Sissejuhatus.............................................................................................3 22. sessiooni kaalutlused ja otsused 1562. aastal ..................................................4 Uued reformid 24. sessioonil 1563. aastal...........................................................6 Katsed reformida konventsionaalseid muusikalisi tavasid 25. sessioonil 1563. aastal .......8 Nõukogu otsene mõju ja hilisemad publikatsioonid nõukogu dekreetide kohta ..............10 Kokkuvõte..............................................................................................11 Kasutatud kirjandus ...................................................................................13 2 Sissejuhatus Käesolev artikkel kirjeldab süvitsi, millist rolli mängis Trento nõukogu (kirikukogu) kirikumuusikale piirangute kehtestamisel
Koonduslaagrisse saadeti ja arreteeriti ilma mõjuva põhjuseta ligi 30 000 juuti. Saksamaalt põgeneda üritanud juutide ees sulgesid väga mitmed riigid piirid, kuna neid oli vastu võtmiseks liiga palju. Pogromm on nimeks saanud ,,Kristallöö" kuna Saksamaa tänavad olid kaetud klaasikildudega, mis olid pärit purustatud poe akendest. Kõik kulutused jäeti juutide kanda, kaasaarvatud hilisem koristustöö. Kõik juudid kõrvaldati Saksamaa majanduselust 1938. aastal. Seda tehti Hitleri dekreetide kohaselt. Juudid pidid loobuma oma äridest ning andma üle need aaria rassist inimestele. Auschwitz-Birkenau Auschwitz-Birkenau koonduslaagris pandi toime ajaloo suurim massimõrv. Rohkem kui miljon meest, naist ja last rõivastati lahti, võeti ära kõik neile kuuluv ning aeti nagu kariloomi gaasikambritesse, kus neilt lõpuks võeti elu. Mida tehti juutidega? Juutide lastega tehti meditsiinilisi eksperimente: lastelt eemaldati lümfinäärmed
Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel, eesotsas riigivanemaga, mis vastutas seadusandliku võimu Riigikogu ees), siis autoritaarsel perioodil (peamiselt 1934-1938) võimude lahususe printsiipi ei kasutatud. Riigikogu oli saadetud ,,vaikivasse olekusse", riiki valitseti riigivanema dekreetide alusel. Pätsil/Laidoneril puudus oma poliitika elluviimisel rahva mandaat, kuna valimisi polnud ju toimunud. Ka 1938 põhiseadus polnud demokraatlik kahekojaline parlament võis ju olemas olla, aga opositsioonile tehti takistusi Riigikogusse kandideerimisel ning parlamendi ülemkoda moodustati Pätsi suvast lähtuvalt. Lisaks sellele hakkasid parlamendi otsused kehtima ainult presidendi nõusolekul. Sisepoliitika demokraatlikul kui ka autoritaarsel perioodil oli üsna keeruline. 1920
sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike sulges põgenike ees oma piire. Pogrommi tuntakse Kristalliöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Juutidel tuli kinni maksta ka sellele järgnenud koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse-getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagritessesse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. 20
1991. Aastaks oli raha ringluses 560 miljardit rubla, millest kaubakate oli vaid 70 miljardil. Ühe rubla kohta oli kaubakate ainult 11 kopiakat. Tekkis ulatuslik põrandaalune alkoholi tootmise ja realiseerimise süsteem, selle tõttu kadus müügilt suhkur, mida kasutati alkoholi surrogaatide valmistamiseks. Surrogaatide massilise tarbimisega kaasnes suremuse kasv. Alkoholi müügi järsu piiramise tulemusel intensiivistus kohe narkootikumide levik. Inimestele anti karmide dekreetide kõrval ka ahvatlevaid lubadusi. NLKP XXVII kongressil (1986) tõotati 2000. aastaks kahekordistada riigi majanduspotentsiaali. Anti lubadus, et tõstetakse 2,5 korda tööviljakust. Nõukogude Liidu iga pere pidi saama kindlustatud kas korteri või elamuga. Antud lubadused olid ilma reaalse tagatiseta. Alustati eraettevõtluse legaliseerimisega. Aastatel 1986-1988 legaliseeriti eraettevõtlus umbes 30 tootmis- ja teenindusalal. Kooperatiivsektor alustas jõudsat
sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike sulges põgenike ees oma piire. Programme tuntakse Kristallöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Juutidel tuli kinni maksta ka sellele järgnenud koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele. Kristallöö oli pöördepinktiks natside juudivastases poliitikas: juutide väljatõrjumine asendus nende hävitamisega. Juutide saatus teise maailmasõja ajal ja "juudiküsimuse lõplik lahendamine" 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse
