedaks. 4% Si on vaja trafoterase jaoks, suurendab kuumustugevust.
Cr – legeerelemendiks sisaldusel üle 0,5%, annab kõvadust, tugevust, vähendab sitkust. 12% Cr teeb terase korrosioonikindlaks ( roostevaba ), suurendab kuumuskindlust, parendab karastuvust.
Ni – on legeerelemendiks üle 0,5%, annab tugevust ja sitkust, parandab väsimustugevust ja roostevabade kroomteraste korrosioonikindlust, soodustab kuumtöödeldavust, kuumakindlust, mõjutab karastuvus.
W – on legeerelemendiks sisaldusel üle 0,5%. Annab kõvadust, tugevust ja kuumakindlust, on kiirlõiketeraste põhikomponent.
Teisi legeerelemente ei kasutata omaette , vaid lisandeina peamiselt mitmesugustes eriterastes. Näiteks:
Mo – kiirlõiketerastes ja roomekindlates teraster, suurendab sitkust ja kuumuskindlust;
V – kiirlõiketerastes, vedruterastes, suurendab kuumuskindlust ja sitkust;
Al – nitriiditavaid terastes kõva pinnakihi saamiseks;
Co – magnetterastes;
S – muudab terase rabedaks, kasutatakse legeerelemendina üksnes hea lõiketöödeldavusega terase saamiseks;
Pb – suurendab rabedust hea lõiketöödeldavusega terases;
Nb – roomekindlates roostevabades terastes;
B – läbikarastuvuse suurendamiseks (kuumuskindlates terastes);

LEGEERTERASTE LIIGITUS
Legeerterased liigitatakse eelkõige legeerimisastmete järgi, mis on riigiti mõnevõrra erinev, samuti sisalduvate legeerelementide, otstarbe , kvaliteedi ja struktuuri järgi.
Vastavalt standardile EN 10027-1 liigitatakse legeerterased legeerimisastme järgi:

Legeerterased, kus vähemalt ühe legeeriva elemendi sisaldus ületab tabelis 2 toodud piiri ja kõigi legeerivate elemendite sisaldus kokku ei ületa 5%;

Kõrglegeerterased, kus vähemalt üht legeerelementi peab olema üle 5%;

Roostevabad terased, kus kroomi sisaldus peab olema üle 10,5%;

Kiirlõiketerased erilegeeritud tööriistaterastena, kus püsivaid kõvu karbiide moodustavaid legeerivaid elemente peab olema üle 5%.
Tabel 2: Legeerivate elementide nõutav sisaldus
Element
Al
B
Co
Cu
Cr
Mn
Mo
Nb
Ni
S
Si
Ti
V
W
Sisaldus legeeriva elemendina alates
0,1
0,001
0,1
0,5
0,5
1,0
0,1
0,1
0,5
0,01
0,5
0,1
0,1
0,1
Struktuuri järgi normaliseeritud olekus eristatakse:

Perliitterased, need on 2-4% legeerelemente sisaldavad legeerterased, mis õhus jahtudes ei karastu;

Martensiitterased, mille legeerelementide sisaldus on 5-6%, õhus jahtudes karastuvad;

Austeniit -ja ferriitterased, need on kõrglegeerterased, mille kuumutamisel ning jahutamisel struktuurimuutusi ei toimu
Üldotstarbe järgi jagatakse legeerterased konstruktsiooni- ja tööriistaterasteks.
LEGEERTERASTE TÄHISTUSSÜSTEEM
Legeerteraseid tähistatakse nende keemilise koostise järgi. Vastavalt legeerterase otstarbele ja legeerivate elementide sisaldusele kasutatakse (EN 10027-1) kolme tähistusgruppi.