Saksamaalt põgeneda üritanud juutide ees sulgesid väga mitmed riigid piirid, kuna neid oli vastu võtmiseks liiga palju. Pogromm on nimeks saanud ,,Kristallöö" kuna Saksamaa tänavad olid kaetud klaasikildudega, mis olid pärit purustatud poe akendest. Kõik kulutused jäeti juutide kanda, kaasaarvatud hilisem koristustöö. Juudid pidid maksma ka kontributsiooni summas miljard marka. Kõik juudid kõrvaldati Saksamaa majanduselust 1938. aastal. Seda tehti Hitleri dekreetide kohaselt. Juudid pidid loobuma oma äridest ning andma üle need aaria rassist inimestele. Peale Teise maailmasõja algust, mil Saksamaa annekteeris Poola, rajati juutidele getod, mis olid erikorraga linnaosad. Sinna saadeti kodudest välja aetud juudid. Varssavisse loodi suurim geto. Sinna aeti kokku pool miljonit juuti. Peale getode olid olemas ka koonduslaagrid ning sinnagi saadeti otse juute. 1941. aasta oli aeg mil algas verine tapatöö - Hitler andis käsu
2) J. Laidoner 3) A. Rei 4) A. Larka (vapside kandidaat) Vapside populaarsus kasvas üha ja võis ette aimata Larka võitu ning vapside edu Riigikogu valimistel. NB! Et takistada vapside võimuletulekut, korraldasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Tähtsamad asutused võeti kontrolli alla, 400 vapsi arreteeriti. Riigis kehtestati kaitseseisukord. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja sügisel teda kokku tulla enam ei lubatud. Päts valitses dekreetide (st. enda poolt välja antud seaduste) abil. NB! Aastatel 1934-1938 kestis Eestis nn. vaikiv ajastu. Seda väljendit saab lahti seletada kahte moodi: 1) rahvas oli sunnitud vaikima (st. Riigikogu ei tegutsenud) 2) vaikisid loovinimesed, haritlased (kirjanikud, kunstnikud jne.), kellest enamik ei kiitnud Pätsi diktatuuri heaks Nendel aastatel (1934-38) kujunes Eestis autoritaarne diktatuur. Seda iseloomustas:
aastal poliitilisele areenile paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine -- Eesti Vabadussõjalaste Liit (rahvapärase nimetusega "vapsid"), mis üldise kriisi süvenedes võimule pürgis.1933. aastal pandi hääletusele vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mis piiras oluliselt 50- liikmelise parlamendi otsustuspädevust ja andis otse valitavale riigipeale suured volitused,muu hulgas ka vetoõiguse Riigikogu otsuste suhtes ning seadusjõuliste dekreetide andmise õiguse. Nüüd astus valitsuse eesotsas olnud Jaan Tõnisson tagasi ja uue koalisatsioonivalitsuse moodustas Konstantin Päts. Uus põhiseadus hakkas maksma 1934. aasta jaanuarisja sama aasta aprilliks kuulutati välja riigivanema valimised, mis aga ei toimunud. 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner põhiseadust rikkudes demokraatia kaitsmise - s.o.
Riigivanem esindas riiki ja sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem mitte ainult põhiseaduse võimaliku rikkumise motiivil, vaid nn riiklikel kaalutlusel jätta seaduse välja kuulutamata ehk kasutada suspensiivse veto õigust. Riigikogul oli üksnes riigivanema dekreetide kontrolli ja muutmise õigus, riigivanema määrusandlus jäi aga praktiliselt kontrolli alt välja. 3. 1938 aasta. PÕHISEADUS Uut põhiseadust oskas ära kasutada K. Päts ja J. Laidoner, kes 1934. aasta märtsis teostasid sõjalise riigipöörde. Samal õhtul kehtestas valitsus K. Pätsi nõude üleriigilise kaitseolukorra kehtestamiseks kuueks kuuks ja määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. 1936. aastal teatas K
maailmas aga seejuures tuleb mõista, et mingit järsku demokraatialt autoritaarsele valitsemisele üleminekut polnud Eestis vabadussõjalastel küll plaanis. Sellegipoolest oli 1933. aastaks sisepoliitiline olukord vägagi ülesköetud ja liikus jutte veresaunast ja vabadussõjalaste riigipöörde kavatsustest.4 1932. aasta 10. novembril esitasid vabadussõjalased Riigikogule oma põhiseaduse eelnõu: riiki juhib viieaastase ametiajaga president, kellel on dekreetide andmise, Riigikogu ja valitsuse laialisaatmise ning vetoõigus, Riigikogu on 50 liikmeline nõuandev organ ning proportsionaalse valimisüsteemi asemele isikuvalimised. 5 See läks ka aasta hiljem rahvahääletusel läbi. Selle konstitutsiooni peamisi punkte analüüsides võib täheldada, et erinevalt 1920. aastal vastu võetud põhiseadusest, kus parlamendil oli suurim roll, andis vabadussõjalaste seadus küll presidendile suure võimutäiuse, mida siiski ei saa
See raha väljus riigi kontrolli alt ja süvendas inflatsiooni, lülitudes kaubakatteta raharinglusse. Tekkis ulatuslik põrandaalune alkoholi tootmise ja realiseerimise süsteem. Müügilt kadus suhkur, mida kasutati alkoholi surrogaatide valmistamiseks. Surrogaatide massilise tarbimisega kaasnes suremuse kasv. Alkoholi müügi järsu piiramise tulemusel intensiivistus kohe narkootikumide levik. · Karmide dekreetide kõrval anti inimestele ahvatlevaid lubadusi. NLKP XXVII kongressil 1986 tõotati 2000. aastaks kahekordistada riigi majanduspotentsiaali, 2,5 korda tõsta tööviljakust, kindlustada iga Nõukogude pere kas korteri või elamuga. Reaalseid tagatisi neile lubadustele polnud. Süvenes varjatud inflatsioon, kus käiku paisati rohkesti katteta raha. · 1986-1988 legaliseeriti eraettevõtlus umbes 30 tootmis- ja teenindusalal. Jõudsalt
oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. "Vaikivale ajastule" iseloomulikud jooned: A) 1934 sügisel saadeti määramata ajaks laiali Riigikogu (e. sunniti "vaikivasse olekusse"), kes oli söendanud kritiseerida K.Pätis tegevust ja nõudis demokraatia taastamist. B) Vailtsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. C) Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut. 5 D) Pikendati kaitseseisukorda. E) 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. F) Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Italia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. G) Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur
kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. Kolmas Reich (193345) 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. suundumusega toota sõjatehnikat. 1936. aastal sisenesid saksa väed
Seadused kitsas ja laias tähendused (seadused, dekreedid, kõik määrused st valitsus, ministrid, KOV jne) Võimude lahususe süsteem, õigust loovad ja õigust rakendavad aktid Jurisdiktsioonilised aktid on kohtumäärus ja otsus ja ... . NB! Õpi haldusmenetluseseadusest mis on määrus, kes võib neid anda intra legem korras, praeter legem ja kas ning kes võiks anda contra legem korras. Naritsa raamatus on räägitud vaid dekreetide kahest liigist, tegelikult on neid kolm! Mis on esmane õigus ja mis on teisene õigus ning rahvusvahelised lepingud ja õigus? (Laffranque) NB! Prima facie kohustuslikkus KODUS: a) Kehtiva õiguse allikad (K.Merusk.. ???) PEAB LUGEMA! b) Õppige: 1. õigusakt (loengumapist) 2. ... (?) c) Laffranque: Euroopa Liiduõigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles (lk21-41) http://elik.nlib.ee *direktiivid, määrused, juhendid, jm õigusaktid Õiguse kohaldamine II (08.10
riigivanemat, Juhan Kukk , Ants Piip , Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson Pätile ühise kirja, nõudes kodanikuõigusi ja demokraatliku reziimi taastamist. Demokraatia taastamise vastumeelsus põhjustas ka 1936. aasta sügisel Tartus õpilaste rahutusi , mis viisid kokkupõrgetesse politseiga ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse laialisaatmisega. Organiseeritud opositsiooni puudumine hädaolukorras hõlbustas Pätsi reformide läbiviimist. Päts valitses enamasti presidendi dekreetide kaudu, sest Riigikogu oli vaja tõeliste seaduste vastuvõtmiseks. Majandus kasvas ning arendati välja infrastruktuur, tööstus ja haridus. Toetati isikunimede eestikeelsust , kõige silmapaistvam näide on siseminister Karl August Einbund, kes muutis oma nime Kaarel Eenpalu. Päts allkirjastas ka dekreedi, et 1935. aastal tuua Tartu Riigikohtu Tallinnasse, kuigi kõik peale ühe kohtuniku hääletas selle vastu. Pärast riigipööret kaotas Riigikohus palju oma
hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.Kolmas Reich (193345) Pikemalt artiklis Kolmas Riik 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. suundumusega toota sõjatehnikat. 1936