Legeerteraste, mille legeerivate elementide summaarne sisaldus on alla 5%, tähistamisel algab peasümbol süsiniku sisaldust näitava arvuga, st süsiniku sisaldus on näidatud sajakordselt suurendatult protsentides. Selle arvu järel on toodud kõigi legeerivate elementide sümbolid sisalduse (massi %-s) vähenemise järjekorras. Elementide sümbolite järel näidatakse nende elementide sisaldust tinglikult neile kehtestatud kordajate abil samas järjekorras. Legeerelementide kordajad tähistussüsteemis on esitatud tabelis 3.
Tabel 3: legeerelementide sisalduse kordajad
Legeerelement
Kordaja
Cr, Co, Mn, Ni, Si W
4
Al, Cu, Mo, Ti, V, Nb
10
S, P, N
100
B
1000
Seega on kordajaga 4 näidatud elemendi Cr, Co, Mn jne sisaldust 1%, st elemendi sisaldus näidatakse 0,25% kaupa. Elementidel kordajaga 10 (Al, Cu jt) on sisaldus näidatud 0,1% kaupa. Kordajatega näidatakse kõigi nende elementide sisaldust, mille kordaja oleks vähemalt 2 st Cr 0,5% ja enam, Mo 0,2% ja enam. Kui elemendi sisaldus on väiksem, siis seda kordaja numbriga ei näidata, elemendi sisaldust legeerterastes näitab üksnes elemendi sümbol.
Näiteks tähis 18 Ni Cr 5-4 näitab süsiniku sisaldust 0,18% (18:100), nikli sisaldust 5 : 4 = 1,25% (1,2-1,5%). Kroomi sisaldust 4 : 4 = 1% (0,6-1%).
Tähis 56 Si Cr 7 puhul on C=0,56%, Si (7 : 4) = 1,75% (1,6-2%), Cr sisaldus 0,2-0,45% ei ole kordajaga näidatav.
Tähis 14 Ni Cr Mo 13-4 näitab sisalduseks C=0,14%, Ni (13 : 4) = 3,25% (3-3,5%), Cr (4 : 4) = 1% (0,8-1,1%). Mo sisaldust näitab ainult sümbol kuna sisaldus on 0,1-0,25%.
Tähis 33 Cr Mo V 12-9 näitab C=0,33%, Cr (13 : 4) = 3% (2,8-3,3%), Mo (9 : 10) = 0,9% (0,7-1%), V sisaldust näitab ainult sümbol (0,15-0,25%);
Tähis 35 S 20 näitab C =0,35%, S(20:100)= 0,2% (0,15-0,25%)

Kõrglegeerteraste tähistussüsteemi põhiline erinevus eelnevaist seisneb legeerivae elementide sisalduse näitamises. Kuna kõrglegeerterastes peab olema vähemalt ühe elemendi sisaldus üle 5%, siis näidatakse kõigi legeerelementide sisaldus otse massi %-s. kõrglegeerituse eristamiseks kasutatakse tähist X süsiniku sisaldust tähistava numbri ees margitähise alguses. Kui legeeriva elemendi sisaldus alla 1%, siis number puudub, elemendi sisaldus näitab üksnes sümbol.
Näiteks tähis X 2 Cr Ni Mo 17-13-5 näitab sisalduseks C=0,02%, Cr = 17% (16,5-18,5%), Ni = 13% (12,5-14,5%), Mo=5% (4-5%);
Teras X 6 Cr Mo 17-1 sisaldab C=0,06%, Cr=17%(16-18%), Mo 1%(0,9-1,4%),
Teras X 50 Cr Mo V 15 on C=0,5%, Cr=15% (14-15%), kuid Mo (0,5-0,8%) ja V (0,1-0,2%) sisaldust numbritega ei näidata.
Valuterase puhul algab margitähis tähega G, mille järel näidatakse terase koostis vastavas tähistussüsteemis, näiteks:
G 18 Mo 5 on legeeritud valuteras, C=0,18%, Mo (5 : 10) = 0,45-0,65%;
G X 4 Cr Ni 13-4 on kõrglegeeritud valuteras, C=0,04%, Cr=13%, Ni=4%

Kiirlõiketeraste tähistussüsteem erineb tunduvalt teiste legeerteraste omast, erisust näitab margitähise algul tähis HS. Süsteemi selgitatakse p 3.5. Legeertööriistaterased.