ennast kirikuõigusteaduse õppimisele ja uurimisele, koostas 1140. aastal Gratianuse dekreedi, millest sai esimene ja tähtsaim Corpus iuris canonici osa. Gratianus ise nimetas oma õigustekstide kogumikku ,,Vastuoluliste kaanonite kooskõlastus". Ta kogus sinna kokku õigusmaterjali, mida võis tulevikus tsiteerida. Seda kodifitseeriti vähehaaval ning sellele lisati hiljem veel teiste poolt 6 raamatut ja paavst Clemens V dekreetide kogumik ja sellega oli Corpus iuris canonici 14. sajandiks pärast ligi 200 aastast redaktsiooni lõplikul kujul valmis olles kanooniliste õigustekstide kodifitseeritud kogum. See levis kogu katoliiklikus maailmas ja tema tähtsus õigusallikana ei jäänud alla Justianuse koodeksist. Rooma õigus, selle tundmaõppimine ja kasutuselvõtt: Olenemata Lääne-Rooma riigi langemisest, kestis Rooma kultuur ja Ida-Rooma keisririik edasi,mäletati ka veel Rooma
Legitiimsuse tagamiseks tulnuks Nürnbergis kohtumõistmisse kaasata ka neutraalsete riikide (Rootsi, Sveitsi jt.) esindajad. Nürnbergi Rahvusvahelise Sõjatribunalis oli kohtu all 21 natsikujategijat (Himmler oli teinud arreteerimise ajal enesetapu). Süüaluste pingis olid: SS-i juht Kaltenbrunner, Luftwaffe juht Göring; okupeeritud alade haldusjuhid Franck, Rosenberg ja Seyss-Inquart; sunnitöölaagrite ülem Sauckel; operatiivstaabi kindralid Keitel ja Jodl, juudivastaste dekreetide autorid Frick ja Reicher ning Reichi välisminister Ribbentrop. Bormanni üle mõisteti kohut tagaselja. Peale nende olid kohtu all veel viis kollektiivset süüdistatavat Reichi valitsuskabinet, natsipartei juhtkond, organisatsioon SS/SD, Gestapo ja Hitleri peastaap. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteos rahu vastu, b) sõjakuritegudes ja c) kuritegudes inimsuse vastu. Protsessi läbiviimisega kiirustati ja see lõppes 1. oktoobril 1946. a
Kõik need muudatused jäid paberile. Kasutades jõustuvaid põhiseaduse rakendussätteid, võttis peaminister riigivanema ülesannetes Konstantin Päts 12. märtsil 1934 vastu dekreedi(määrus) kaitseseisukorra kohta. 1934. aasta sügisel kutsuti Riigikogu veelkord kokku erakorraliseks istungjärguks, kuid saadeti seejärel kohe laiali. Kuni 1938. aastani Riigikogu enam kokku ei kutsutud (,,vaikiv olek"), kogu selle aja valitses riigivanem Konstantin Päts dekreetide abil. Erakonnad kaotati, erandiks jäi 1935. aastal moodustatud Isamaaliit. Igasugune esinduskogu puudus Eesti riigis rohkem kui kaks aastat. 1936. aasta detsembris valiti kahekojaline Rahvuskogu, mille peamiseks ülesandeks sai uue põhiseaduse väljatöötamine. 3. 28. juulil 1937 kiitis kahekojaline Rahvuskogu heaks Eesti kolmanda põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle põhiseaduse kohaselt valiti Eestis kahekojaline 120liikmeline Riigikogu (Riiginõukogus
Vaikivat ajastut iseloomustavad järgmised tunnused: · Riigikogu saadeti 1934 sügisel määramata ajaks ,,puhkusele" (e sunniti vaikivasse olekusse), sest oli söandanud kritiseerida K.Pätis tegevust ja nõudis demokraatia taastamist. · Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. · Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut. Pikendati kaitseseisukorda. · 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. · Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Itaalia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. · Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine
Parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast ebaedukaid valitsuskabinette nägi president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. Kolmas Reich (193345) 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli juba trellide taha pandud või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. Seda muidugi selle poole, et toodetaks sõjatehnikat
Paljude juutide tagakiusamine ja hävitamine 1933-1945. Kristalliöö 10.nov. 1938 organiseerisid natsid pogrommi juutide vastu: purustati 177 sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonuslaagrisse. Paljud juudid põgenesid, järjest rohkem riike aga sulges põgenike eest oma piirid. Juutidel tuli kinni maksta ka kristalliööle järgnenus koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust. 1939, aasta sept. Poola vallutamis järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse. Suurim geto Varssavis, kuhu aeti kokku pool milj juuti. 1941. Aasta algul alustati hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. 20.01.1942 ,,juudiküsimuse lõpplahendus" see tähendas Euroopas elava 11 miiljoni juudi plaanipärast hävitamist.
Vaikivat ajastut iseloomustavad järgmised tunnused: - Riigikogu saadeti 1934 sügisel määramata ajaks ,,puhkusele" (e sunniti vaikivasse olekusse), sest oli söandanud kritiseerida K.Pätis tegevust ja nõudis demokraatia taastamist. - Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. - Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut. Pikendati kaitseseisukorda. - 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. - Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Itaalia eeskujudele toetudes loodi 16 kutsekoda. - Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse
Pogrommi tuntakse Kristalliöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Natslik valitsus süüdistas isegi nendes sündmustes juute ning Saksamaa juudiorganisatsioonidel tuli maksta riigile hiiglaslik, ühe miljoni marga suurune ,,kompensatsioon". Juutide kindlustusrahad konfiskeeriti ning juudi ettevõtjatele anti korraldus rusud ära koristada ja ,,tänavapilt taastada". 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele.6 6http://www.hmk.ee/vana/holokaust/index2_est.htm 12 2.3 Elu Getodes Keskajal elasid Euroopa linnade juudid tavaliselt omaette kvartalites. Getodeks hakati neid linnaosi nimetama alates 16. sajandist. Saksamaal likvideeriti getod Napoleoni sõdade ajal 19. sajandi alguses. Pärast Poola okupeerimist 1939. aasta septembris käskisid natsid
sätestati, et kõik parlamenti kandideerijad valib välja Fasistlik Suurnõukogu tööandjate ja töövõtjate konföderatsioonide esitatud nimekirjade alusel. See tähendas parlamendivalimiste asendamist rahvahääletusliku diktatuuriga. Teiseks sammuks oli täitevvõimu tugevdamine ja sõltumatus seadusandlikust võimust. Selleks võeti 1925. aastal vastu seadus, mille järgi Mussolini vastutas otseselt kuninga ees ning 1926. aastal anti talle õigus valitseda dekreetide abil. Peale peaministriameti oli ta aastaks 1929 kaheksa suurema ministeeriumi juht: välis-, sise-, sõja-, mere-, lennundus-, kolooniate, korporatsioonide ja avalike tööde ministeerium. Kolmandaks sammuks oli Fasistliku Partei ümberkorraldamine ja sellele suurema võimu andmine. 1928. aastal saab 1922. aastal loodud Fasistlikust Suurnõukogust ,,kõrgeim organ, mis koordineerib valitsuse tegevust". Lisaks võetakse 1926. aastal vastu
Riigivanem esindas riiki ja sõlmis riigi nimel välislepinguid, kuulutas välja vajaduse korral seaduse jõuga dekreete, oli kaitseväe kõrgem juht ning nimetas ametisse nii kõrgemad sõjaväe- kui ka tsiviilametnikud. Täites seaduste väljakuulutamise ülesannet, võis riigivanem mitte ainult põhiseaduse võimaliku rikkumise motiivil, vaid nn riiklikel kaalutlusel jätta seaduse välja kuulutamata ehk kasutada suspensiivse veto õigust. Riigikogul oli üksnes riigivanema dekreetide kontrolli ja muutmise õigus, riigivanema määrusandlus jäi aga praktiliselt kontrolli alt välja. 2.2.3. 1938 a. põhiseadus Uut põhiseadust oskas ära kasutada K. Päts ja J. Laidoner, kes 1934. aasta märtsis teostasid sõjalise riigipöörde. Samal õhtul kehtestas valitsus K. Pätsi nõude üleriigilise kaitseolukorra kehtestamiseks kuueks kuuks ja määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Septembris
ja keldi faktor. 4. Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood - 1054 – 1517. 1054.a. leidis aset lõplik kirikulõhe Ida ja Lääne vahel. Kanoonilise õiguse areng hoogustus, tema arengut iseloomustasid: • kanonistika algus ja õitseng • kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. • kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said
Idas jäi kanooniline õigus staatiliseks, Läänes oli areng dünaamilisem, mida mõjutas germaani ja keldi faktor. 4. Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood - 1054 1517. 1054.a. leidis aset lõplik kirikulõhe Ida ja Lääne vahel. Kanoonilise õiguse areng hoogustus, tema arengut iseloomustasid: · kanonistika algus ja õitseng · kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. · kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust
Otsust suurt põhjendada ei suudetud. Peamine argument oli vastutustundlikkuse puudumine noorematel. · 1938 ei saanud valida ka ajateenijad · President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte · Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda · Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning parlament pidi need lihtsalt vastu võtma(nt dekreetide rahastamine) · President oli ka valitsuse juht (oli ka peaminister allus otseselt presidendile, mitte parlamendile, nagu ülejäänud valitsus) · President ratifitseeris välispoliitilisi otsuseid. Ta võis, aga ei pidanud näitama/tutvustama välispoliitilisi lepinguid ja otsuseid II tasand ülepingutatud poliitika · Kaitseseisukorrad o I kord 1924 1. Detsembti riigipöörde katse ajal o II kord 1933 11
võtab, ei sisalda mitte kunagi õigusi ega kohustusi, ja seega nendel ei ole kunagi juriidilist jõudu. Seadlus ehk dekreet riigipea normatiivne õigusakt. Selle seadluse ehk dekreedi juriidiline jõud sõltub sellest, milline on põhiseadusega kindlaks määratud presidendi õiguslik seisund riigis. Riigipea dekreedi õigus on tavaliselt ulatuslik presidentaalsetes riikides. Parlamentaarsetes riikides puudub presidendil õigus dekreete anda või see dekreetide andmine on äärmiselt piiratud. Meie põhiseaduse §109 annab presidendile õiguse anda välja normatiivakti (dekreeti), kuid seda omapäraste piirangutega kui riigikogu ei saa kokku tulla ja seaduse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Peale dekreetide annab president välja ka otsuseid ja käskkirju. Kõik need on individuaalsed faktid ja oma olemuselt mittenormatiivsed. Otsustega