LEGEERKONSTRUKTSIOONITERASED
Legeerkonstruktsiooniteraseid, milles legeerivaid elemente on kuni 5%, kasutatakse põhiliselt masinakonstruktsiooniterastena, kuid ka muudes vastutusrikkamates konstruktsioonides. Kasutusotstarbe ja detailide termotöötluse järgi eristatakse:
Tsementiiditavad legeerkonstruktsiooniterased – EN10084 (0,1-0,25% C), millest valmistatud põhiliselt vahelduvkoormatud detailid ( hammasrattad , võllid , koonused jne) tsementiiditakse, karastatakse ja madalnoolutatakse. Näiteks:

10 Ni Cr 5-4, sisaldab C = 0,07-0,12%, Ni = 1,2-1,5% (5: 4), Cr = 0,9-1,2% (4 : 4),

16 Mn Cr B 5, milles C = 0,14-0,19%, Mn = 1-1,3% (5 : 4), Cr = 0,8-1%, B = 0, 0008 -0,005%

18 Cr Ni Mo 7-6, kus C = 0,18%, Cr = 1,5-1,8% (7 : 4), Ni = 1,4-1,7% (6 : 4), Mo = 0,25 – 0,35%
Parendatavad legeerkonstruktsiooniterased – EN 10083-3 (0,3-0,5%C), millest valmistatud detailide termotöötlus seisneb tavaliselt karastamises järgneva kõrgnoolutusega. Neist terastest valmistatakse mitmesugused raskkoormatud detailid – veovõllid, hammasrattad, tigud jne. Näiteks:

28 Mn 6 (C=0,28%, Cr=1,3-1,65%)

34 Cr Ni Mo 4 (C=0,34%, Cr=1%, Ni=1%, Mo= 0,15-0,3%)

50 Cr Mo 4 (C=0,5%, Cr=1%, Mo=0,15-0,3%)
Nitriiditavaid legeerkonstruktsiooniteraseid EN 10085 (0,3-0,4% C) kasutatakse detailide valmistamiseks, mille pind allub intensiivsele kulumisele kõrgendatud temperatuuridel (kuni 500 kraadi) – kepsud, spindlid jm. detailid karastatakse ja nitriiditakse, milleks on oluline Mo ja Al sisaldus terases, näiteks:

32 Cr Al Mo 7-10, milles C=0,32%, Cr = 1,5-1,8% ( 7 : 4), Al= 0,8-1,2% (10 : 1), Mo = 0,2-0,4%

33 Cr Mo V 12-9, (C = 0,33%, Cr = 2,8-3,3%, Mo=0,7-1%, V = 0,15 – 0,25%)
Hea lõiketöödeldavusega terased EN 10087 (0,1-0,5%C) on masinaehitusterased, mis on lõikamisega paremini töödeldavad , sest nad on tehtud rabedamaks väävli-ja fosforisisalduse suurendamisega ja ka plii või teiste lisandite lisamisega. Kuna nad on rabedamad tavalisest kvaliteetkonstruktsiooniterasest, siis saab neid kasutada vaid mitte eriti vastutusrikaste, vähekoormatud väiksemate detailide valmistamiseks automaattreipinkidel. Väiksema süsiniku sisaldusega teraseid ei termotöödelda, näiteks:

11 S Mn Pb 37, kus C=0,11%, S = 0,34-0,4% (37 : 100), Mn = 1-1,5%, Pb = 0,2-0,35%.
Vajadusel saab kasutada selliste teraste tsementiitimist, näiteks 15 S Mn 13 (C = 0,15%, S= 0,08-0,18%, Mn=0,9-1,3%). Suurema süsinikusisalduse korral kasutatakse termotöötlemist parendamisega, näiteks 44 S Mn Pb 28 (C=0,44%, S = 0,24-0,33%, Mn = 1,3-1,7%, Pb = 0,15-0,35%)
Vedruterased – EN 10089 (0,5-0,7%), mille termotöötlus vedrude puhul seisneb õlis karastamises järgneva kesknoolutusega, näiteks 51 Cr V 4 (C=0,51%, Cr= 0,9-1,2%, V = 0,1-0,25%);
60 Si Cr V 7 (C=0,6%, Si = 1,5-2%, Cr = 0,2-0,4%, V = 0,1-0,2%)
Kuullaagriterased – (umbes 1%C), millest valmistatud veerelaagridetailid karastatakse õlis ja madalnoolutataks. Näiteks 100 Cr 3 jt.
Kõrgleegerterased, milles vähemalt üht legeerivat elementi on üle 5%, kasutatakse eriterastena, millel on tugevasti väljenduvaid eriomadusi. Eraldi grupi moodustavad neist laia kasutusega roostevabad terased (EN 10088). Nende koostises on oluline Cr sisaldus, ainult kroomiga legeeritud terastel saadakse piisav korrosioonikindlus Cr sisaldusel vähemalt 12%, näiteks:

X 30 Cr 13 (C=0,3%, Cr= 12-14%,

X6 Cr 17 (C=0,06%, Cr=16-18%)
Täiendavate legeerivate elementide (Ni, Mo, Ti, Nb) lisamisel võib Cr sisaldust vähendada kuni 10,5%, näiteks X 6 Cr Ni Ti 12 (C=0,06%, Cr = 10,5-12,5%, Ni=0,5-1,5%, Ti=0,05-0,35%)
Parema korrosioonikindluse saamiseks suurendatakse Cr sisaldust ja lisatakse Ni sellises koguses, et tagada terasele austeniitstruktuuri. Enamkasutatavad on nn 18-9 tüüpi roostevabad terased (vastavalt Cr ja Ni sisaldus %), näiteks X 4 Cr Ni 18-12 ja molübdeeniga legeeritud teraseid, nt X 6 Cr Ni Mo Ti 17-12-2 ja X 2 Cr Ni Mo 18-14-3.
Happekindluse tagamiseks (keemiatööstuse) suurendatakse oluliselt eriti Ni aga ka Cr ja Mo sisaldust nind vähendatakse süsiniku sisaldust, näiteks X 1 Ni Cr Mo Cu 25-20-5 (C Paljud kõrglegeerterased on kitsalt eriotstarbelise kasutusega. Näiteks põhiliselt valuterasena kasutatav kulumiskindel teras G X 110 Mn 12 (nn Hadfieldi teras), kuumuskindlad klapiterased (X 40 Cr Si Mo 8-4-2 jne).

ERITERASED , LEGEERTÖÖRIISTATERASED
Otstarbe ja keemilise koostise järgi liigitatakse need terased kahte põhigruppi:

Legeertööriistaterased, millest omakorda kasutusvaldkonna järgi eristatakse külm- ja kuumtööriistaterased. Neist esimesed on suurema süsinikusisaldusega(C0,5%) korral sisepingete kaotamiseks, kõvaduse vähendamiseks ja plastsuse suurendamiseks, mistõttu nimetatakse seda ka pehmelõõmutuseks. Kuumutustemperatuur peab olema üle faasipiiri (joon PSK), järgnev jahutus aeglane.
Madaltemperatuurilist lõõmutust ehk madallõõmutust kasutatakse siis, kui terases on vaja üksnes sisepingeid vähendada ja puudub vajadus muuta terase struktuuri st kui terase algstruktuur on sobiv. Kuumutustemperatuur on tavaliselt 500-650, kestus 1tund 25mm detaili paksuse kohta. Jahutus peab olema aeglane.

Madallõõmutuse üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutus, millega kõrvaldatakse terase kalestumine . Kuumutustemperatuur on tavaliselt 650-700.

TERASE KARASTUS
Karastuse eesmärgiks on ebastabiilse martensiitstruktuuri saamine.
Tavakarastus seisneb:

Terase kuumutamises, et tagada lähtestruktuuris austeniidi teket;

Seisutamises, et tagada kogu detaili ulatuses ühtlast struktuuri;

Jahutamises kiirusega, mis tagab martensiitstruktuuri tekke.
Kuumutustemperatuur valitakse (joon.3) alaeutektoidterastele (kuni 0,8%), 30-50 üle faasipiiri
(täiskarastus), üleeutekstoidterastele 30-50 üle
(poolkarastus).
Jahutuskiiruse määramisel tuleb arvestada, et martensiitstruktuuri saamiseks peab jahutuskiirus olema suurem karastuse kriitilisest kiirusest (joon. 1). Jahutuseks kasutatava keskkonna valikul peab arvestama selle keskkonna mõju kahes temperatuurivahemikus:

550-650 on vajalik kiirem jahutus austeniidi lagunemise vältimiseks;

200-300 – aeglasem jahutus karastuspingete vähendamiseks ja pragude tekke vältimiseks.
Enamkasutatavaiks karastuskeskkondadeks on vedelikud – vesi, mitmesugused vesilahused (peamiseks süsinikteraste karastamiseks) ja õlid (legeerterastele). Mõnede legeerteraste korral kasutatakse ja õhuga jahutamist.
Vees karastamise puuduseks on detaili ebaühtlane jahtumine ristlõike ulatuses ja suur jahtumiskiirus temperatuurini vahemikus 200-300, mis põhjustab suuri sisepingeid. Õlis jahutamisel peab arvestama õli süttimist ja detaili kattumist õhukese oksiidkilega – mustamine, mida tehakse spetsiaalselt, kui on vaja saada tumedat pinda.
Tabel 2: terase jahtumiskiirused mitmesugustes karastuskeskondades
Karastuskeskkond ja selle temperatuur
Jahtumiskiirus /s temperatuurivahemikus
550-650
200-300
Vesi 18
600
270
Vesi 50
100
270
Vesi 75
30
200
NaCl 10%-line vesilahus 18
1100
300
NaOH 10%-line vesilahus 18
1200
300
Mineraalõlid 18
150
25
Suruõhk
30
10
Seisev õhk
3
1
Karastusviisid:

Ühes keskkonnas ehk ühes vannis karastus (joonis 4.a), mille puhul karastustemperatuurini kuumutatud detail sukeldatakse vedelikku, kus toimub selle lõplik mahajahutamine. Kasutatakse eelkõige lihtsatele detailidele.

Katkendkarastuse ehk kahes vannis karastamise (joon. 4.b) korral jahutatakse detaili alguses lühiajaliselt kiiresti (vees), seejärel aeglaselt (õlis või õhus). Raske on reguleerida mõnesekundilist seisutusaega vees.

Astekarastuse (joon. 4.c) korral jahutatakse detaili vannis, mille temperatuur on kõrgem antud terase martensiitmuutuse algtemperatuurist (sulasoolad temperatuuriga 150-550°C). Vannis seisutatakse seni kuni temperatuur kogu detaili ristlõikes ühtlustab astme temperatuuriga. Sellele järgneb aeglane jahutus õhus. Kasutatakse väiksema läbimõõduga detailidele (süsinikterasest detailisel 10-15mm, legeerterasest 20-30mm).

Isotermkarastus (joon. 4.d) toimub samuti sulasoolades nagu astekarastamisel, kuid detailide seisutus on pikem, nii, et austeniit isotermiliselt laguneb ja saadakse beiniitstruktuur (beiniitkarastus)