Erakorralisi dekreete antakse riigipea poolt põhiseadusliku pädevuse piires ja eriseaduse alusel äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Seda tehakse ootamatult tabanud agressiooni (välisründe) korral või ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss või riigipöördekaitse. Hädadekreete annab riigipea põhiseaduses sätestatud erijuhtudel (looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad jne.) Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue, mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli. Erakorraline dekrret võib nõuda, hädadekreet nõuab aga alati hilisemat kinnitamist parlamendi poolt. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega: kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus
Mäss või riigipöördekatse (siserünne). Nõndanimetatud hädadekreete annab riigipea põhiseaduses sätestatud erijuhtudel (eriolukord). Need on erilised juhtumid, mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste, viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist (nt. looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad, epizootiad jne.) Eestis on seda liiki õigusaktideks Vabariigi Presidendiseadlus (vt.PS §-d 109 ja 110). 17 Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue (reeglina parlamendi või selle koja esimees või valitsuse juht, aga võimalik ka valitsus või mõni muu erikolleegium), mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli.Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse nn. siirdamine teistele vastutavatele isikutele (seega omamoodi kaasvastutus), mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasignatuur tähendab
Idas jäi kanooniline õigus staatiliseks, Läänes oli areng dünaamilisem, mida mõjutas germaani ja keldi faktor. 4. Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood - 1054 – 1517. 1054.a. leidis aset lõplik kirikulõhe Ida ja Lääne vahel. Kanoonilise õiguse areng hoogustus, tema arengut iseloomustasid: kanonistika algus ja õitseng kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said
kõrvade äralõikamine, silmade väljatorkamine. Mittepiinavad karistused- vitstega läbipeksmine, väljasaatmine. Häbistavad karistused- häbiposti panemine, häbikivide kandmine. 9. Kanooniline õigus. Ehk kirikuõigus. Euroopas oli hästi suur mõju. Apostlite poolt loodud normid- kanoones ehk karjakepp. Edasi tulid paavsti poolt loodud normid, 13.saj-14.saj. Grateanus 12.saj ühendas kõik kiriku poolt loodud normid ühte kogusse- corpus decletorum ehk dekreetide kogu. Normid hakkasid mõjutama väga erinevaid suhteid. Ülikoolides hakati õpetama kanoonilist õigust (kanonistid). Kes õppisid Rooma õigust- legistid. 1580 kujunes lõplikult välja kanooniline õigus- corpus iuris canonitsi ehk kanoonilise õiguse kogum. Kiriklik asüül- otsiti kaitset kirikust, kirik ise otsustas, kas ta annab kaitset või mitte. Kiriklik asüül muutus Euroopas absoluutseks õiguseks. Kiriklikku asüüli ohtlikele kurjategijatele ei andnud.
aastal. Tautininkutel 1938. aastaks oli 15 000 liiget ja 40 000 toetajat. Opositsioonist lahtisaamine: 1936. aastal keelustati poliitiliste parteide tegevuse (väljaarvatud tautininkute oma). 1936. aastal valiti IV Seim, mis koosnes ainult tautininkutest. 12. mai 1938. a põhiseadus - Kinnitas autoritaarse valitsemissüsteemi, mainitud oli terve rida kodanike kohustusi oma riigi suhtes, andis presidendile voli valitseda dekreetide abil. Rahvusküsimus Leedus- 1919. aastal Leedu deklareeris vähemusrahvuste võrdõiguslikkust. Leedu suurimaks rahvusvähemuse moodustasid juudid (1923: 154 000). Juudid toetasid Leedu omariiklust ja osales vabatahtlikena Vabadussõjas. Juutidele tagati rahvusautonoomia: juudiusu kogudused - koguduste liit - juudi rahvusnõukogu. Tegutses 300 juudi kooli ja 20 gümnaasiumit. 1922. aasta konstitutsioon laiendas autonoomiaõigust teistele vähemusrahvustele - Rahvuslikud
täitmiseks. Riigipea annab üldaktidena dekreete (liigitus): ¤ dekreetseadused; ¤ erakorralised dekreedid; ¤ nn hädadekreedid. Dekreetseadus asendab täielikult seadusi. Sellega reguleeritakse riigikaitset, välispoliitikat jne. Erakorralisis dekreete antakse põhiliselt kahel juhul: a) ootamatu agressiooni korral; b) ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu. Nn hädadekreete antakse eriolukordades. Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri nõue - riigipea poolt isegi eriolukorras nii vastutuse jagamine kui ka kontrollimine. Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse nn siirdamine teistele vastutavatele isikutele, mida kontrasignatuur kinnitabki. Riigipea üksikakt on otsus ning käskiri. Otsusega näiteks kuulutatakse või jäetakse kuulutamata seadusi; antakse sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; antakse armu jne Käskkirjaga nt korraldatakse oma ametkonna sisemist tööd jms.
poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek. Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke) Loodi õiguskantsleri ametkond (sarnanes tänapäevase ombudsmani funktsiooniga), puudus seejuures õigustloovate akti kontrolli õigus Puudus RA, RH sõltuvuses presidendi suvast. 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? 1990 moodustati Põhiseaduse Assamblee, mis töötas välja põhiseaduse eelnõu ning Ülemnõukogu pani selle rahvahääletusele (28.06.1992)
selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: ootamatult tabanud agressioon e välisrünne või rünne põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss vi riigipöördekatse. Hädadekreete antakse riigipea poolt põhiseaduses sätestatud erijuhtudel, mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste, viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist- nt looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad. Dekreetide puhul kehtid kontrasignatuur (kaasallkiri) nõue, mis tähendab isegi eriolustikus vastutuse õiguspärasuse siirdamine teistele vastutavatele isikutele,, (seega omamoodi kaasvastutus) , mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasignatuur tähendab kaasvastutuse kinnitamist. 22. ÕIGUSSUHTE STRUKTUUR Rajaneb kohustuse mõistel, millest tulenevad kaks üldisemat õigussuhte sisu elementi- nii konkreetne kohustus kui ka konkreetne õigus
teistest koormistest, mida kanti kuninga-, s.o. üleegiptusliku majanduse jaoks. Selliseid dekreete, mis vabastasid nomose templimajanduse mingisugustest töödest "kuningakoja" heaks, on säilinud Koptose linnast (Teeba ja Abüdose vahel). Need kuuluvad aega, mil valitses Pepi II (VI d.), kes astus troonile kuueaastase poisikesena ja kelle elupäevad lõppesid troonil, kui ta oli saja-aastane vanamees. Otsustades Koptose linna kohta käivate dekreetide järgi, jagas vaarao Pepi II oma kauakestva valitsemisaja kestel nomostele heldel käel soodustusi. Vaarao dekreet pöördub keskvalitsuse, Ülem-Egiptuse ülema (selle ameti lõid uuesti juba V d. vaaraod) ja lõpuks Koptose nomose valitseja ja tema abide poole. Dekreedi esimene osa vabastab kõik Koptose jumal Min'i templi majandamisega seotud isikud, alates orjadest ja lõpetades nomarhi endaga, igasugustest kogu Egiptuse ulatuses määratud töödest kuningakoja heaks
(Üldaktiks ehk normatiivaktiks nimetatakse akte, mille adressaat on täpsustamata, näiteks kehtivad nad kogu riigis või maakonnas. Üksikaktil ehk individuaalaktil on kindel adressaat, näiteks on üksikaktiks kellegi autasustamine, otsus (mitte) anda armu, ametiisiku ametist vabastamine.) Ka Eesti seadusandluses nimetatakse valitsuse ja ministrite üldakte määrusteks. Riigipea üldakte nimetatakse erialakirjanduses dekreetideks ja nende dekreetide 6 andmise õigust dekreediõiguseks. Erinevate riikide seadustes võib aga riigipea dekreedi nimetus olla erinev. Eestis kasutatakse dekreedi asemel mõistet "presidendi seadlus", Prantsusmaal - ordonants. Sageli väidetakse, et riigiõiguse normide kehtestamine täitevvõimu aktidega on ebademokraatlik ja
kokkukutsumist. Lõpuks anti neile nõudmistele järgi, aga kindlustati kõigi ootamatuste vastu. Kaitseseisukorra kestvuse ajal tohib ümbervalimata riigikogu kokku astuda ainult erakorralisteks istungjärkudeks. Saab kokku tulla ainult valitsuse kutsel ja töötada ainult valitsuses kinnitatud päevakorra alusel. Valitsus kutsus 28.091934 RK kokku: päevakorras: 1) RK uue juhatuse valimine 2) valitsuse aruannete ja tegevuskavade ärakuulamine 3) riigivanema dekreetide kinnitamine (selleks ajaks juba 80). Valitsus esitas parlamendi esimehe kohale Jaan Sootsi, opositsioon Rudolf Penno, hääletusel jäi peale Penno. Einbundi kõne..... Teemanti sõnavõtt. Järgmine kõneleja suunas oma kõne Einbundi vastu. Mihkel Juhkam, kes võttis kõnepulti kaasa Einbundi raamatu 1918. aastast Einbundi maine kahjustamine. Einbund andis RK esimehele üle riigivanema kirja, milles nõuti