Allajahutuskarastust kasutatakse juhul, kui detaili kuumutustemperatuur ületab tunduvalt karastustemperatuuri (näiteks koha peale tsementiitimist). Detaili ei sukeldata kohe karastusvedelikku, vaid jahutatakse enne teatud aeg õhus.
Karastuvus on terase võime omandada karastuse tulemusena suur kõvadus.
Läbikarastuvusena mõistetakse karastunud kihi sügavust. Praktiliselt loetakse karastunud kihi sügavuseks kaugus detaili pinnast poolmartensiitse struktuuriga kihini, s.o struktuuriga 50% martensiiti ja 50% troostiiti.
Läbikarastuvus sõltub paljudest teguritest, eelkõige terase koostisest. Süsinikusisalduse suurendamisel kuni 0,8%-ni süsinikterase läbikarastuvus suureneb. Süsinikteraste läbikarastuvus on 10-20mm piires. Kõik legeerelemendid suurendavad karastamisel terase läbikarastuvust. Läbikarastuvust iseloomustatakse kriitilise läbimõõduga.
Kriitiline läbimõõt on antud marki terasest detaili ristlõike läbimõõt, mis karastub täielikult, sellest suurema läbimõõduga detailil jääb südamik karastumata.
17. TERASE PINDKARASTUS JA TERASE TERMOKEEMILINE TÖÖTLUS
17.1. Terase pindkarastus
Pindkarastamist kasutatakse detailide pinnakihile suure kõvaduse, tugevuse ja kulumiskindluse andmiseks , säilitades sitke ja pehme südamiku. See saavutatakse pinnakihi kiire kuumutamisega ja järgneva kiire jahutamisega. Pindkarastuseks saab kasutada erinevaid kuumutusmeetode:
Leekkarastus seisneb detaili pinna kuumutamises atsetüleenihapnikuleegis ja koheses jahutamises veejoaga , karastatud kihi paksus on vastavalt vajadusele 2-5mm,
Kõrgsageduskarastuse korral asetatakse detail vasktorust induktorisse, millest läbijuhitav kõrgsagedusvool (500-10 000 000 Hz) tekitab magnetvälja, mis indutseerib metallis pöörisvoolud, need kuumutavad detaili pinnakihi mõne sekundiga karastustemperatuurini. Järgneb detaili jahutamine veega. Kuumutussügavus ja seega saadav karastuva pinnakihi paksus sõltuvad eelkõige voolusagedusest. Mida suurem on sagedus, seda väiksem on voolu sisenemise sügavus.
17.2. Terase termokeemiline töötlus
Termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus koos difusioonist tingitud struktuurimuutustega.
Tsementiitimine seisneb väikese süsinikusisaldusega (C 1700 kWh/t, mis põhjustab alumiiniumi suhteliselt kõrget hinda. Suurema puhtusega alumiinium saadakse sula alumiiniumi rafineerimise teel klooriga läbipuhumise teel või elektrolüütilise rafineerimisega.
Konstruktsoonimaterjalina kasutatakse alumiiniumi sulameid , kus põhilisteks legeerelementideks kasutatakse vaske (Cu), mangaani (Mn), räni (Si), magneesiumi (Mg), ja tsinki (Zn).
Toodete valmistamise mooduse järgi liigitatakse alumiiniumisulamid kahte rühma:

Deformeeritavad ehk survetöödeldavad sulamid, mida kasutatakse mitmesuguse valtsmetalli kujul;

Valusulamid, mida kasutatakse valandeina.
Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse alumiiniumsulamid samuti kahte rühma:

Termotöödeldavad sulamid, nende hulka kuulub enamik deformeeritavaid alumiiniumisulameid, mis võimaldab suurendada nende tugevust ja kõvadust karastamisega;

Mittetermotöödeldavad sulamid, mille kõvadust ja tugevust saab suurendada üksnes kalestamisega.
Alumiiniumsulamite tugevdav termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises, ebapüsivate struktuuride stabiliseerimiseks kasutatakse lõõmutamist. Karastamine seisneb kuumutamises temperatuurideni, mil lisandid lahustuvad kas täielikult (kuumutamisel üle joone AB, joon.1) või osaliselt ( kuumutus allpool joont BC, joon.1). sellele järgneb sukeldamine vette. Pärast karastamist on sulamid suhteliselt madala tugevusega , kuid suure plastsusega.
Vanandamine seisneb karastamisele järgnevad seisutamises, eristatakse loomulikku vanandamist seisutamisega toatemperatuuril mõned ööpäevad ja kunstlikku vanandamist kõrgendatud temperatuuril seisutamisega kuni 1 ööpäev. Vanandamine suurendab sulami kõvadust, tõmbetugevust ja voolavuspiiri, kuid väheneb plastsus ja sitkus.
Lõõmutamist rakendatakse kahel eesmärgil:

Metallikristallide koostise ebaühtluse (dendriite likvatsioon) kõrvaldamiseks pikema (

.ODT Laadi alla originaalfail 26 lk · .odt · 41 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristelst Õppematerjali autor

Malmid, terased, terase termotöötlus, terase lõõmutus, terase karastus, terase noolutus, alumiiniumi põhiomadused, titaan, vask, magneesium.

Malmid terased terase termotöötlus terase lõõmutus terase karastus terase noolutus alumiiniumi põhiomadused titaan vask magneesium

Sarnased õppematerjalid

doc

Materjaliõpetus eksami vastused, spikker

1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosake

Materjaliõpetus

docx

Mõisted

1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe

Kategoriseerimata

docx

Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks

1 Kristallivõre tüübid primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võre- elemendi sees; Cr a, Fe a, Mna, Mo, V, W a ; c) tahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; Ag, Al, Cu, Coy , Cu, Fey, Ni, Pb, Pt, Sny d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t üüp. Metallid o

Materjalitehnika

docx

Teraste tähistamine (euroopa-, venesüstem). Alumiini. Vask.

Teraste tähistus 1. Teraste Eurotähistussüsteem Teraste tähistamisel Eurostandardi (EN 10027) järgi kasutakse: Teraste margitähist Terase tunnusnumbrit Teraste margitähistamine põhineb teraste keemilisel koostisel, kasutusalal ja mehaanilistel ning füüsikaliste omaduste iseloomustamisel. Lähtudes tähistuste eesmärgist liigitatakse margitähiseid: I. Terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel II. Terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. Omaduste järgi markeeritavate ( I grupi) teraste margitähiste põhilised sümbolid on: a) S-ehitusterased, P-surveotstarbelised terased, L-torujuhtmeterased, E-masinaehitusterase Järgneb number, mis näitab minimaalset voolavuspiiri (kas ReH ,ReL, Rp või Rt vastavalt vajadusele) N/mm2. Näiteks: S355JO (Re= 355N/mm2, täiendava tähisena purustustöö tähis (tabelist).

Tehnomaterjalid

docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsad (primitive, simple) aatomi

Materjaliõpetus

pdf

Terased

Terased Terastes on rauda vähemat 50%. Kui igasugu muid elemente on rohkem ja rauda juba alla 50%, siis me ei räägi enam terasest. Terased on metalsetest materjalidest põhimaterjal ehk umbes 90 protsenti konstruktsioonimaterjalidest. Teras on raua-süsiniku sulam süsinikusisaldusega kuni 2,14%. Süsinik ei ole lisand terases, vaid teeb rauast terase. Eutektoidteras C-sisaldusega 0,8 % ja struktuur 100%-liselt perliit (ferriidi-tsementiidi segu). Alaeutektoidterased C-sisaldusega kuni 0,8%, struktuuriga ferriit-perliit. Terased hakkavad C- sisaldusest 0,05%. Alla selle ei ole teras, vaid puhas raud. Sest väiksema C-sisaldusega ei kasutata. Üleeutektoidsed terased C-sisaldus üle 0,8% kuni 2,14%. struktuur perliit-tsementiit (perliidi terade vahel on sekundaarse tsementiidi võrk). Terase struktuur ja omadused (kõvadus, tugevus, plastsus, sitkus) sõltuvad eelkõige terase C- sisaldusest ehk põhilisandist. TUGEVUS (määratakse tõmbeteimiga) Mida rohkem terases on süsini

Tehnomaterjalid

rtf

Exami piletite vastused

Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga (nä

Kategoriseerimata

docx

Tehnomaterjalide stenogramm

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi:  ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid;  5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid;  ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:  kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb;  kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt;  rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rake

tehnomaterjalid

Rohkem sarnaseid