Lõpuks anti neile nõudmistele järgi, aga kindlustati kõigi ootamatuste vastu. Kaitseseisukorra kestvuse ajal tohib ümbervalimata riigikogu kokku astuda ainult erakorralisteks istungjärkudeks. Saab kokku tulla ainult valitsuse kutsel ja töötada ainult valitsuses kinnitatud päevakorra alusel. Valitsus kutsus 28.091934 Riigikogu kokku: päevakorras: 1) Riigikogu uue juhatuse valimine 2) valitsuse aruannete ja tegevuskavade ärakuulamine 3) riigivanema dekreetide kinnitamine Pärast Riigikogu vaikivasse olukusse seadmist hakkas valitsus kohe aktiivselt tegutsema. 18.12.1934 – Einbundi määrus, millega reguleeris perioodiliste trükitoodete väljaandmist: 1) ajakirjandusel keelati kujutada halvustaval moel rigijuhte, valitsust, riigiasutussi ja käsitleda poliitilisi sündmusi nii, et see võiks häirida avalikku rahu. Rikkumiste puhul ähvaradati rahatrahvida või lühiajaliste vangistustega. 2) Juhtival, nähtaval kohal ja ainult poliitlised
Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: a) ootamatult tabanud agressioon (välisrünne); b) rünne põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss või riigipöördekatse (siserünne). Hädadekreete antakse riigipea poolt põhiseaduses sätestatud erijuhtudel (eriolukord), mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste, viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist (nt looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad, epizootiad jne). Dekreetide puhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue (reeglina parlamendi või selle koja esimees või valitsuse juht, aga võimalik ka valitsus või mõni muu erikolleegium), mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli. Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse siirdamine teistele vastutavatele isikutele (seega - omamoodi kaasvastutus), mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasigantuur
omavalitsusüksuse esinduskogu valimine; parlament: rahva otsene usaldusosaline (esimene ja vahetu volitatu), diskontinuiteet, indemniteet, immuniteet, deputaat (parlamendiliige, saadik), 71 esindusmandaat, vabamandaat, imperatiivne mandaat, põhifunktsioon - seaduste vastuvõtmine, süsteemid - parlamentaarne, parlamendikeskne ning puhas võimude lahususe süsteem, välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine, riigipea dekreetide sanktsioneerimine, õigus aru pärida (arupärimine) ning teavet nõuda (järelepärimine), sõja ja rahu sanktsioneerimine; ühe- ja kahekojaline parlament; föderaalparlament ning liidumaa (osariigi) parlament; koosseisu volituste kestus; korralised ning erakorralised (ennetähtaegsed) valimised; parlamendi ennetähtaegne laialisaatmine; parlamendi koosseisu tagasiastumine; töövormid: istungjärk ning istung, deputaaditegevus, töö kuluaarides;
haldusaktidega. Seadluste juriidiline jõud on võrdne seadustega. Põhiseaduse § 110 kohaselt ei saa presidendi seadlustega kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi), riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Järelikult saab presidendi seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. §s 110 loetletuid). Nimetatud tunnuste järgi kuuluvad presidendi seadlused kindlasti dekreetide hulka. Põhiseadus ei täpsusta, mida kujutavad endast edasilükkamatud riiklikud vajadused. Selle küsimuse otsustab president suvaliselt. Põhiseadus ei sätesta ka neid juhtumeid, kui Riigikogu ei saa kokku tulla. Mõeldavad on nii eriolukord, mille Vabariigi Valitsus kuulutab välja loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kogu riigis või selle osas (§ 87 p. 8), sõjaseisukord (§ 129) kui ka erakorraline seisukord (§ 129)
haldusaktidega. Seadluste juriidiline jõud on võrdne seadustega. Põhiseaduse § 110 kohaselt ei saa presidendi seadlustega kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi), riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Järelikult saab presidendi seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. §s 110 loetletuid). Nimetatud tunnuste järgi kuuluvad presidendi seadlused kindlasti dekreetide hulka. Põhiseadus ei täpsusta, mida kujutavad endast edasilükkamatud riiklikud vajadused. Selle küsimuse otsustab president suvaliselt. Põhiseadus ei sätesta ka neid juhtumeid, kui Riigikogu ei saa kokku tulla. Mõeldavad on nii eriolukord, mille Vabariigi Valitsus kuulutab välja loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kogu riigis või selle osas (§ 87 p. 8), sõjaseisukord (§ 129) kui ka erakorraline seisukord (§ 129)
annaabi.ee 
